Lindisfarne'i evangeeliumid — saarekunsti meistriteos ja ajalugu
Avasta Lindisfarne'i evangeeliumid — saarekunsti meistriteos, Eadfrithi käsikiri, rikkalikud illustratsioonid ja teekond Briti Raamatukokku ning viikingite ja Inglismaa ajaloo taust.
Lindisfarne'i evangeeliumid on tuntud evangeeliumide valgustatud käsikirjaline raamat, mida peetakse üheks tähtsamaks näidiseks nn saarekunsti (insular art) tipptöödest. See monumentaalne käsikiri koostati umbes 700. aastal Northumberlandi rannikul asuvas kloostris Lindisfarne'is (Lindisfarne'), tõenäoliselt monk Eadfrithi käe all.
Autor ja datering
Traditsiooni järgi on käsikirja autoriks Eadfrith, kes oli algselt mungalt, ning sai Lindisfarne'i piiskopiks 698. aastal. Käsikirja loomist dateeritakse umbkaudu 700. aastasse; Eadfrith suri 721. aastal. Aldredi kolofon (10. sajandist) mainib ka teisi nimega seotud isikuid, kuid peamise kunstilise töö autorina käsitatakse Eadfrithi.
Stiil ja kujundus
Lindisfarne'i evangeeliumid on rikkalikult illustreeritud: algleheküljed, kaunid initsiaalid, pühakirjade esilehed ja dekoratiivsed motiivid moodustavad terviku, mis ühendab vahemerelisi, anglosaksi ja keldi elemente. Tulemuseks on eripärane saarekunsti stiil, mis tekkis Suurbritannias ja Iirimaal ning erines selgelt mandri-Euroopa traditsioonidest: iseloomulikud on keerukad mustrid, loomade stiliseerimine, punkti- ja joonemotiivid ning tihe ornamentika.
Materjal ja algne köide
Käsikiri on kirjutatud pergament-lehtedele ning algselt oli raamat kaetud rikkaliku nahkköitega, millel olid kinnitatud metallist aggregaadid ja juveelid (nn treasure binding). Sellised kaaned olid nii kaitseks kui ka liturgiliseks väljenduseks, rõhutades käsikirja pühadust ja väärtust.
Ajalooline saatus
Kloostrit ja selle aaret varjutasid varased viikingirünnakud; Lindisfarne'ile toimunud viikingite rüüsteretkedel läks see kate kaduma ja 1852. aastal valmistati asendusraamat. Pärast rünnakuid ja monaastikuelu muutusi liikusid paljud käsikirjad edasi – osad viidi turvalisematesse keskustesse, näiteks edasi kirikutesse ja katedraalidesse. Evangeeliumid võidi Durhami katedraalist ära võtta või sinna ümber paigutada ning manus püsis Põhja-Inglismaal kuni hilisema ülekandmiseni.
Aldredi vanainglise gloss
10. sajandil lisas Aldred, Chester-le-Streeti praost, käsikirjale ridadevahelise sõna-sõnalise tõlke ladinakeelsetest evangeeliumitekstidest vanainglise keelde. See interlineaarne gloss on tähtis allikas, sest on seni vanim säilinud evangeeliumitekstide tõlge inglise keelde ja annab väärtuslikku teavet nii keele- kui ka tekstiloome ajaloo kohta.
Säilitamine ja avalik eksponeerimine
Käsikirja omand ja paiknemine on läbi sajandite muutunud. Suure osa oma hilisajaloost kuulus see kiriklikele institutsioonidele kuni selle andmiseni avalikku kollektsiooni: 18. ja 19. sajandi jooksul jõudis käsikiri Rahvuskollektsioonidesse ning lõpuks anti see Briti muuseumile. Sealt läks see hiljem üle Briti Raamatukokku, kui raamatukogu eraldati Briti Muuseumist. (Käsikirja täpne üleandmise ajalugu hõlmab mitmeid samme ja ülekandeid eri asutuste vahel.)
Tähtsus ja pärand
Lindisfarne'i evangeeliumid on nii kunstiajalooliselt kui ka keele- ja kultuurilooliselt hindamatu allikas. See illustreerib, kuidas eri kultuurilised mõjud – nii vahemerelised kui ka kohalikud anglo-keldi traditsioonid – sulandusid üheks omapäraseks väljenduseks. Lisaks on Aldredi gloss teinud käsikirjast olulise allika varajase inglise keele uurimiseks. Täna eksponeeritakse manus sageli muuseumides ja digiteeritult, et tagada selle säilimine ning võimaldada teadlaste ja laiemate huviliste juurdepääsu.
- Loomeaeg: umbes 700 pKr
- Peamine autor: Eadfrith (mungalt, hiljem piiskop)
- Stiil: saarekunsti (insular art) segu vahemerelistest, anglosaksi ja keldi elementidest
- Olulisus: kunstiline meistriteos ja vanim säilinud vanainglise evangeeliumitõlge
Kuigi käesolev artikkel annab üldise ülevaate, on Lindisfarne'i evangeeliumid uurimist vääriv teema: käsiraamatuga seotud kolofonid, pigmentide ja kirjutusmaterjalide analüüs ning selle liikumislugu pakuvad rikkalikult teadmisi varakeskaegse Briti saarte kultuurist ja religioonist.
Püha Matteuse evangeeliumist, mille on koostanud "Lindisfarne'i meister".
Monogramm "Chi Rho" Lindisfarni evangeeliumidest
Johannese evangelist Lindisfarne'i evangeeliumidest
Küsimused ja vastused
K: Mis on Lindisfarne'i evangeeliumid?
V: Lindisfarne'i evangeeliumid on evangeeliumide valgustatud käsikirjaline raamat, mis on valmistatud Northumberlandi ranniku lähedal Lindisfarne'i kloostris umbes aastal 700 pKr.
K: Kus seda tänapäeval leida võib?
V: Käsikiri on praegu välja pandud Briti Raamatukogus.
K: Millist stiili see ühendab?
V: Lindisfarne'i evangeeliumis on ühendatud Vahemere piirkonna, anglosaksi ja keldi elemendid.
K: Kes arvatakse, et see on loodud?
V: Lindisfarne'i evangeeliumide autoriks arvatakse olevat Eadfrith, munk, kellest sai Lindisfarne'i piiskop 698. aastal ja kes suri 721. aastal.
K: Millist kirjastiili kasutati selle teksti koostamisel?
V: Tekst on kirjutatud nn saarekirjas.
K: Kes tõlkis ladinakeelse teksti vanainglise keelde?
V: 10. sajandil kirjutas Chester-le-Streeti praost Aldred sõna-sõnalt ladinakeelse teksti ridade vahele vanainglise evangeeliumi tõlke.
K: Kuidas sattus see praegusesse asukohta?
V: Evangeeliumid võidi Durhami katedraalist ära viia kloostrite laialisaatmise ajal, mille korraldas Henry VIII. sajandil anti see Briti muuseumile, enne kui see viidi praegusesse asukohta British Library'sse, kui see eraldati British Museumist.
Otsige