USA–Mehhiko piir: 3169 km pikk ja maailma enim ületatav rahvusvaheline piir

USA–Mehhiko 3169 km pikkune piir: avastage selle geograafia, linnad ja kõrbed — maailma enim ületatav rahvusvaheline piir ning selle sotsiaalne ja poliitiline mõju.

Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko vaheline piir on rahvusvaheline piir Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko vahel.

See kulgeb Imperial Beachist (California) ja Tijuanast (Baja California) läänes kuni Matamoroseni (Tamaulipas) ja Brownsville'i (Texas) idas. See hõlmab erinevaid maastikke, alates suurtest linnapiirkondadest kuni ebasoodsate kõrbeteni.

Mehhiko lahest alates kulgeb see Rio Grande (Río Bravo del Norte) jõge mööda kuni piiripunktideni El Pasos (Texas) ja Ciudad Juárezis (Chihuahua). Sealt lääne suunas läbib see ulatuslikke alasid Sonorani ja Chihuahuani kõrbes. Seejärel läbib ta Colorado jõe delta, lääne suunas San Diegosse ja Tijuanasse, enne kui jõuab Vaiksesse ookeani. USA-Mehhiko piiri peetakse avatud piiriks.

Rahvusvahelise piiri- ja veekomisjoni andmetel on piiri kogupikkus 3169 km. See on maailma kõige sagedamini ületatav rahvusvaheline piir, mida ületatakse aastas ligikaudu kolmsada viiskümmend miljonit korda.

Geograafia ja kliima

Piir kulgeb väga erinevates geograafilistes tingimustes: lääneosas on rannikualasid ja Vaikse ookeani kaldalaht, edaspidi läbib see mägesid, kõrbealasid (sh Sonoran ja Chihuahuan kõrbed) ning pikalt kulgeb ka Rio Grande (Río Bravo) voolujoonel idaosas. Kliima vaheldub troopilisest ja subtroopilisest rannikukliimast kuni väga kuiva kõrbeliseni. Need tingimused mõjutavad nii piiri haldamist kui ka piirkonna elanikke, loodust ja majandustegevust.

Ajalugu ja õiguslik raamistik

Piiri kujunemisele aitasid kaasa 19. sajandi suured rahvusvahelised lepingud, eelkõige 1848. aasta Guadalupe Hidalgo rahuleping ning 1853. aasta Gadsdeni ost. Rio Grande liigutused ja jõesängi muutused on ajalooliselt tekitanud juriidilisi vaidlusi, mida on lahendatud rahvusvaheliste kokkulepete ja ühisorganite kaudu. Piiri haldamiseks on olulised ka vastastikused kokkulepped veejaotuse ja jõe kursi kohta.

Piiri infrastruktuur ja kontroll

Piiril asub sadu ametlikke üleminekupunkte, mis hõlmavad nii maantee-, rongi- kui jalakäijate ületuspunkte. Mõned tänapäeval tuntud piiriületused on näiteks San Ysidro (San Diego–Tijuana), Otay Mesa, Calexico, Nogales, El Paso–Ciudad Juárez, Laredo–Nuevo Laredo ning Brownsville–Matamoros. Paljudes kohtades on piirivalve rajatised, tarad ja tõkked, valgustus, jälgimissüsteemid ning patrullteed.

Alates 1990. aastatest on suurenenud piirikontrolli maht ja infrastruktuuri arendused (nt tugevamad tõkked, kaamerad, sensorid ja värbamised), mis on suunatud nii ebaseadusliku sisserände kui ka uimastikaupade ja muude ebaseaduslike tegevuste piiramiseks. Samas jääb piiri lõikudele ka palju avatud, raskesti läbipääsetavat maastikku, kus kontroll on keeruline.

Majandus, tööjõud ja igapäevaelu

Piiriäärsed piirkonnad on tihedalt seotud: paljud inimesed pendeldavad töö, ostureiside ja perekülastuste tõttu päevast päeva üle piiri. Piirkondade majandus põhineb osaliselt vaba kaubanduse koridoridel, sadamatel, tootmisettevõtetel (maquiladora-tehased Mehhiko pool) ja turismil (nt San Diego–Tijuana piirkond). Piiri lähedal tegutsevad tolli- ja kaubanduspunktid ning logistikakeskused, mis toetavad suurt impordi- ja ekspordikogust kahe riigi vahel.

Turvalisus, migratsioon ja koostöö

Piiril on olulised humanitaarsed ja julgeoleku küsimused: ebaseaduslik rändamine, inimkaubandus, uimastisissetoomine ja organiseeritud kuritegevus on valdkonnad, mille vastu mõlemad riigid võitlevad. Ameerika Ühendriikide poolne piirivalve (US Customs and Border Protection) ning Mehhiko eriüksused teevad koostööd info jagamisel, ühiste operatsioonide ja diplomaatiliste läbirääkimiste kaudu. Pärast 2001. aasta terrorirünnakuid on piirikontroll rangem ning suurenenud on ka liikumise elektrooniline jälgimine ja tollikontroll.

Keskkond ja veeküsimused

Piiril on olulised keskkonnaprobleemid: Rio Grande ja Colorado jõe veekasutus, põllumajanduse tagajärjel tekkiv reostus, niiskete deltaalade hävimine ning loomade rändeteede katkemine barjääride tõttu. Rahvusvaheline koostöö on oluline veeressursside ja deltaalade kaitseks, samuti migratsioonikäikude ja metsloomade elupaikade säilitamiseks. Kuivenevad jõed ja kuumemad olud suurendavad survet veeplaneerimisele mõlemas riigis.

Rahvusvahelised kokkulepped ja haldus

Piiri veeküsimustes ja piirijärgsetes küsimustes mängib olulist rolli Rahvusvaheline piiri- ja veekomisjon (International Boundary and Water Commission, IBWC), mis tegeleb peamiselt Rio Grande’i ja Colorado jõe veejaotuse, jõesängi muutuste ning sellega seotud õiguslike ja tehniliste küsimustega. IBWC algatused hõlmavad ka infrastruktuuri hooldust, piiri märgistamist ja mõnikord varalisi ning keskkonnaüleseid projekte.

Kokkuvõte

USA–Mehhiko piir on 3169 km pikk ja geograafiliselt väga mitmekesine ala, mis ühendab kahte suurt majandust ning on oluline nii kaubanduse, kultuuri kui ka migratsiooni seisukohalt. Samal ajal esitab piiri haldamine mitmeid väljakutseid seoses julgeoleku, keskkonna ja humanitaarsete küsimustega, mille lahendamiseks on vajalik jätkuv kahepoolne koostöö.

Küsimused ja vastused

K: Kus algab ja lõpeb USA-Mehhiko piir?

K: Millist maastikku see hõlmab?

K: Kui pikk on USA-Mehhiko piir?

K: Kas seda peetakse avatud piiriks?

K: Mitu piiriületust toimub aastas keskmiselt?

K: Kas see kulgeb mööda jõgesid või muid veekogusid?

Otsing