Mägi-kärbsenägu (Altai-kärbsenägu) - levila, elupaik ja kaitse

Mägi-kärbsenägu (Altai-kärbsenägu) — levila, elupaigad ja kaitse: kõrgmäestikust tundra ja rohumaadeni Aasias; peaaegu ohustatud liigi seire ja kaitsevajadus.

Mägi-kärbsenägu on tuntud ka kui kahvatu kärbsenägu, Altai-kärbsenägu või solongoi-kärbsenägu. See on väike kiskja sugukonnast Mustelidae ning sarnaneb teistele kärbsenägudele nii kehaehituselt kui elukommetelt.

Kirjeldus

Mägi-kärbsenägu on väike, silmapaistev ja nutika kehaga loom. Täiskasvanu keha pikkus (ilma sabata) on tavaliselt mõnikümmend sentimeetrit, saba pikkus on suhteliselt lühike. Kasukas on tihe ja pehme; suvel on toon tavaliselt pruunikashall või kahvatubeež, talvel võib toon heledamaks muutuda (sõltuvalt piirkonnast ja isendist ei pruugi täielikku valget talvekasukat tekkida). Silmad on teravad, lõualaba arenenud – iseloomulikud väikeste näriliste ja muude väikeloomade jahtimiseks vajalikud tunnused.

Elupaik ja levila

See nugis elab peamiselt kõrgmäestikus, kuid leiab endale sobiva elupaiga ka kivisel tundral ja rohumaadel. Mägi-kärbsenägu puhkab ja pesitseb tavaliselt kaljude lõhedes, puutüvedes, kivikuhjatu servadel ning ka teiste loomade või varem kütitud loomade mahajäetud koopates või urudes. Tema kodupiirkonna suurus ühe isendi kohta varieerub olenevalt toiduhulgast ja maastikust; täpsed andmed liigi territooriumi suuruse kohta on piiratud.

Selle liigi geograafiline levila katab laialdaselt Aasia mägipiirkondi: alates Kasahstanist, Tiibetist ja Himaalajast kuni Mongooliani, Kirde-Hiinasse, Lõuna-Siberisse, Koreasse ning mõnda Venemaa ossa. Selle liigi eriti tuntud ja levinud piirkond on Ladakh (India).

Eluviis ja toitumine

Mägi-kärbsenägu on peamiselt lihasööja: peamiseks saagiks on väiksed närilised (hiired, volesid), marmotid ja pika‑sugused loomad piirkonniti, aga ta sööb ka linnupoegi, mune ning mõnikord putukaid. Jahipidamine toimub tihti maapinnal ja kivisel pinnasel, isendid on osavad augu- ja kambritepõhised jahimehed. Tegutsemisajad võivad olla päevasel ajal või hämarusel, sõltudes saakloomade aktiivsusest.

Kaitse- ja paljunemisperioodid järgivad kohalikke tingimusi: paaritumine toimub tavaliselt kevadel ja emased toovad ühte pesakonda mitu kutsikat (sündinud kutsikad on alguses pimedad ja abitud). Pesakonna suurus varieerub, tavaliselt 3–8 kutsikat.

Ohud ja kaitse

IUCN-i andmetel on liigile antud kaitsestaatus "peaaegu ohustatud" (Near Threatened), kuna liigiga seotud populatsioonid on mitmetes piirkondades vähenemas. Peamised ohud on:

• elupaikade kadumine ja degradeerumine (nt intensiivne karjakasvatus, maastiku muutumine);
• saagi vähenemine — näriliste populatsioonide langus, rodentitsiidide kasutamine ja muud inimtekkelised mõjud;
• otsene jälitamine, lõksud ja kütkestamine mõnedes piirkondades;
• ilmastiku muutumine ja kliimamuutuste tagajärjed, mis mõjutavad kõrge mäestiku elupaiku ja toiduahelaid.

Lisaks on puudulikud andmed liigi tegeliku leviku ja populatsiooni suuruse kohta, mis raskendab sihipärast kaitsetööd.

Kaitse- ja seireettepanekud

Olulised sammud liigi säilitamiseks on:

• tingimuste ja elupaikade kaitse – kaitsealade laiendamine ning tundlike alade säästmine intensiivsest kasutusest;
• toiduahela säilitamine – vähendada näriliste streptotsiidide ja teiste mürgiste aine kasutamist ning edendada säästlikku karjandust, mis ei hävita röövloomade toiduressursse;
• seire ja uuringud – täpsemad uuringud leviku, elukoha eelistuste ja populatsiooni suuruse kohta, samuti liikumiste ja elutegevuse dokumenteerimine;
• teavitustöö – kohaliku kogukonna kaasamine, teavitamine liigi rollist ökosüsteemis ning julgustamine vältima liiki ohustavaid tegevusi;
• kõrvaldamine lõksudest ja tahtlikust tapmisest – vajadusel rakendada seaduslikke meetmeid ja kontrolli.

Mida teha, kui märkad isendit

Kui näed mägi-kärbsenägu või leiad tema pesakoha, on soovitatav:

• jätta loom rahule ja vältida lähedale minekut, et mitte häirida pesitsemist;
• vabatahtlikult dokumenteerida vaatluse kuupäeva ja kohta (pildid ja täpne asukoht võivad teadlastele väga kasulikud olla);
• teavitada kohalikke looduskaitse- või teadusasutusi, eriti kui märkused võivad aidata seireprogramme või kaitsetööd.

Kokkuvõttes on mägi-kärbsenägu mäestikuökosüsteemides oluline röövloom, mille säilimine sõltub nii elupaikade hoidmisest kui toiduahela tasakaalust. Sihipärane seire ja kohalik kaitsetöö aitavad vältida olukorra halvenemist ja tagada liigi pikaajalise püsimise.

Küsimused ja vastused

K: Mis liiki loom on mägirästas?

K: Mis nimedega mägirästas veel esineb?

K: Kus võib mägirästast kohata?

K: Kui suur on mägirästas?

K: Mis värvi on mägirästiku karvkate?

K: Kas mäginugise toit koosneb peamiselt väikestest imetajatest?

K: Kas mägirästas on ohustatud?

Otsing