Mitmeaastane oja — püsiv vooluveekogu: määratlus ja erinevused
Mitmeaastane oja: püsiv vooluveekogu — määratlus, erinevused vahelduv- ja efemerentsete ojadega ning mõju vee-elustikule, vooluhulgale ja ökosüsteemile.
Mitmeaastane oja või mitmeaastane jõgi on oja või jõgi (kanal), mis tavaliste sademete korral voolab mõnes osas aastaringselt. Sellised vooluveekogud hoiavad voolamist tänu pidevale aluspinna- või lähtekoormusele (baseflow) või regulaarsetele sademetele. Mitmeaastased vooluveekogud erinevad vahelduvvooludest, mille voolamine peatub tavaliselt nädalateks või kuudeks aastas, ning efemeraalsetest vooluveekogudest, mis voolavad ainult lühikest aega pärast vihmasadu (tundide või päevade kaupa). Ebatavaliselt kuivadel aastatel võib ka mitmeaastane oja ajutiselt kuivaks muutuda. Põuaperioodil ei pruugi need voolata kuude kaupa. Erinevused mitmeaastaste, vahelduvate ja efemeraalsete vooluveekogude vahel ei ole alati täpsed: erinevad teaduslikud rühmad ja õigusaktid kasutavad nende eristamiseks erinevaid kriteeriume (nt voolamise kestus, sagedus, põhjavee panus).
Kuiva ilmaga ei pruugi olla võimalik näha pinnavoolu või üldse näha vett. Kruusase, liivase või kivise põhjaga ojades võib vesi voolata kivide all või nende vahel, mistõttu pindpinna järgi otsustamine eksitab. Bioloogias loetakse oja voolavaks, kui seal on piisavalt vett, et toetada vee-elustikku, sh kalu ja gill-breathing ehk kidadega hingavaid kahepaikseid, põhjas elavaid putukaid, koorikloomi ja molluskeid. Need organismid võivad elada madalas voolus, peitu sukeldudes kivide, puujuurte või palgi alla. Vooluhulk võib olla nii väike, et seda ei anna kergesti mõõta tavapäraste vooluhulga mõõtevahenditega.
Millest sõltub, kas oja on mitmeaastane?
Mitmeaastase voolu eeldus sõltub peamiselt kolmest tegurist: põhjaveetaseme ja aluspinna voolu panusest (baseflow), kliimast (sademed ja aurumine) ning veekasutusest (veevõtt, kanaliseerimine). Alusrõhu ja põhjavee lähedus pinnale tagab voolu ka kuivematel perioodidel. Samas võib intensiivne veevõtt või kanalite ümberehitus muuta püsiva oja vahelduvaks.
Ökoloogiline ja maastikuline tähtsus
- Bioloogiline elupaik: mitmeaastased ojad on olulised elupaigad paljudele liikidele, sealhulgas röövkaladele, kahepaiksetele ja bentosorganismidele.
- Koridorifunktsioon: nad tagavad liikide rändeteed ja geneetilise ühenduse erinevate elupaikade vahel.
- Veekvaliteedi reguleerimine: vooluveekogud filtreerivad ja lagundavad orgaanilist ainet, osalevad toitainete ringluses ja hoiavad maastiku niiskustaset.
- Inimeste jaoks: mitmeaastased ojad võivad olla tähtsad joogivee varudeks, põllumajanduseks ja rekreatsiooniks.
Kuidas eristada mitmeaastast oja vahelduvast või efemeraalsest?
Üldiselt kasutatakse selliseid tunnuseid:
- Püsivus: mitmeaastane oja voolab aastate enamikus, vahelduvvoolud peatavad voolu kord aastas või sageli ning efemeraalsed voolavad ainult vihma järel.
- Allikast sõltuvus: kui vool põhineb suures osas põhjaveel, on see tõenäolisemalt mitmeaastane.
- Mittevisuaalsed tõendid: kanaliformatsioonid, veetaimestik ja bentoselustik annavad vihjeid pikaajalisest voolust, isegi kui pinnal vett ei paista.
- Õigus- ja halduskriteeriumid: riikides on erinev terminoloogia ja mõõtühikud; seetõttu on oluline viidata kohalikele standarditele, kui otsustatakse seaduslikku staatust.
Mõõtmine ja jälgimine
Mitmeaastase oleku kindlakstegemiseks kasutatakse kombinatsiooni: automaatseid veevooluandureid, põhjavee taseme mõõtmisi, ilmastikuandmeid ja bioloogilisi inventuure. Indikaatoriteks on vooluhulga sagedusdiagrammid, baseflow-index ning määrangud elustiku olemasolu kohta. Kuna nähtav vool võib olla peidus kivide all või liivas, on bioloogilised uuringud sageli usaldusväärsemad lühiajalise pinnavoolu vaatlemise asemel.
Inimtegevuse mõju ja kaitse
Mitmeaastaseid ojasid ohustavad ûleveevõtmine, kanaliseerimine, reostus, maastikumuutused ja kliimamuutuste põhjustatud kuiva perioodide pikenemine. Kaitse- ja haldusmeetmed hõlmavad:
- rippuvate rohumaade ja rannaalade taastamist ning puude säilitamist, et vähendada erosiooni ja soodustada filtratsiooni;
- veevõtu piiranguid ja säästvaid veehalduse põhimõtteid;
- looduslähedast renaturalisatsiooni (nt voolu taastamine, obstruktsioonide eemaldamine), et taastada ühendus põhjavett ja ümbritsevat maastikku;
- pidevat seiret ja teaduspõhiseid juhtimisstrateegiaid.
Kokkuvõte
Mitmeaastane oja ei ole ainult nähtav pinnavool, vaid ökosüsteem, mille püsivus sõltub nii hüdroloogilisest taustast kui ka inimtegevusest. Erinevus mitmeaastaste, vahelduvate ja efemeraalsete vooluveekogude vahel on gradatsioon, mitte alati terav piir — määratlused ja mõõtmismeetodid võivad eri kontekstides erineda. Sellepärast on tähtis kombineerida hüdroloogilisi andmeid ja bioloogilisi vaatlusi, et teha usaldusväärseid järeldusi ja kavandada tõhusaid kaitse- ja taastamismeetmeid.
Belubula jõgi, mis on mitmeaastane jõgi Austraalias.
Küsimused ja vastused
K: Mis on mitmeaastane vool?
V: Mitmeaastane oja on oja või jõgi, mis voolab mõnes osas alati aastaringselt tavaliste vihmaperioodide ajal.
K: Mille poolest erinevad mitmeaastased vooluveekogud vahelduva vooluga vooluveekogudest?
V: Mitmeaastased vooluveekogud voolavad aastaringselt, samas kui vahelduvvoolud peatuvad tavaliselt igal aastal nädalateks või kuudeks.
K: Mis on efemerentsed vooluveekogud?
V: Eufermilised ojad voolavad ainult tundide või päevade jooksul pärast vihmasadu.
K: Millistel tingimustel võib mitmeaastane oja peatada voolamise?
V: Ebatavaliselt kuivadel aastatel või põua ajal võib mitmeaastane oja voolamise peatada.
K: Kas erinevused mitmeaastaste, vahelduvate ja efemerentsete vooluveekogude vahel võivad muutuda?
V: Jah, erinevused nende vooluveekogude liikide vahel ei ole täpsed ja võivad muutuda, kui eri rühmad kasutavad erinevaid mõõtmisi.
K: Kas oja võib lugeda voolavaks ka kuiva ilmaga?
V: Jah, kuiva ilmaga ei pruugi olla võimalik näha vee voolamist või üldse vett näha, kuid kui seal on piisavalt vett, et toetada vee-elustikku, loetakse oja endiselt voolavaks.
K: Millised vee-elustiku liigid võivad ojas elada?
V: Vee-elustikku, mis võib voolus elada, on kalad ja kiduratoidulised kahepaiksed, põhjas elavad putukad, vähid ja molluskid.