MiG-29 (Fulcrum) — Nõukogude hävituslennuk: ajalugu, omadused, kasutus

MiG-29 (Fulcrum) — sügav ülevaade Nõukogude hävituslennuki ajaloost, tehnilistest omadustest ja rahvusvahelisest kasutusest.

MiG-29 Fulcrum on Venemaa lennukompanii Mikojan toodetud hävituslennuk. See lendas esimest korda 1977. aastal ja võeti kasutusele 1983. aastal. Seda valmistas Nõukogude Liit külma sõja ajal, et see saaks võidelda uute Ameerika hävitajate, nagu F-16 Fighting Falcon ja F/A-18 Hornet, vastu. Seda kasutavad siiani Venemaa õhujõud ja teised riigid Euroopas, Aasias ja Aafrikas.

Ajalooline taust

MiG-29 loodi 1970. ja 1980. aastatel kui lühimaarajaline õhuvõitluse hävitaja, mille peamine eesmärk oli saavutada tugev manööverdusvõime ja hea suudlus lähidogfight’is. Disaini tellisid Nõukogude sõjaväeorganid vastusena Lääne uutele veerandlaevadele. Esialgsed baasmudelid lendasid laialdaselt Nõukogude Liidu ja liitlasriikide lennuvägedes; sellest hiljem arendati välja erinevaid moderniseeritud ja spetsiifilisi variante (nt kaksik-õppeversioonid, laevaetenduseks mõeldud MiG-29K jpt).

Disain ja omadused

• Mootorid: kaks turbofan-mootorit paigutusega tiibade sees asuvatesse gondlitesse, mis annavad lennukile hea tõuke- ja manööverdusvõime.
• Manööverdus: MiG-29 on tuntud oma suure manööverdusvõime ja hea tõste- ja pöördemomendi poolest, mis teeb temast tõhusa vastase lähidogfight’is.
• Kütusemaht ja lennuulatus: algversioonidel on suhteliselt piiratud lennuulatus ilma väliste kütusepaakideta, mistõttu on tegevuspikkus lühike võrreldes mõne tänapäevase hävitajaga; enamik operatsioone nõuab lisapaake või õhus ülelaadimist pika astumise korral.
• Avionika: varasematel versioonidel oli eelajastatud pulse-doppler radar ja IRST (infra-punase otsing-süsteem), uuematel mudelitel on kaasaegsemad radarid, parem side ja eesmärgiandurid ning tihti ka kiivri-monteeritav sihtimissüsteem (HMS) R-73 tüüpi lähivõitlusrakettide kasutamiseks.

Relvastus

MiG-29 on varustatud kombinatsiooniga sise- ja välisvalmistustatud relvapaigaldusi:

• integreeritud 30 mm ühe toruga lennukahur (GSh-30-1),
• väline kandevõime mitmele raketile ja pommile — tüüpilised õhutõrjerakettidena R-27 (AA-10 Alamo), R-73 (AA-11 Archer) ja vanemad R-60 tüübid,
• võimalus kanda õhutõrje- ja õhult-maale relvi, ung luua mitmekülgne relvastus vastavalt missioonile.

Peamised variandid

• MiG-29 (baasmudel) — üheastmeline hävituslennuk.
• MiG-29UB — kaksikõppe (kaksikkoht) versioon ilma relvastatud radari täieliku komplektiga.
• MiG-29S / SMT — moderniseeritud versioonid, millel parendatud avionika, täiendav kütusemahuti ja võime ravida moodsamaid relvasüsteeme.
• MiG-29K — laevakantse versioon, kohandatud lennukikandjatele (kokkuklapitavad tiivad, tugevdatud maandumisvars, pidurduskonks).
• MiG-29M/M2 ja MiG-35 — edasised arendused ja moderniseerimised, mis pakuvad paremat radarit, lennuvõimet ja relvaintegreatsiooni.

Kasutus ja operatiivne ajalugu

MiG-29 on olnud kasutusel mitmetes konfliktides ja operatsioonides alates 1980. aastatest. Seda on kasutatud õhuruumi kaitseks, õhult-õhku lahingutes ja vajadusel ka õhult-maale rünnakuteks. Mõned riigid tegid MiG-29ga lühikesi, ent tähelepanuväärseid lahingutegevusi (nt Jugoslaavia/NATO konfliktid, Lähis-Ida piirkondlikud konfliktid). Rohkemal jaol on MiG-29 hinnatud selle manööverdusvõime ja suhtelise relvastatuse poolest, kuid tema piiratud kütuseulatus ja algsete versioonide vananenud avionika on nõudnud uuendusi.

Tugevused ja piirangud

• Tugevused: kõrge manööverdusvõime, hea tõuke- ja massi-suhtarv, efektiivne lähivõitluses ning kompaktne, suhteliselt odavam kui mõned Lääne alternatiivid.
• Piinangud: algversioonidel piiratud lennuulatus ja vananenud avionika; hooldus- ning logistikavõimalused võivad sõltuda mootori- ja varuosatarnetest ning moderniseerimisest.

Moderniseerimine ja tänapäev

Paljud operaatorid on MiG-29 moodsamaks muutnud, lisades kaasaegseid radareid, side- ja navigatsiooniseadmeid, uuendatud elektroonilise sõja süsteeme ning pikendatud tegevusulatust. Riigid, mis soovivad säilitada platvormi kasutusel, on valinud uuendused (nt MiG-29SMT, MiG-29UPG ja MiG-35 lahendused) selleks, et lennuk vastaks kaasaegsete lahinguväljade nõudmistele.

Kes kasutab

Lisaks Venemaa õhujõududele on MiG-29 eksporditud või antud kasutusse paljudele riikidele Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Operaatoriteks on olnud nii endised Nõukogude liitlased kui ka teised riigid, kes hindasid MiG-29 asjatundlikku lähenemist lähikonkurentsis ja selle võimet pakkuda odavamat alternatiivi mõnele moodsamale Lääne hävitajale.

Kokkuvõte

MiG-29 on kujunenud üheks tuntumaks Nõukogude aja hävituslennukiks tänu oma manööverdusvõimele, laiale ekspordile ja mitmekülgsetele variantidele. Kuigi algsed mudelid vajavad tänapäeval uuendusi, on tehniliselt tugevate omaduste ja edasiste arenduste tõttu platvormil jätkuvalt tähtis roll mitmete riikide õhuvägedes.

Otsing