Mäepeenar
Mägi-kärbsenägu on tuntud ka kui kahvatu kärbsenägu, Altai-kärbsenägu või solongoi-kärbsenägu.
See nugis elab kõrgmäestikus, aga ka kivisel tundral ja rohumaadel. See nugis puhkab kaljude lõhedes, puutüvedes ja teiste loomade või varem kütitud loomade mahajäetud koopades. Selle looma kodupiirkonna suurus on praegu teadmata.
Selle liigi geograafiline levila ulatub Aasia osades Kasahstanist, Tiibetist ja Himaalajast Mongooliasse, Kirde-Hiinasse, Lõuna-Siberisse, Koreasse ja ka mõnda Venemaa ossa. Selle liigi kõige levinum piirkond on siiski Ladakh, India.
IUNCi andmetel on tema kaitsestaatus "peaaegu ohustatud", sest ta on olulises languses. Ta vajab seiret peamiselt elupaikade ja ressursside kadumise tõttu.
Mägirästas (Mustela altaica)
Küsimused ja vastused
K: Mis liiki loom on mägirästas?
V: Mägikonn (Mustela altaica) on mägikonnaliik.
K: Mis nimedega mägirästas veel esineb?
V: Mägirästas on tuntud ka kui kahvatu kärnkonn, altai kärnkonn või solongoi.
K: Kus võib mägirästast kohata?
V: Mägikonn on kodumaine Kesk-Aasias ja osades Siberi piirkondades.
K: Kui suur on mägirästas?
V: Mägirästas kasvab tavaliselt umbes 12 tolli pikkuseks ja kaalub 4-7 untsi.
K: Mis värvi on mägirästiku karvkate?
V: Mägimägede karvkate on tavaliselt hallikaspruun, samas kui selle alumine pool on valge.
K: Kas mäginugise toit koosneb peamiselt väikestest imetajatest?
V: Jah, mäginugised toituvad peamiselt väikestest imetajatest, nagu kärnkonnad, hiired, hamstrid ja varblased. Nad söövad ka linde, mune, putukaid ja korjuseid, kui need on kättesaadavad.
K: Kas mägirästas on ohustatud?
V: Ei ole, kuigi IUCNi punases nimekirjas on ta kantud kategooriasse "peaaegu ohustatud", kuna mõnes piirkonnas on elupaik kadunud metsade hävitamise ja karusnaha pärast toimuva küttimise tõttu.
