Malaysia Airlinesi lend MH17 (2014) – BUK-raketiga allatulistatud Boeing 777

Malaysia Airlinesi lend 17 (MH17/MAS17) oli rahvusvaheline regulaarlend Amsterdami Schipholi lennujaamast Kuala Lumpurisse Malaisias. Lennu kaotas 17. juulil 2014 radarkontakti. See kukkus alla Hrabove küla lähedal Donetski oblastis Ukrainas. Lennuk oli Boeing 777-200ER. Lennuki pardal oli õnnetuse ajal 283 reisijat ja 15 meeskonnaliiget. Kõik 298 inimest hukkusid.

Olukord õnnetuse ajal

MH17 lendas üle ida‑Ukraina, kus samal ajal puhkes relvakonflikt Ukraina relvajõudude ja venemeelsete separatistide vahel. Lennutrajektoor viis lennuki üle alade, kus toimusid sõjategevuse episoodid. Alguses oli olukord segane: esialgsed teated ja ametlikud avaldused olid vastuolulised ning juurdluse algus takerdus relvakonflikti ja turvalisuse tõttu. Wreckage’i ja ohvrite taastamine oli keeruline ning selle organiseerisid osaliselt kohalikud võimud ja seejärel rahvusvahelised meeskonnad.

Uurimine ja järeldused

Hollandi ohutusnõukogu (Dutch Safety Board, DSB) viis läbi tehnilise uurimise, mille lõpparuande avaldati 13. oktoobril 2015. DSB leidis, et lennuk hävis pärast mitmest suunast tulnud kõrgeenergeetiliste väliste esemetega seotud kahjustusi — kokkuvõtlikult järeldati, et need kahjustused olid tekkinud väljastpoolt suunatud ja väga suure energiasisaldusega objektidest.

Ühine uurimisrühm (Joint Investigation Team, JIT), mida juhtisid Hollandi prokurörid koostöös mitme riigiga, jätkas kriminaaluurimist. JIT-i uurimine jõudis 2018. aastal järeldusele, et lennuki hävitas maa-õhk tüüpi rakett BUK, mida tulistasid alalt, mis oli sellel ajal kontrolli all venemeelsete relvarühmituste käes. JIT leidis ka, et raketisüsteem, mis tõenäoliselt osales, kuulus Venemaa sõjaväe 53. õhutõrje­rügementi ja oli viidud Ukraina territooriumile Venemaalt ning pärast rünnakut tagasi viidud. JIT identifitseeris ning hiljem süüdistuse esitas mitmele isikule seoses sündmusega; uurimine ja õiguslikud protsessid on jätkunud rahvusvahelise koostöö tingimustes.

Oluline on rõhutada, et need järeldused pärinevad ametlikest uurimusest ja kohtulikest otsustest, mitte üksnes spekulatsioonidest. Venemaa ametlik seisukoht on uurimistulemuseid ümber lükanud ning küsimus on olnud ka geopoliitiliselt tundlik.

Ohvritele ja ühiskonnale mõju

Kõik 298 pardal viibinud inimest hukkusid, mis tekitas suurt leina mitmes riigis. Enamik ohvritest olid reisijad Hollandist, kuid ohvrite hulgas oli ka inimesi paljudest teistest riikidest. Ohvrite lähedased ja riigid, kelle kodanikud hukkusid, on osalenud nii uurimises kui õiguslikes ning rahvusvahelistes läbirääkimistes kompensatsioonide ja vastutuse küsimustes.

Wreckage’i ja inimjäänuste korjamine ning DNA‑tuvastus viidi läbi rahvusvaheliste meeskondade abil. Lennu mustad kastid (fliidika ja helirecorder) leiti ja anti lõpuks rahvusvahelistele uurijatele üle, mis aitas kaasa tehnilistele analüüsidele.

Järeldused ja õiguslikud sammud

MH17 katastroof tõi esile vajaduse paremate turvanõuete ja otsustusprotsesside järele lennutrajektooride valikul sõjapiirkondade kohal. Rahvusvahelised organisatsioonid, lennuettevõtted ja reguleerivad asutused on pärast õnnetust muutnud riski‑hindamise ning teabevahetuse tavasid, et vähendada selliste tragöödiate kordumise riski.

Kriminaaluurimine ja kohtumenetlused, mis on seotud MH17 juhtumiga, on rahvusvahelised, keerulised ja poliitiliselt tundlikud. Hollandi juhtimisel toimunud uurimised ning rahvusvaheline koostöö on olnud põhielemendiks tõe selgitamisel ning ohvrite peredele vastutuse otsimisel. Samas on see juhtum jätkuvalt osa laiemast geopoliitilisest vaidlusest ning osa küsimusi on endiselt lahendamisel rahvusvaheliselt ja kohtulikult.

Mõju lennundusohutusele

• Rahvusvahelised lennuettevõtted ja reguleerivad asutused hakkasid systemaatilisemalt hindama sõjategevuse ja muude riskide mõju lennutrajektooridele.
• Paljud lennufirmad hakkasid väldiks sõjapiirkondade kohal lendamist või muutsid kõrgusi ja marsruute, kui tekkisid teadetega seotud ohud.
• ICAO ja riiklikud õhuruumi haldajad on täiustanud teavitussüsteeme ja koostööprotseduure, et lennuettevõtted saaksid kiiret ja usaldusväärset teavet konfliktipiirkondide riskide kohta.

MH17 katastroof on üks hiljutise ajaloo traagilisemaid näiteid sellest, kuidas tsiviillennunduse ja relvakonfliktid võivad traagilisel viisil kokku langeda. Uurimused on andnud olulise tehnilise ja kriminaalse selguse, kuid sündmuse poliitilised ja rahvusvahelised tagajärjed kestavad edasi.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Malaysia Airlinesi lend 17?

K: Millal lend kaotas radarkontakti?

K: Kuidas lend kukkus alla?

K: Mis tüüpi lennuk oli Malaysia Airlinesi lend 17?

K: Mitu reisijat oli lennul õnnetuse ajal?

K: Kuidas kirjeldas Ukraina president juhtunut?

K: Mis oli Hollandi uurijate sõnul õnnetuse põhjus?

Otsing