Recoil

Tagasilöögi füüsika

Tagasilööki seletab Newtoni kolmas liikumisseadus. Tavaliselt sõnastatakse see järgmiselt: "Igale toimele on alati võrdne ja vastupidine reaktsioon". Lihtsustatult öeldes, kui mürsk ja kuumad gaasid liiguvad edasi, läheb tulirelv tagasi. Tagasi suunatud jõu suurust määravad mitmed tegurid.

• Projektiili mass - mis tahes suurusega relvast välja lastud kuul, kuuli või mürsk mõjutab tagasilööki. Mida raskem on mürsk, seda suurem on tagasilöök.
• Relva mass - mida raskem on relv, seda väiksem on tagasilöök.
• Mürsu kiirus - mida kiirem on kuul, haavli või mürsk, seda suurem on tagasilöök. Samuti toimub tagasilöök kiiremini kui väikese massiga mürsu puhul. Seda tunneb laskja "teravama" tagasilöögina.

Näiteks on .22 Long Rifle'il (see on kuuli, mitte relva nimetus) väga väike tagasilöök. Seetõttu on see kaliiber soovitatav algajatele laskuritele ja kuna padrunid on odavad, on see hea harjutamismoona kogenumatele laskuritele. See on lemmik laskemoon sihtmoona laskmiseks. Võrdluseks: .500 S&W Magnum on väga tugeva tagasilöögiga. Samuti on .500 Magnumi laskemoona tagasilöök teravamalt tunda, kuna tagasilöögi kiirus on palju suurem.

Tagasipöördumise prognoosimine

Üks esimesi asju, mida uued laskurid tahavad teada, on see, kas relv lööb neid. Uued laskurid õpivad relva kindlalt hoidma, et vähendada ja kontrollida tagasilööki. Kui tulistate käsirelvaga, kasutage mõlemat kätt. Kui tulistate püssist või vintpüssist, suruge see kindlalt vastu õlga ja suruge oma põse relvaotsale. Kuid instruktorid ütlevad uutele õpilastele sageli, et tagasilöök on 80% ulatuses vaimne ja ainult 20% ulatuses füüsiline. Teisisõnu, olenemata sellest, kui hästi te relva hoiate, võib tagasilöögi ootamine rikkuda iga lasu.

Tagasilöögi ennetamine või üldtuntud kui "tagasilöögi" on tahtmatu (mitte kavatsetud või kavandatud) vaimne ja füüsiline reaktsioon relva tulistamisele. Laskja teab, et relvaga tulistamise valju müra ja šokk on tulemas, ja viimasel hetkel ta ehmatab. See põhjustab sageli selle, et kogenematu laskur tabab kavandatud sihtmärgi madalale. Teine vorm tagasilöögi ennetamisest on see, kui uued laskurid liigutavad püstolit teadvustamata edasi, kui nad päästikule vajutavad. Seda on instruktoritel väga raske märgata, kuni laskur vajutab päästikule tühja kambriga. Alles siis saab instruktor näha, et laskja liigutab relva ettepoole.

Teine probleem on päästiku tõmbamine. Selle asemel, et sujuvalt päästikut tõmmata ja samal ajal sihtmärgile keskenduda, "tõmbab" kogenematu laskur sageli päästikut. Kui laskurid tabavad pidevalt madalalt ja vasakule (paremakäelised laskurid), siis nad tavaliselt tõmbavad päästikut. Laskurid ei saa ilmselt aru, et päästiku kiire tagasi tõmbamine rikub lasu.

Kõik tagasilöögi ennetamise vormid kõrvaldatakse või vähendatakse harjutamise abil. Väga oluline on ka hea juhendamine ohutute tulirelvade kasutamisel.