Kinnisvaramaks (inglise keeles mõnikord nimetatud millage tax) on kinnisvaramaks, mida kinnisvara omanik peab maksma. Maksu kehtestab selle jurisdiktsiooni valitsusasutus, kus kinnisvara asub, ja seda võib koguda riiklik, riigiline, piirkondlik, maakondlik, omavalitsus või munitsipaalvalitsus. Sama vara võib olla maksustatav mitme jurisdiktsiooni poolt (näiteks riik + omavalitsus). Kinnisvaramaks erineb üüri- või hüpoteegimaksust, mis põhineb tavaliselt protsendil üüri või hüpoteegi väärtusest.
Kinnisvara ja maksustamise alused
On neli peamist varaliiki: maa, kinnisvara, isiklik vara ja intellektuaalomand. Kinnisvara (tuntud ka kui real estate või immovables) tähendab tavaliselt maa ja selle peal asuvate püsirajatiste kombinatsiooni. Kinnisvaramaksusüsteem eeldab, et valitsus hindab iga maksustatava vara rahalist väärtust — sageli hinnatakse vara õiglast turuväärtust või selle osa sellest.
Maksu suurus ja meetodid erinevad riigiti ja jurisdiktsiooniti. Sageli jagatakse kinnisvara klassidesse vastavalt kasutusotstarbele (nt elamu-, äri-, tööstus- või tühjad kinnisvarad) ning erinevad klassid võivad olla maksustatud erinevate määradega. Näited klassipõhisest maksustamisest on elamu- ja ärikinnisvara erinevad määrad. Näiteks Iisraelis on tühjade korterite maksud sageli kõrgemad kui hõivatud korterite omad, ja Kanada Briti Columbia provintsis kehtestati 2019. aastal elamukinnisvarale täiendav spekulatsioonimaks.
Erinevus väärtusliku maksustamise ja erimaksu vahel
Mõnikord segatakse omavahel kaks erinevat tüüpi kinnisvaramaksu. Üks on väärtuslik maks (ad valorem), mis põhineb vara hinnatud turuväärtusel. Teine on erimaks, mis põhineb konkreetsel õigustatud erisoodustusel või konkreetsel teenusel (näiteks teede parandamise arve), mida nimetatakse ka "hüviks". Need kaks võivad eksisteerida paralleelselt ja keegi võib maksta nii omaväärtusel põhinevat maksu kui ka erimaksu konkreetsete parenduste eest.
Kuidas kinnisvaramaksu arvutatakse?
Kinnisvaramaksu määr ja arvutamise viis esitatakse sageli protsentides või promillidena (millides — maksusumma tuhande rahaühiku vara väärtuse kohta). Tavapärane arvutusmeetod on järgmine:
- Hinnatud väärtus: ametiasutus hindab vara turuväärtuse või kasutatava hindamisreegli alusel.
- Hindamisprotsent / maksustatav väärtus: mõnes riigis võidakse kasutada hindamisprotsenti (näiteks hinnatud väärtusest arvestatakse maksustatavaks 80%).
- Määra rakendamine: sellele maksustatavale väärtusele rakendatakse maksumäära — protsent või millimäär (milli = 1/1000).
- Arvutus: maks = (maksustatav väärtus × maksumäär) või maks = (hinnatud väärtus × millimäär / 1000).
Näide: kui kinnisvara hinnatud väärtus on 50 000 dollarit ja selle omavalitsuse maksumäär on 20 milli (20 promilli ehk 20/1000), siis aastane kinnisvaramaks on 50 000 × 20 / 1000 = 1 000 dollarit.
Mida veel teada ja millised on levinud erandid?
- Erandid ja vähendused: paljudes kohtades on erandeid või soodustusi (näiteks pensionärid, sõjaväelased, heategevusorganisatsioonid, põllumajandusmaa või elukohaomandi erandid).
- Maksuperioodid ja hindamistsüklid: hinnangud ja maksukohustused uuenevad tavaliselt igal aastal või iga mitme aasta järel, sõltuvalt jurisdiktsioonist.
- Vaidlustamine: kinnisvaraomanikel on sageli õigus vaidlustada hinnangut või maksu määramisel tehtud otsuseid ametliku apellatsiooniprotsessi kaudu.
- Arved ja maksetingimused: maksud väljastatakse arvetena (aastas, poolaastas või muul tasandil) ning mitteõigeaegsel tasumisel võivad lisanduda intressid ja trahvid.
- Tagajärjed võlgnevuse korral: maksmata kinnisvaramaks võib viia maksunõude, maksukirjena (tax lien) või lõpuks ka sundmüügi/majatõstmise (foreclosure) juurde.
Kokkuvõte
Kinnisvaramaks on kohalikku või riiklikku tähendust omav maks, mis põhineb kinnisvara hinnatud väärtusel või selle osa väärtusest. Selle eesmärk on rahastada avalikke teenuseid (nt koolid, teed, päästeamet) ning see erineb erimaksudest ja lepingulistest maksudest. Konkreetne arvutusmeetod, maksuvaba tase ja soodustused sõltuvad alati kohalikust seadusandlusest, seega on mõistlik tutvuda oma piirkonna reeglitega või küsida nõu hindamis- või maksuspetsialistilt.