Muriqui — villaämblikahvid: liigid, eluviis ja ohustatus
Avasta muriqui — villaämblikahvide liigid, eluviisid ja ohustatus Brasiilia metsades; haruldaste ahvide käekäik ja hädavajalik kaitse.
Muriquid ehk villased ämblikahvid kuuluvad perekonda Brachyteles. Neid on kaks liiki: lõunapoolne (B. arachnoides) ja põhjapoolne muriqui (B. hypoxanthus). Nimi "muriqui" pärineb Tupi keelest ja tõlgituna tähendab midagi säärast nagu "suur ahv". Need ahvid elavad ainult Lõuna-Ameerikas ning on oma suuruse ja käitumise poolest väga eripärased.
Liigid ja levik
Põhja-muriqui (B. hypoxanthus) ja lõuna-muriqui (B. arachnoides) esinevad peamiselt Brasiilia atlantikumi metsades. Mõlemal liigil on piiratud ja hajutatud levila: neid leidub ainult metsapatchides ja kaitsealadel rannikualadel. B. hypoxanthus on maailmas üks kõige ohustatumaid ahve ning mõlemad liigid kannatavad elupaikade kadumise ja killustatuse tõttu.
Elupaik ja ökoloogia
Muriquid eelistavad troopilist ja subtroopilist vihmametsa, eriti metsaserva ja parcelle, kus on rohkelt lehtikut ja kõrgemat puistut. Nad liiguvad enamasti puude võral, kasutades oma pikka saba ja jäsemeid oksade vahel liikumiseks. Muriquid ei kaitse rangelt territoriaale nagu paljud teised primaadid: grupid võivad üksteisega rahulikult kooseksisteerida ja tihedalt kattuvates alades toime tulla.
Välimus ja anatoomia
Täiskasvanud muriqui keha pikkus on ligikaudu 38–58 cm (15–23 tolli) ja kaal 4,5–9 kg (10–20 naela). Värvus varieerub pruunist mustani. Nagu paljudel pöördsakilistel ahvidel, on nende saba pikk ja tugevalt arenenud ning selle allosas võib sabaotstel esineda karvakatteta alasid, mis aitavad kohalduda haaramiseks ja tasakaalu hoidmiseks. Muriquide kehaehitus on kohanenud peamiselt puude peal elamiseks ja pikemaks hõljuvaks liikumiseks oksalt oksale.
Sotsiaalne käitumine ja toit
Muriquid elavad rühmades, mille suurus võib varieeruda 4–43 isendi vahel. Nende sotsiaalne struktuur on suhteliselt rahulik ja koordineeritud: agressioon on suhteliselt vähe levinud ning sotsiaalsed sidemed ja tolerants on tugevad. Mõnel liigil on fission–fusion tüüpi ühiskond, kus suurem rühm jaguneb söömise ja liikumise ajal väiksemateks üksusteks.
Peamine toiduallikas on lehed, mistõttu neid nimetatakse sageli folivoorideks. Vihmaperioodil lisandub menüüsse sageli puuvilju ja õisi, samuti koort, bambust, sõnajalgu, nektarit, õietolmu ja seemneid. Lehtedel põhinev dieet eeldab pikka seedimist ning kohanemist madalama toiteväärtuse töötlemiseks, mistõttu murqiude tegevused võivad olla rahulikud ja energiasäästlikud.
Reproduktiivne bioloogia
Muriquid paljunevad aeglaselt: tavaliselt sünnib üks poeg korraga ning raseduse pikkus on ligikaudu 7–8 kuud. Emad hoolitsevad pojast pikalt ja interbrood-periood (sünnituste vahe) võib olla mitu aastat. See aeglane paljunemiskiirus teeb populatsioonide taastumise aeglaseks ja muudab liigid eriti haavatavaks kiire elupaikade kadumise puhul.
Ohustatus ja kaitse
Kui B. hypoxanthus on hinnatud kui kriitiliselt ohustatud (IUCN) ja B. arachnoides samuti tugevalt ohustatud, siis peamisteks ohtudeks on elupaikade hävitamine ja killustatus metsaraie, põllumajanduse ja asustuse laienemise tõttu. Killustatud levikupiirkonnad takistavad isendite vahelist geenivoogu, mis suurendab inbreeding’u riski. Kuigi küttimine ei pruugi olla sama suur probleem kui elupaikade kadu, kujutab see siiski lisarõhku mõnedes piirkondades.
Kaitsetegevused hõlmavad elupaikade kaitset ja taastamist, metsakoridoride rajamist, mis ühendavad lõigatud metsaplokke, uurimis- ja monitooringuprogramme ning kohalike kogukondade kaasamist looduskaitseprojektidesse. Mõned uurimisrühmad ja vabaühendused tegelevad ka kasvatuse, hariduse ning re-introduktsiooni algatustega, et säilitada ja tugevdada vabalt elavate populatsioone.
Miks on muriquid olulised?
Muriquid on ökosüsteemi tervise indikaatorid ning aitavad metsades seemnete levitamise ja taimestiku struktuuri kujundamise kaudu säilitada bioloogilist mitmekesisust. Nende kaitse on oluline nii liigiliikse ökoloogilise tasakaalu kui ka Brasiilia atlantikumi metsade kaitse seisukohalt.
Kuidas aidata
- Toetada looduskaitseprojekte ja organisatsioone, mis töötab muriquide ja nende elupaikade päästmiseks.
- Tõsta teadlikkust elupaikade hävimise mõjudest ning toetada jätkusuutlikku metsandust ja põllumajandust.
- Kaasata kohalikke kogukondi kaitsetalgutesse ja edendada looduskaitselisi majanduslahendusi.
Muriquid on haruldased ja erilise tähtsusega liigid, kelle tulevik sõltub nii teadusuuringutest kui ka laiematest looduskaitsealgatustest ning inimeste teadlikest valikutest maakasutuses.
Küsimused ja vastused
K: Mis on mürgistus?
A: Muriqui on Uue Maailma ahvide perekond, mida tuntakse ka villaste ämblikahvide nime all ja mis koosneb kahest liigist: lõuna- ja põhjamuriquist.
K: Mida tähendab nimetus "muriqui"?
V: Nimi "muriqui" tuleneb kohalikust Tupi sõnast, mis tähendab "suurim ahv".
K: Milline muriqui liik on üks maailma kõige ohustatumate ahvide liikidest?
V: Põhja muriqui on üks maailma kõige ohustatumaid ahviliike.
K: Kus leidub muriquid?
V: Muriquis't võib kohata ainult mõnes Brasiilia metsas.
K: Kui pikk ja raske on täiskasvanud muriqui?
V: Täiskasvanud muriqui on 15-23 tolli (38-58 cm) pikk ja kaalub 10-20 naela (4,5-9 kilo).
K: Mida muriquid söövad?
V: Muriquis'd söövad peamiselt lehti, kuid vihmaperioodil söövad nad ka puuvilju ja õisi, samuti koort, bambust, sõnajalgu, nektarit, õietolmu ja seemneid.
K: Kas muriquis'd võitlevad oma territooriumi pärast?
V: Ei, muriquis'd ei võitle oma territooriumi pärast.
Otsige