Ministeeriumide kohtuprotsess
Ministeeriumide kohtuprotsess (või ametlikult Ameerika Ühendriigid vs. Ernst von Weizsäcker jt. ) oli üheteistkümnes kohtuprotsess kaheteistkümnest, mida USA ametivõimud pidasid pärast Teise maailmasõja lõppu oma Saksamaa okupatsioonitsoonis Nürnbergis toimunud sõjakuritegude üle.
Liitlaste vaheliste erimeelsuste tõttu toimus vaid üks kohtuprotsess Rahvusvahelises Sõjatribunalis (IMT). Teisi kohtuprotsesse pidasid liitlased oma okupatsioonitsoonides. Ameeriklased pidasid kaksteist kohtuprotsessi, mis toimusid samades ruumides Justiitspalees kui IMT. Need kaksteist kohtuprotsessi on tuntud kui "hilisemad Nürnbergi kohtuprotsessid" või ametlikumalt kui "sõjakurjategijate kohtuprotsessid Nürnbergi sõjatribunalide ees" (NMT).
Seda juhtumit tuntakse ka Wilhelmstrassi kohtuprotsessina, sest Saksamaa välisministeerium asus Berliinis Wilhelmstrassel. Selle kohtuasja süüdistatavad olid erinevate Reichi ministeeriumide ametnikud, keda süüdistati mitmesugustes süüdistustes nende töö eest natsi-Saksamaal ja vastutuse eest nii Saksamaal kui ka okupeeritud riikides sõja ajal toime pandud arvukate hirmutegude eest.
Selle kohtuasja kohtunikeks, mida kuulati IV sõjatribunalis, olid William C. Christianson (eesistuja) Minnesotast, Robert F. Maguire Oregonist ja Leon W. Powers Iowast. Süüdistuse peaprokurör oli Telford Taylor; peaprokurör oli Robert Kempner. Süüdistus esitati 15. novembril 1947; kohtuistungid kestsid 6. jaanuarist 1948 kuni sama aasta 18. novembrini, seejärel kulus kohtunikel tervelt viis kuud oma 833-leheküljelise kohtuotsuse koostamiseks, mille nad esitasid 11. aprillil 1949. aastal. Kohtuotsused langetati 13. aprillil 1949. aastal. Kõigist kaheteistkümnest kohtuprotsessist oli see see, mis kestis kõige kauem ja lõppes viimasena. 21 süüdistatavast mõisteti kaks õigeks, teised mõisteti süüdi vähemalt ühes süüdistuses ja neile määrati vanglakaristus, mis ulatus kolmest aastast koos karistusega kuni 25 aasta pikkuse vanglakaristuseni.
Telford Taylor hilisematel kohtuprotsessidel
Kostjad
| Nimi | Foto | Funktsioon | Lause |
| Ernst von Weizsäcker |
| Ribbentropi alluvuses kuni 1943. aastani välisministeeriumi (Auswärtiges Amt) alaline riigisekretär, seejärel suursaadik Püha Tooli juures; SS-Brigadeführer. | 7 aastat vangistust; 12. detsembril 1949 vähendati 5 aastani, vabastati 1950. aasta oktoobris. |
| Gustav Adolf Steengracht von Moyland |
| von Weizsäckeri järeltulija välisministeeriumi riigisekretärina (kuni 1945. aastani). | 7 aastat vangistust; 12. detsembril 1949 vähendatud 5 aastani, vabastatud 1950 |
| Wilhelm Keppler |
| Riigisekretär; Hitleri majandusnõunik | 10 aastat vangistust; vabastatud 1951 |
| Ernst Wilhelm Bohle |
| NS-Gauleiter, välisministeeriumi riigisekretär; NSDAP väliskorralduse juht. | 5 aastat vangistust |
| Ernst Wörmann | Välisministeeriumi sekretär; poliitilise osakonna juhataja. | 7 aastat vangistust; 12. detsembril 1949 vähendati 5 aastani; vabastatud 1951 | |
| Karl Ritter | Välisministeeriumi ja Saksa relvajõudude ülemjuhatuse vaheline side. | 4 aastat vangistust, sh juba kantud aeg; vabastatakse pärast kohtuotsuse tegemist. | |
| Otto von Erdmannsdorff | Välisministeeriumi sekretär; Wörmanni asetäitja. | vabastatud | |
| Edmund Veesenmayer |
| Volitatud esindaja Ungaris | 20 aastat vangistust; 1951. aastal vähendati vangistuse pikkust 10 aastani ja vabastati samal aastal. |
| Hans Heinrich Lammers |
| Reichskantselei juhataja | 20 aastat vangistust; jaanuaris 1951 vähendati 10 aastani ja vabastati 16. detsembril 1951. |
| Wilhelm Stuckart | Siseministeeriumi riigisekretär | Juba kantud aeg (3 aastat ja 10 kuud)1 | |
| Richard Walther Darré |
| Toidu- ja põllumajandusminister | 7 aastat vangistust; vabastatud 1950 |
| Otto Meissner |
| Presidendi kantselei juhataja | vabastatud |
| Otto Dietrich |
| NSDAP Reichspressechef ja Propagandaministeeriumi riigisekretär | 7 aastat vangistust, sh juba kantud aeg; vabastatud 1950. aastal. |
| Gottlob Berger |
| SS-Hauptamt'i juht, SS-Obergruppenführer | 25 aastat vangistust; 1951. aastal vähendati vangistuse pikkust 10 aastani; samal aastal vabastati. |
| Walter Schellenberg |
| Gestapo teine ülem, SD ja Abwehri juht ning Wilhelm Canarise järeltulija ühendatud salateenistuse juhina; SS-Brigadeführer. | 6 aastat vangistust, sh juba kantud aeg |
| Lutz Graf Schwerin von Krosigk |
| Rahandusminister | 10 aastat vangistust; vabastatud 1951. aastal |
| Emil Johann Puhl | Reichspanga asepresident | 5 aastat vangistust, sh juba kantud aeg | |
| Karl Rasche |
| Dresdner Panga direktor | 7 aastat vangistust, sh juba kantud aeg |
| Paul Körner | Riigisekretär, Göringi asetäitja. | 15 aastat vangistust; 1951. aastal vähendati vangistuse pikkust 10 aastani; samal aastal vabastati. | |
| Paul Pleiger | Hermann-Göring-Werke juht (konfiskeeritud terasetehased, kus kasutati orjatööjõudu). | 15 aastat vangistust; 1951. aastal vähendati vangistuse pikkust 10 aastani; samal aastal vabastati. | |
| Hans Kehrl |
| Relvastusministeeriumi sekretär; planeerimisbüroo juhataja | 15 aastat vangistust; vabastatud 1951. aastal |
^1 Stuckart mõisteti 1950. aastal uuesti denasifitseerimiskohtu ette ja mõisteti Mitläuferina 50 000 Saksa marga suurune trahv.
Endine põllumajandusminister Herbert Ernst Backe, kes samuti oleks pidanud kohtu alla minema, sooritas 6. aprillil 1947 kohtuprotsessi ootuses vahi all olles enesetapu.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli kohtuprotsessi nimi?
V: The Ministries Trial ehk ametlikult The United States of America vs. Ernst von Weizsäcker, et al.
K: Kes olid selle kohtuasja kohtunikud?
V: Selle kohtuasja kohtunikud olid William C. Christianson (eesistuja) Minnesotast, Robert F. Maguire Oregonist ja Leon W. Powers Iowast.
K: Kes oli prokuratuuri juhtiv kaitsja?
V: Süüdistuse peaprokurör oli Telford Taylor; peaprokurör oli Robert Kempner.
K: Millal algasid ja lõppesid kohtuistungid?
V: Kuulamised algasid 6. jaanuaril 1948 ja lõppesid 18. novembril 1948.
K: Kui kaua võttis kohtuotsuse koostamine aega?
V: 833-leheküljelise kohtuotsuse koostamiseks kulus viis kuud, mille nad esitasid 11. aprillil 1949. aastal.
K: Millal langetati karistused?
V: Kohtuotsused langetati 13. aprillil 1949.
K: Mitu süüdistatavat süüdistati ja mis nendega juhtus?
V: 21 süüdistatavale esitati süüdistus; kaks süüdistatavat mõisteti õigeks, samas kui teised, kes tunnistati süüdi vähemalt ühes süüdistuses, said vanglakaristuse, mis ulatus kolmest aastast, kaasa arvatud karistusaeg, kuni 25 aasta pikkuse vanglakaristuseni.
