MiG-25 Foxbat — Nõukogude kiirhävitus: 3,2 Mach, relvad ja ajalugu

MiG-25 Foxbat — Nõukogude kiirhävitus: 3,2 Machi tipukiirus, võimas relvastus (radar- ja soojusjuhitavad raketid) ning põnev ajalugu ja teenistus.

Autor: Leandro Alegsa

18-10-2025 20:30

MiG-25 Foxbat on kiire hävituslennuk ja recon-lennuk, mille on valmistanud Vene lennukompanii Mikojan. Selle peamine ülesanne oli rünnata ja takistada vaenlase kõrgeid ja kiireid sihtmärke — sõjalisi lennukeid ja luureplatvorme — suurtel kiirustel ja suurtes kõrgustes. Esmakordselt lendas see 1964. aastal ja võeti laialdasemalt kasutusele 1970. aastatel.

Disain ja tehnilised omadused

MiG-25 oli mõeldud eelkõige kõrgel ja kiiresti tegutsevate sihtmärkide vastu: disain rõhutas sirgjoonelist kiirust ja kõrgust. Selle eripärad on:

Võimsad mootorid: kaks suurt turbojet-mootorit, mis andsid võime saavutada väga suuri kiiruseid lühiajaliselt.

Kuumakindel konstruktsioon: suured lennuki osad olid tehtud roostevabast metallist ja muust kuumakindlast materjalist, et taluda kokkukuuluvat õhutemperatuuri väga suurte kiiruste korral.

Suured stabilisaatorid ja pikk kere: disain võimaldas tõusu väga kõrgele — teenistuskatse- ja operatiivkõrgused ulatusid kümnetesse kilomeetritesse.

Tüüpilised näitajad: maksimaalne kiirus on tavaliselt toodud ~Mach 2,8 kasutuses ja kuni Mach 3,2 lühikestes õhurünnakutes, kuid püsivalt nii kiiresti lendamine võib kahjustada mootoreid ja struktuuri. Teenistuskõrgus on väga suur (kümneid kilomeetreid).

Meeskond: põhiliselt ühemeheline (interceptor-variants), kuid olemas olid ka kaksiköökidega koolitus- ja juhtimisversioonid.

Versioonid ja rollid

MiG-25 sai mitmeid variante: interceptorid (põhiversioonid relvastatud radariga), rekognitsiooni- ja pommituspagasiga versioonid ning kaksikjuhtimisega koolitusversioonid. Mõned versioonid olid optimeeritud puurivaks kiirduseks ja suurtel kaugustel tuvastamiseks, teised kandsid ka eri tüüpi luurdevahendeid ja kaameraid.

Relvastus ja sensorid

MiG-25 oli varustatud võimeka radariga, mis oli mõeldud pikaulatuslikuks sihtmärkide avastamiseks ja jälgimiseks. Relvastuseks oli tavaliselt kuni neli suurt õhu-õhk raketti (näiteks R-40 tüüpi raketid), millel eksisteerisid nii radarjuhitavad kui soojusjuhtimisega (IR) variantid. Paljud varased interceptor-versioonid ei kandnud sisemist kahurit — rõhk oli kaugmärgil ja kiirel löögil. Lisaks relvadele võis lennuk kanda lisakütusepaake või luurepodosid vastavalt missioonile.

Teenistus ja ajalooline tähtsus

MiG-25 oli Nõukogude õhujõudude oluline interceptori- ja luurevahend Külma sõja ajal. 1976. aasta tuntud juhtum, kui Nõukogude piloot Viktor Belenko põgenes MiG-25-ga Nõukogude Liidust ja maandus Jaapanisse, lubas lääneriikidel lennukit põhjalikumalt uurida ning tõi avalikkuse ette palju tehnilisi detaile. See juhtum paljastas ka lennuki ehituslike kompromisside — väga kõrge kiiruse ja kuumakindluse pöörised, kuid üsna piiratud manööverdusvõime ja lihtsamad elektroonikasüsteemid võrreldes hilisemate hävitajatega.

MiG-25 vägisid kasutati Nõukogude Liidu ja mõnedel eksporditud sihtkohtadel. Mõned riigid kasutasid seda presidendi- ja strateegilise luure missioonidel ning piiratud õhuturbeülesannetes. Aja jooksul asendati see peamiselt arenenuma MiG-31 Foxhoundiga, mis omab võimsamaid radareid, pikemat tegevusraadiust ja paremaid pommitus- ning jälgimisvõimeid. Näiteks India kasutas MiG-25 rekognitsiooniversioone kuni 2000. aastate keskpaigani.

Tugevused ja piirangud

MiG-25 tugevuseks oli erakordne tipukiirus ja teenistuskõrgus — omadused, mis tegid sellest ühe kõige hirmuäratavama õhuruumi valvurite komplekti oma ajastul. Samas olid piirangud järgmised:

mootorite ja struktuuri kahjustuste oht väga kõrgetel kiirustel (üle Mach 3 lendamine oli riskantne),

madal manööverdusvõime võrreldes klassikaliste hävitajatega,

vanema tüüpi elektroonika ja navigatsioonisüsteemid võrreldes hilisemate lennukitega.

MiG-25 jäi Külma sõja sümboliks — kiire kontrastse lennuki näide, mis kujundati konkreetse strateegilise vajaduse rahuldamiseks: tabada ja jälitada kõrgeid ning kiireid sihtmärke. Tänapäeval on enamik MiG-25 lennukeid kas väljasoperatsioonidest kõrvaldatud, üle antud muuseumidele või kasutusest kõrvaldatud, kuid nende pärand on jätkuvalt oluline õhuväe arenduse ajaloos.

Vene MiG-25

Seotud leheküljed

F-15 Eagle

· v · t · e Mikojan ja Gurevitš (MiG) lennukid
Hävitajad, pealtkuulajad	MiG-1 MiG-3 MiG-5 MiG-7 MiG-9 MiG-15 MiG-17 MiG-19 MiG-21 MiG-23 MiG-25 MiG-29 (M/K) MiG-31 MiG-35 MiG-41
Rünnak	MiG-6 MiG-23 MiG-27
Luure	MiG-25R
Treenerid	MiG-AT
Eksperimentaalne	MiG-8 I-211 I-250 I-270 I-320 Ye-8 I-350 I-380/I-410/I-3/I-5 I-7U I-75 Ye-150 * Ye-152 MiG Skat MiG-110 Projekt 1.44 Projekt LFI MiG-105 MiG-33 MiG-XX LMFS MiG-1.27 MiG-41 PAK DP

Küsimused ja vastused

K: Mis on MiG-25 Foxbat?

V: MiG-25 Foxbat on Vene lennukompanii Mikojan poolt valmistatud kiire hävituslennuk.

K: Mis on selle peamine eesmärk?

V: Selle peamine eesmärk on rünnata vaenlast suurel kiirusel ja suurel kõrgusel.

K: Millal see lennuk esimest korda lendas?

V: See lendas esimest korda 1964. aastal ja võeti kasutusele 1970. aastal.

K: Kui kiiresti võib MiG-25 lennata?

V: See suudab sõita 3,2 Machi kiirusega (3,2 korda suurem kui helikiirus).

K: Mis juhtub, kui see läheb liiga kiiresti?

V: Kui lennukiga nii kiiresti lennatakse, võivad mootorid hävida.

K: Mitu raketti võib see lennuk kanda?

V: See võib kanda 4 radarjuhitavat raketti ja 4 soojusjuhtimisega raketti.

K: Kas seda kasutatakse tänapäevalgi veel?

V: Praegu on see asendatud MiG-31 Foxhoundiga, kuid seda kasutatakse veidi teistes riikides.

Otsige