Miranda (romaan)
Miranda on Antoni Lange 1924. aastal kirjutatud romaan. See on Lange viimane suur teos ja tema tänapäeval kõige kuulsam raamat. On öeldud, et Miranda on "okultistlik ilukirjandus" ja "filosoofilise lepingu juurde paigutatud romantika". Romaan on tuntud ka kui segu düstoopiast ja utoopiast. Romaan on tõlgitud inglise (1968. aastal), prantsuse, hispaania ja itaalia keelde.
Romaani pealkirja selgitus
Romaani pealkiri viitab Shakespeare'i näidendi "Torm" tegelaskujule Mirandale. Miranda on mõjutatud ka sellistest teostest nagu: Herbert George Wellsi "Men Like Gods", Tommaso Campanella "The City of the Sun", Edgar Allan Poe "Lenore", Juliusz Słowacki "Genezis z Ducha", Cyprian Kamil Norwidi luuletused, Friedrich Nietzsche (Übermenschi mõiste kriitika), Arthur Schopenhaueri, Platoni ja Vana-India sanskriti eeposed.
Plot summary
Romaan räägib brahmanide tsivilisatsioonist, kellel on võimsad oskused. Nad suudavad rääkida oma mõtetega ja hõljuda (hõljuda õhus). Raamatus esinevad brahmanid peavad kõige tähtsamaks anarhiat, vabadust, rahu ja vaba armastust. Nende riiki juhivad armastuse ministeerium, võimu ministeerium ja tarkuse ministeerium. Brahmanid kasutavad kummalist kemikaali nimega Nivridium, et hoida oma iseeneslikku ideed. Lugu räägib Poola emigrandist Jan Podobłocznyst (Lange enda parteiparoolist), kes armub naisesse nimega Damayanti. Raamat lõpeb tragöödiaga. Romaani viimases peatükis ohverdab Damayanti oma keha, et lasta oma vaimul lennata küll suuremale tasemele.Miranda on Šoti vaimne meedium, kes elab Varssavis. Ta suudab rääkida Damayanti hingega ja panna ilmuma naise nimega Lenore. Ta kohtub Jan Podobłocznyga, kui mees on oma surma lähedal. Hetkel, mil Damayanti sureb, Miranda kaob.
