Maa lähedased objektid (NEO) — definitsioon, tüübid ja oht

Maalähedane objekt (NEO) on Päikesesüsteemi objekt, mille orbiit viib selle Maa lähedale. Üldiselt loetakse NEOdeks objekte, mille periheel, s.t. kõige lähem punkt Päikesele, on väiksem kui 1,3 AE.

Millest NEOd koosnevad ja millised on nende tüübid

NEOde hulka kuuluvad peamiselt:

  • maalähedased asteroidid (NEA) — kivised või metallilised objektid, mis tiirlevad ümber Päikese;
  • maalähedased komeedid — jää- ja tolmukehad, mis võivad Päikese lähenedes aktiivseks muutuda;
  • mõned tehiskaaslased ja lõhkeosad kosmosesõidukite jäätmetest;
  • suurem osa meteoroididest, mis on piisavalt suured, et neid saaks enne Maale sattumist kosmosest tuvastada.

NEOsid jaotatakse ka rühmadeks vastavalt orbiidi omadustele (näiteks Atira, Aten, Apollo, Amor), ning eraldi huvigrupp on potentsiaalselt ohtlikud asteroidid (PHA), mille tiir või suurus võib Maale tõsist ohtu kujutada.

Levimus ja jälgitavus

Tänapäeval on avastatud järjest rohkem NEOsid — neid on juba üle kümne tuhande. Avastamise ja jälgimise taga on mitmed maa- ja koskepõhised vaatlussüsteemid, mis hindavad objektide orbiite, suurusi ja kokkupõrke tõenäosusi. Selline töö võimaldab ennustada võimalikke lähituleviku kokkupõrkeid ja vajadusel planeerida kaitsemeetmeid.

NEOde oht ja mõju Maale

Mõnel juhul tabavad NEOd Maad. Enamik väiksemaid sissepõrkeid lõppeb sellega, et meteoriidid plahvatavad ülemises atmosfääris ja põhjustavad vaid vähest või olematut kahju. Kuid suuremad objektid võivad põhjustada tõsist kahjustust:

  • õhurünnakud (airbursts) — objekt laguneb atmosfääris, vabastades suurt energiat; tuntud näide on 30. juuni 1908. aasta Podkamennaja Tunguska jõe vesikonna kohal toimunud plahvatus, mille põhjustas hinnanguliselt ~45 meetri läbimõõduga meteoriit. See vabastas 10–15 megatonni TNT ekvivalenti ja hävitas ligikaudu 2000 km² metsast. Kuigi energia oli võrdne ühe väga suure tuumarelvaga (tuumarelvaga,), oli paik äärmiselt hõre ja registreeritud inimohvreid ei olnud. Kosmoseteadlaste hinnangul leiab sarnane sündmus aset keskmiselt 2–3 korda iga 1000 aasta jooksul;
  • maapinnalised kokkupõrked — väga suured asteroidid (kilomeetri mõõdus) võivad tekitada kohalikke kuni globaalsete katastroofe; arvatakse, et umbes 10 km läbimõõduga asteroid tabas Maad umbes 66 miljonit aastat tagasi ja aitas kaasa K/T väljasuremisele, sealhulgas paljude mittelennuliste dinosauruste hävimisele;
  • keskmise suurusega purunemised — nagu 2013. aasta Chelyabinski sündmus, kus umbes 20-meetrine objekt plahvatas atmosfääris ja tegi kahjustusi (klaasikillud, vigastused) linnapiirkonnas.

Kuidas me NEOde ohtu hindame ja jälgime

NEOde jälgimisel arvutatakse nende orbiite ja hinnatakse kokkupõrke tõenäosust. Selleks kasutatakse statistilisi mudeleid ja pidevat vaatluste täiendamist. Ohtude taseme kirjeldamiseks on loodud skaalad, näiteks Torino ja Palermo skaala, mis aitavad teadlastel ja ametkondadel riske kommunikeerida. Kui mingi objektil ilmneb märkimisväärne kokkupõrke tõenäosus, pannakse tööle detailsemad jälgimis- ja arvutusmeetodid.

Ennetus ja kaitsemeetmed

Kui avastatakse ohustav NEO, on olemas mitmeid võimalikke reageerimisstrateegiaid:

  • deflekteerimine (muudame objekti orbiiti, nt kineetilise šokiga või gravitatsioonilise traktoriga);
  • hävitamine (tuumarelva või muu suure energiasüstiga objekt hävitamine või lagundamine atmosfääris — viimase abinõu kasutatakse vaid äärmuslikus olukorras);
  • tsiviilkaitse (evakuatsioon, varjendid, varasem hoiatamine), kui ajaliselt deflekteerimine ei ole enam võimalik;
  • pidev teadustöö — ülesannete hulka kuulub täpsema orbiidi modelleerimine, NEOde koostise ja struktuuri uurimine ning katsetehnoloogia arendamine (nt NASA DART-missioon näitas kineetilise kokkupõrke efektiivsust väikse satelliidi orbiidi muutmisel).

Kokkuvõte

NEOd on oluline osa Päikesesüsteemist ja kuigi enamik neist ei kujuta otsest ohtu, võivad harvad, kuid suuremad kokkupõrked tekitada märkimisväärset kahju nii lokaalselt kui ka globaalsetel skaala. Seetõttu on tähtis NEOde pidev otsimine, jälgimine ja rahvusvaheline koostöö, et vajadusel viivitamatult reageerida ja inimelu ning varandust kaitsta.

Asteroidi 2004 FH möödasõit (keskne punkt, millele järgneb jada). Teine objekt, mis möödub, on kunstlik satelliit.Zoom
Asteroidi 2004 FH möödasõit (keskne punkt, millele järgneb jada). Teine objekt, mis möödub, on kunstlik satelliit.

Asteroid 4179 Toutatis on potentsiaalne oht, mis möödus 2,3 Kuu kauguselZoom
Asteroid 4179 Toutatis on potentsiaalne oht, mis möödus 2,3 Kuu kaugusel

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mis on Maalähedane objekt (NEO)?


V: Maalähedane objekt (NEO) on objekt Päikesesüsteemis, mille orbiit viib selle Maa lähedale. See võib hõlmata Maa-lähedasi asteroide, Maa-lähedasi komeete, mõningaid Päikesel tiirlevaid kosmosesõidukeid ja meteoriide, mis on piisavalt suured, et neid saaks kosmoses jälgida enne Maaga kokkupõrget.

K: Kui lähedal peab NEO olema Päikesele?


V: NEO vähim kaugus Päikesest, tema periheel, peab olema väiksem kui 1,3 AE.

K: Mis juhtub, kui NEO põrkab Maaga kokku?


V: Enamik neist meteoritest plahvatab ülemises atmosfääris kahjutult, kuid mõned neist on ohtlikud ja võivad kokkupõrkel põhjustada märkimisväärset hävingut.

K: Milline oli näide hävitava NEO kokkupõrke kohta?


V: 30. juunil 1908. aastal plahvatas Podkamennaja Tunguska jõe vesikonna kohal umbes 45 meetri läbimõõduga meteoriit, mis vabastas 10-15 megatonni TNT energiat ja hävitas umbes 2000 ruutkilomeetrit metsa.

K: Kui sageli toimub selline sündmus?


V: Kosmoseuurijate Ühingu hinnangul toimub Tunguksa-sarnane sündmus keskmiselt kaks või kolm korda iga tuhande aasta tagant.

K: Mis on arvatavasti põhjustanud ühe Maa suurima väljasuremise sündmuse?


V: Arvatakse, et umbes 10 km läbimõõduga asteroid tabas Maad 66 miljonit aastat tagasi ja põhjustas K/T väljasuremise sündmuse, sealhulgas kõigi mitte-aaviliste dinosauruste väljasuremise.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3