Marten van Heemskerck (1498–1574) – Hollandi renessansimaalija ja graafik

Marten van Heemskerck (1498–1574) – Hollandi renessansimaalija ja graafik, tuntud värvikate seeriate, Rooma-varemete jooniste ja portreede poolest.

Marten Jacobszoon Heemskerck van Veen ehk Maarten van Heemskerck (1498, Heemskerck - 1. oktoober 1574, Haarlem) oli üks 16. sajandi (1500. aastad) tuntumaid hollandi portree- ja usundimaalreid. Ta sai kuulsaks värviliste graafiliste teoste sarjaga, millel on kujutatud maailma seitse maailma imet.

Varane elu ja õppimine

Marten van Heemskerck sündis Hollandis Haarlemi lähedal Heemskercki linnas taluniku peres. Noore mehena sai ta Haarlemis kahe maalri juures õpipoisiks, kuid isa kutsus ta koju talutöödele. Marten põgenes ja jõudis ühe päevaga umbes 50 miili kaugusele Delfti linna, kus leidis uue meistri ja jätkas maalimise õppimist. Pärast mõningast rännakut ja vahelduvaid töökohti asus ta aastatel 1527–1529 tööle ning õppima koos Jan van Scoreliga, kelle juures ta oma kunstihariduse tugevalt edasi arendas.

Muud mõjud ja Itaalia-reis

Üks varasemaid tugevamaid mõjutajaid oli kunstnik Jan Mabuse (Jan Gossaert), kes oli näinud Itaalia kunstielu ja selle kuulsate kesklinnade — nagu Firenze ja Veneetsia — töid. Mabuse’ilt õppis Marten uue põlvkonna vormitunnetust ning hakkas mõnda aega tema stiili jäljendama. 1532. aastal läks van Heemskerck ise Italasse, kus ta veetis mitu aastat, rändades linnast linna, uurides antiikseid varemeid ja renessansskunsti ning tehes hulgaliselt joonistusi ja visandeid.

Rooma ja joonistused antiiksete varemete kohta

Roomal oli tema loomingu ja maailmavaate kujunemisele suurim mõju. Ta kogu tähelepanu köitnud Vana-Rooma arhitektuur ja antiikesemed ning tegi neist palju detaileeritud visandeid. Tema joonistusraamatud — mis annavad väärtusliku pilgu 16. sajandi Rooma näivasse ilusse ja varemetesse — asuvad praegu Berliinis asuvas muuseumis. Üks sageli kujutatud ehitisest oli katkenud ja ümberehitusjärgus olnud Püha Peetruse basiilika, mille monumentaalsed vormid teda köitsid.

Michelangelo mõju ja graafika

Suurt muljet avaldas talle aega määrav Michelangelo — kuigi peamiselt kuju- ja freskoartist, oli Michelangelo ka Sixtuse kabeli lagi maalinud. Marten van Heemskercki huvi suurte anatoomiliste figuuride ja monumentaalse kompositsiooni vastu kasvatas tema kavatsust kujutada jõulisi, skulpturaalseid inimesi. Ta kavandas ja valmistas mitmeid graafilisi sarju, nende seas tuntud pildiseeriad, mis kujutasid nii mütoloogilisi kui piibellikke tugevaid mehi. Tema gravüüride ja graveeritud metallplaatidelt trükitud lehtede tehnika laienes laiemalt, aidates levitada tema paljusid ideid ja kompositsioone.

Osalemine Rooma pidustustel

1536. aastal sai van Heemskerck tööd linna pidulike dekoratsioonide ja vaateakende maalimisel, kui Karl V. külastas Roomat ja sinna korraldati triumfiprotsessioon. Ta töötas sel ajal koos teiste tuntud kunstnikega, nagu Antonio da San Gallo, Battista Franco ja Francesco Salviati. Kirjanik ja kunstiajaloolane Giorgio Vasari kirjutas, et van Heemskercki lahingustseenid olid hästi komponeeritud ja julge pintslikäiguga maalitud.

Tagasitulek Haarlemi ja hilisem elu

Van Heemskerck naasis Madalmaadesse ja asus taas Haarlemisse elama. Seal abiellus ta kaks korda ning pühendus nii tellimustöödele kui õpilaste õpetamisele. 1540. aastal valiti ta oma maalikunstnike gildi presidendiks — see näitas tema kõrget mainet ja juhtrolli kohalikus kunstielus. 1572. aastal, Hispaania sõjaliste tegevuste tõttu, lahkus ta ajutiselt Haarlemist ja jõudis ajutiselt Amsterdami. Ta oli saavutanud rikkuse ja kuulsuse: testamentaarsete soovide hulgas mainitakse tema soovi toetada abivajajaid, jättes osa maast lastekodule ning rahalise panuse paaridele, kes abielluksid tema haual, sest usuti, et see toob lahkunule rahu.

Tuntumad teosed ja pärand

Van Heemskercki looming hõlmab portreesid, altarimaalide seeriad, piibellikke stseene ja graafilisi lehti. Tema varasemad maalid, näiteks "Aadam ja Eeva" ja "Püha Luuka maalimine Madonna ja lapsega", leidsid koha Hollandi kollektsioonides. Üks tema väljapaistvamaid originaalteoseid asub Belgias Gentis muuseumis. 1550. aastatel valmistas ta mitmeid altarimaale, mida võib näha muuseumides Delftis, Haarlemi ja Brüsseli kogudes; nende hulgas on teemad nagu "Püha Bernharduse ja Püha Benedikti elu".

Tema graafika — eriti sarjad, mis kujutasid antiikseid varemeid, suuri figuure ja „maailma imesid“ — aitasid levitada renessansstiili põhjamaadesse. Van Heemskercki ulatuslikud joonistus- ja visandikogud on hindamatud allikad renessansiajastu kunstiajaloos ning tema töid hoitakse mitmetes olulistes Euroopa muuseumides.

Pärand

• Stiil: van Heemskerck ühendas põhja-euroopaliku detailitäpsuse ja itaaliapärase monumentaalsuse ning tugeva anatoomia rõhu.
• Allikad: tema joonistused Rooma varemetest on tähtis dokument arhitektuuriloos ja kunstiloos.
• Mõju: tema graafilised sarjad mõjutasid nii kaasaja kunstnikke kui ka hilisemaid uurijaid, kes kasutasid tema visandeid ja kujutisi inspiratsioonina.

Paljud Marten van Heemskercki teosed on tänini nähtavad avalikes muuseumites ja kirikutes, kus nad annavad edasi tema huvi antiigi, religiooni ja inimese monumentaalse kujutamise vastu.

Küsimused ja vastused

K: Millal sündis Marten van Heemskerck?

K: Millega tema isa elatist teenis?

K: Kuhu ta 1532. aastal reisis?

K: Milline linn mõjutas teda reiside ajal kõige rohkem?

K: Kes oli sel ajal elav kuulus kunstnik, keda ta imetles?

K: Millist tööd ta sai, kui ta 1536. aastal Rooma jõudis?

K: Millise kombe jättis ta maha, kui ta suri?

Otsing