Pešmerga: Iraagi Kurdistani sõjavägi ja piirkondlikud julgeolekujõud

Peshmerga (sorani kurdi keeles: پێشمەرگە, romaani keeles: Pêşmerge, lit. 'Enne surma') on Iraagi Kurdistani föderaalse piirkonna sõjavägi. Peshmerga ja teised kurdi julgeolekujõud vastutavad Iraagi Kurdistani piirkondade julgeoleku eest. Nende jõudude hulka kuuluvad Asayish (luureagentuur), Parastin u Zanyarî (abistav luureagentuur) ja Zeravani (sõjaväepolitsei). Peshmerga asutati 1943. aastal, kuid see põhines traditsioonilisel, rangelt hõimudele suunatud pseudosõjaväelisel piirivalveteenistusel osmanite ja safaviidide ajal.

Roll ja pädevus

Peshmerga on regionaalse julgeoleku põhitegija Iraagi Kurdistanis. Iraagi regulaararmeel on tavaliselt keelatud siseneda Kurdistani piirkonda, mistõttu on peshmerga väed sageli ainsad relvajõud, mis säilitavad valitsusasutuste turvalisust, piiravad ja võitlevad relvakonfliktide, terrorismi ning organiseeritud kuritegevusega. Nende ülesanded hõlmavad:

• piirkondade ja linnade kaitset;
• terrorivastaseid operatsioone (nt võitlus Mosuli ümber ja ISIS-e vastu 2014–2017);
• piirikontrolli ja patrullimist;
• tsiviilabi katastroofide korral ning humanitaarsete koridoride kaitset;
• koostööd kohalike julgeolekuagentuuridega nagu Asayish ja Parastin.

Organisatsioon ja poliitiline kontroll

Ametlikult alluvad peshmergad Kurdistani piirkondliku valitsuse peshmergaasjade ministeeriumi juhtimisele. Tegelikkuses on peshmerga väed suures osas jagatud ning neid kontrollivad eraldi kaks tugevamat piirkondlikku erakonda: Kurdistani Demokraatlik Partei (KDP) ja Kurdistani Isamaaliit (tuntud ka kui PUK). Sõjalised üksused, baasid ja varustus on tihti seotud konkreetsete fraktsioonidega, mis on andnud aluse pikaajaliseks lõhestumisele.

Peshmerga ühtlustamine ja integreerimine on olnud avalikkuse päevakorras alates 1992. aastast, ent poliitilised erimeelsused, usaldamatus ning kontrolli-motivatsioon on takistanud kiiret ja täielikku ühendamist. Püüdlusi on tehtud nii piirkondliku valitsuse kui rahvusvaheliste partnerite toel, kuid edusammud on olnud ebaühtlased.

Olulised operatsioonid ja ajalugu

Peshmerga on saanud olulise rolli mitmetes Iraagi ja piirkondlikes konfliktides. 2003. aastal, Iraagi sõja ajal, mängisid peshmergad väidetavalt võtmerolli Saddam Husseini tabamise missioonil. 2004. aastal võtsid nad kinni al-Qaida võtmeliikme Hassan Ghuli; tema ülekuulamine aitas uurijatel koguda teavet, mida kasutati Osama bin Ladeni ja tema võrgustiku uurimisel ning mis lõpuks aitas kaasa täiendavatele juhtimistele Al-Qaida ja selle seotud võrgustike vastu.

2014. aastal, kui ISIS (Iraagi ja Levandi Islamiriik) vallutas suuri alasid Iraagis, võtsid peshmerga väed osa laialdasest vastupealetungist koalitsiooni ja liitlaste toel. 2017. aastal olid Peshmerga väed osa koalitsioonist, mis osales Mosuli tagasi-vallutamises Iraagi ja Levandi Islamiriigilt. Samal perioodil toimusid ka pinged ja relvastatud kokkupõrked Iraaki keskvalitsuse vägedega, eriti pärast Kurdistani iseseisvusreferendumi 2017. aastal ja sellele järgnenud sündmusi, mille käigus Bagdad taastas kontrolli mõnede vaidlusaluste alade, nagu Kirkuk, üle.

Treening, varustus ja rahvusvaheline toetus

Alates 2000. aastate keskpaigast on peshmerga saanud sõjalist ja logistilist abi mitmelt riigilt, sealhulgas USA-lt, Suurbritannialt ja teistelt liitlastelt. Abi hõlmab:

• väetrenne ja sõjaline nõustamine;
• relvastuse ja soomustatud sõidukite tarnimist;
• luure- ja logistikatuge;
• meditsiinilist abi ja rehabilitatsiooni.

Täiendavalt on mõned peshmerga üksused saanud sõjalist koolitust välisriikide sõjaväeakadeemiates ja ühistreeningutel, mis on parandanud taktikalist võimekust ja koostöövalmidust rahvusvaheliste jõududega.

Õiguslik staatus ja suhted Bagdadiga

Iraagi põhiseadus tunnustab Kurdistani piirkonda kui eraldi administratiivset üksust, kuid sõjaline ja poliitiline suhe Bagdadiga on pingeid täis. Kuigi KRG väidab, et peshmerga on ainuüksi regionaalsed jõud, on olnud korduvaid vaidlusi ressursside, palgafonde ja kontrolli üle vaidlusaluste alade pärast. Ajutised koostöölepped on tekkinud eri aegadel, kuid püsiva keskvalitsuse ja piirkondlike jõudude vahelise usalduseni ei ole alati jõutud.

Sotsiaalne mõju ja naised peshmergas

Peshmerga on religioosselt ja kultuuriliselt mitmekesine ning koosneb nii moslemitest kui ka vähemusreligioonidest (nt jesiidid, kristlased). Aastate jooksul on peshmerga näinud naiste suuremat osalust: mitmetes üksustes on vormistatud naiste väeosad ja naised on osalenud nii logistikas, meditsiinis kui ka lahingülesannetes. Naiste roll on kasvanud, kuid traditsioonilised soorollid ja piirangud mõjutavad endiselt nende esindatust kõrgemates juhtivates kohtades.

Kontroversid ja inimõiguste küsimused

Nagu paljud relvajõud konfliktipiirkondades, on ka peshmerga võetud ette süüdistusi inimõiguste rikkumistes — alates tsiviilelanike ümberasustamisest kuni vabanemata varade ja kinnisasjade küsimusteni vaidlusalustel aladel. Samuti on dokumenteeritud probleeme fraktsioonilise käskimise, korruptsiooni ja sõjaväelise distsipliini puudumisega. Need teemad on olnud nii piirkondliku poliitika kui rahvusvaheliste inimõiguste organisatsioonide tähelepanu all.

Tulevik ja reformid

Peshmerga tulevik sõltub paljuski poliitilistest otsustest Kurdistani juhtkonna ja Bagdadi vahel, samuti rahvusvahelisest toetusest koolituse, varustuse ja rahastuse näol. Peamised reformi- ja arengusuunad on:

• ühendumine professionaalse, parteideülese kaitsejõu loomisele;
• parem distsipliin, läbipaistvus palga- ja varahalduses;
• suurem keskendumine ühistele väljaõppeprogrammidele ja ühisele hierarhiale;
• naiste laialdasem kaasamine ja veteranide rehabilitatsiooniprogrammid.

Kokkuvõte: Peshmerga on Iraagi Kurdistani julgeoleku keskne komponent, mille roll on ajalooliselt ja tänapäeval suur. Nende tugevus tuleneb kohalikust teadmistest ja laialdasest toetuse võrgustikust, kuid poliitiline lõhestatus, varustuse ja rahastuse küsimused ning vaidlused Bagdadiga jätavad nende tuleviku ja professionaalse ühinemise küsimuse avatuks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Peshmerga?

K: Millised teised kurdi julgeolekujõud on olemas?

K: Millal loodi Peshmerga?

K: Kes vastutab Iraagi Kurdistani julgeoleku eest?

K: Miks on Iraagi regulaararmeel keelatud siseneda Iraagi Kurdistani?

K: Kes juhib Peshmerga vägesid?

K: Millist rolli mängisid nad 2003-2017 Iraagi sõja ajal?

Otsing