Nickel Creek
Nickel Creek oli Ameerika akustiline muusikaline ansambel. Kuigi ansambli muusika juured on bluegrassis, nimetab Nickel Creek end nüüd "progressiivseks akustiliseks". Bändis on kolm inimest: Chris Thile (mandoliin), Sean Watkins (kitarr) ja Sara Watkins (viiul). Neljas liige mängib bändis ka bassi. Chris Thile'i isa Scott Thile, Byron House ja Derek Jones on ansamblis basskitarri mänginud. Mark Schatz on Nickel Creekiga bassi mänginud alates 2003. aastast. Bänd on mänginud lugusid Radioheadilt, Elliott Smithilt, Bob Dylanilt ja isegi Britney Spearsi "Toxic". Enamik lugusid, mida bänd mängib, on aga originaalid.
Ajalugu
Bänd alustas 1989. aastal Californias, kus kontrabassi mängis Chris'i isa Scott Thile. Vanim lastest, Sean Watkins, oli sel ajal vaid kaheteistkümneaastane. Algusaegadel tegi Nickel Creek kaks albumit: Little Cowpoke 1993. aastal ja Here to There 1997. aastal.
Nickel Creek: 2000-2001
Alison Krauss produtseeris albumi Nickel Creek, mis ilmus 2000. aastal Sugar Hill Records'il. See sai 2002. aastal RIAA (Recording Industry Association of America) poolt kuldse sertifikaadi. Nickel Creek sai albumi eest kaks Grammy auhinna nominatsiooni: Parima Bluegrass-albumi ja parima kantriinstrumentaali eest "Ode to a Butterfly". Kolm singlit, "When You Come Back Down", "The Lighthouse's Tale" ja "Reasons Why" ilmusid koos muusikavideodega ning kaks esimest jõudsid USA kantriedetabelisse. Album ise oli Billboard Heatseekersi edetabelis esikohal ja jõudis Billboard 200 edetabelis kohale 125.
Plaadi müümiseks tuuritas Nickel Creek koos selliste artistidega nagu Lyle Lovett, Dolly Parton, Vince Gill ja Amy Grant.
See pool: 2002-2004
2002. aastal ilmus "This Side", mille produtsendiks oli samuti Alison Krauss. See jõudis Billboard 200 edetabelis 18. kohale ja RIAA tegi selle ka kuldseks. This Side erines esimesest albumist, lisades sellele rohkem popi ja rokki. Chris Thile kirjeldas albumit 2002. aastal:
| " | "Me ei rahuldu sellega, et läheme lihtsalt veidi kaugemale. Esimesest albumi salvestamisest on möödas kolm aastat ja ma arvan, et inimesed unustavad selle, sest kogu tähelepanu on tulnud viimase aasta jooksul. Nii et vastus on peaaegu nagu: "Noh, kas see on kontseptsiooniplaat?" Kindlasti ei ole; see on lihtsalt see, kes me oleme. Inimesed, kes seda küsimust küsivad, ei kujuta ette, millised me olime kolm aastat tagasi, enne esimese albumi ilmumist. Samuti peavad nad mõistma, et [meie nooruse tõttu] on kolm aastat meie elus palju suurem protsent sellest, kui kaua me oleme elanud. Nii et aastaga muutub rohkem. Me kasvame ja oleme kogu aeg koos, nii et proovime pidevalt uusi asju välja mõelda." | " |
2002. ja 2003. aasta "This Side" tuuril esines Nickel Creek enamasti peaesinejana, kuid avas 2002. aasta novembris viis kontserti John Mayeri jaoks New Yorgi osariigi osariigis ja New Englandis ning mängis aasta alguses koos Gillian Welchi ja David Rawlingsiga. 2003. aastal osales Nickel Creek Béla Flecki albumil Little Worlds.
Nickel Creek andis välja ka kolm singlit "This Side": "This Side", "Speak" ja "Smoothie Song". "This Side" ilmus USA kantri edetabelisse, kuid teised ei jõudnud Billboardi edetabelisse. "Smoothie Song" oli aga kolm nädalat AAA Contemporary'i edetabelis esikohal.
Miks peaks tulekahju surema? : 2005
Nickel Creek andis 2005. aasta augustis välja plaadi "Why Should the Fire Die?". See album tõi Nickel Creek'i heliloomingusse veelgi rohkem rokki ja popi, nagu seda tegi ka This Side. Chris Thile rääkis bändi žanrist ja stiilist 2005. aasta intervjuus JamBase'ile: "Me tegelikult tunneme end rohkem kui bluegrass-bändina, mis venis välja. Me oleme bänd, mis lisab bluegrassi oma muusikasse. On olnud probleem tajumisega. 'Bluegrass-bänd lahkub karjäärist' (kasutab uudisteenindaja häält). Ei, ei, ei, ei, ei, ei. Tegelikult on tegemist bändiga, mis lisab natuke bluegrassi mis iganes kuradi muusikasse, mida nad mängivad." Sean Watkins ütles ka:
| " | "Noh, tegelikult arvan, et see plaat, mida me teeme, ei liigu bluegrassist kaugemale, ma mõtlen - me oleme alati olnud kaugel oma bluegrassi juurtest, ma ei usu, et see plaat on palju kaugemal kui eelmine. See on lihtsalt teistsugune. See plaat - ma arvan, et see kõlab rohkem nagu meie, kui miski, mida me kunagi teinud oleme. Ma arvan, et see on palju rohkem rokilisem kui meie esimesed kaks, ja seal on mõned asjad, mis on kaugemal, kui me oleme varem teinud, ja mõned asjad, mis on väga, mis on rohkem juurtele orienteeritud. Nii et ma ei ütleks, et kogu asi on kaugemal." | " |
Hüvasti (esialgu): 2006-2007
28. augustil 2006 teatas Nickel Creek oma kodulehel, et nad ei ole enam bändina koos. Sõnum oli järgmine:
| " | "Kallid kuulajad, Pärast seitsmeaastast ulatuslikku tuurimist kolme plaadi toetuseks (seitseteist aastat bändina) oleme otsustanud 2007. aasta lõpus teha määramata pikkusega pausi, et säilitada keskkonda, mille loomiseks oleme nii kõvasti püüdnud ja tegeleda teiste huvidega. Läbi aastate on olnud rõõm kirjutada, salvestada ja esineda ning me tahame teid südamest tänada teie hindamatu panuse eest meie muusikalisse ellu." | " |
Pärast vaheaja väljakuulutamist oli kavas ringreis. Fännidega hüvasti jätmiseks nimetati tuur "Farewell (For Now) Tour", sest bänd ei tea, kas nad taas kokku saavad. Tuur algas 2007. aasta aprillis ja lõppes 2007. aasta novembris Nashville'is, Tennessee osariigis. Tuuril esinesid paljud külalisesinejad nagu Fiona Apple, Glen Phillips, Jon Brion, Bruce Molsky, Béla Fleck ja Tift Merritt.
Rääkides Nickel Creeki viimasest tuurist enne pausi, ütles Sara Watkins: "Paljud teised asjad on erilised nii, nagu kõik on eriline, kui sa mõistad, et see ei ole igavesti olemas... Mitte miski ei saa olema Nickel Creek, välja arvatud Nickel Creek. Ma ei otsi midagi, mis seda ületaks. Seda ei saa minu elus dubleerida."
Sara Watkins, Mark Schatz ja Chris Thile aastal 2003
Sara Watkins ja Chris Thile Farewell (For Now) Touril aprillis 2007
Auhinnad ja nominatsioonid
Võidab
- 2000: International Bluegrass Music Association (IBMA) Aasta esilekerkiv artist.
- 2001: IBMA aasta instrumentaalansambel
- 2003: Grammy auhind parima kaasaegse folk-albumi eest (This Side)
- 2006: Country Music Television (CMT) Top 10 Country Compilations of 2006 (Reasons Why: The Very Best)
Kandidaadid
- 2001: Grammy auhind parima bluegrass-albumi eest (Nickel Creek)
- 2001: Grammy auhind parima kantri instrumentaalettekande eest ("Ode to a Butterfly")
- 2001: Country Music Association (CMA) auhind parima vokaalansambli eest
- 2001: CMA Horizon Award
- 2005: Grammy auhind parima kaasaegse folk-albumi eest (Why Should the Fire Die? )
- 2005: Grammy auhind parima kantri instrumentaalettekande eest ("Scotch & Chocolate").
Diskograafia
Albumid
| Aasta | Album |
| 1993 | Little Cowpoke |
| 1997 | Siit sinna |
| 2000 | Nickel Creek |
| 2002 | See pool |
| 2005 | Miks peaks tulekahju surema? |
| 2006 | Põhjused, miks: The Very Best |
Singles
| Aasta | Laul | Album |
| 2001 |
| Nickel Creek |
| 2002 |
| Nickel Creek |
| 2003 |
| See pool |
| 2005 |
| Miks peaks tulekahju surema? |
Küsimused ja vastused
K: Mis on Nickel Creek?
V: Nickel Creek oli Ameerika akustiline muusikaline ansambel.
K: Millist muusikat nad mängisid?
V: Kuigi ansambli muusika juured on bluegrassis, nimetab Nickel Creek end nüüd "progressiivseks akustiliseks".
K: Kes on Nickel Creeki liikmed?
V: Bändis on kolm inimest: Chris Thile (mandoliin), Sean Watkins (kitarr) ja Sara Watkins (viiul).
K: Kas Nickel Creek mängib ka cover-laule?
V: Jah, bänd on mänginud lugusid Radioheadilt, Elliott Smithilt, Bob Dylanilt ja isegi Britney Spearsi "Toxic".
K: Kes on bändis basskitarri mänginud?
V: Chris Thile'i isa Scott Thile, Byron House ja Derek Jones on ansambliga basskitarri mänginud. Mark Schatz on Nickel Creekiga bassi mänginud alates 2003. aastast.
K: Kas nad esitavad peamiselt originaallugusid?
V: Jah, enamik lugusid, mida bänd mängib, on originaallood.
K: Milliseid instrumente mängivad kõik Nickel Creeki liikmed?
V: Chris Thile mängib mandoliini, Sean Watkins kitarri ja Sara Watkins viiulit.
