Tagasilöök tulirelvades — määratlus, põhjused ja mõju

Süvitsi: tagasilöök tulirelvades — selgitus, peamised põhjused, mõju laskjale ja ohutusnõuanded. Õpi tagasilöögi mehhanismi, vähendamise meetodid ja riskid.

Tagasilöök (inglise keeles recoil; eestikeelses kõnepruugis esineb ka kirjavigu nagu tagasilöök) on tulirelva kalduvus liikuda tahapoole ja samal ajal relva toru tõusta laskmisel. See on otsene reaktsioon sellele, et relva torust väljuvad kuulid ja kõrgsurve põlevgaasid kannavad endaga impulssi — Newtoni III seaduse järgi tekib vastasuunaline jõud. Käsirelva laskja tunneb tagasilöögi tavaliselt kätes ja kätes, samas kui Püssist või hukupüssist laskja tunnetab suurema osa tagasilöögist oma õlgades.

Määratlus ja füüsikaline olemus

Tagasilöök tuleneb impulsi jäävuse printsiibist: kui mass (kuul ja gaasid) saavutab väljapoole liikudes antud impulsi, peab relv endale samasuguse, aga vastassuunalise impulsi saama. Tagasilöögi tugevust mõjutavad peamiselt:

• kuuli mass ja väljundkiirus (suurem mass või kiirus → suurem impulss);
• põlemisgaaside mass ja kiirus (osa impulssist tuleb ka gaasidest);
• relva mass (raske relv annab väiksema kiirenduse sama impulsi korral);
• relva ehitus ja jäikus, toru pikkus ja padruni energiatase;
• kujulise tasakaalu ja käepideme kõrguse asetus — relva massikeskmest kõrgemalt rakenduv jõud tekitab pöörlevat efekti (muzzle rise).

Põhjused, miks toru tõuseb (muzzle rise)

Lisaks tahapoole suunatud nihkele tekitab lask toru tõusu, sest tagasilöögijõu rakendumise punkt (tavaliselt liivapunkt käepidemest kõrgemal) ei lange kokku relva massikeskmega ega käetoe joonega. See põhjustab pöördemomendi, mis liigub relva nina suunas ülespoole. Sellest tuleneb, et peale esimest lasku on sihtimine raskem ja järgnev lask pole täpselt samas suunas.

Mõju laskjale ja täpsusele

• Füüsiline: tugev tagasilöök võib tekitada valu, sinikad või pikaajalist ebamugavust õlale ja kätele; väga tugevad löögid võivad olla ohtlikud alalistele vigastustele.
• Kognitiivne ja tehniline: tagasilöök põhjustab sageli sihtimise kadumist, aeglustab järgmisi lase ning võib põhjustada „flinchi“ (eelnev pingutus või kokkutõmme enne lasku), mis halvendab täpsust.
• Varustuse kulumine: tugevam tagasilöök tähendab suuremat koormust relva mehhanismidele ja kinnitustele.

Kuidas tagasilööki mõõdetakse ja kirjeldatakse

Tagasilöögi kirjeldamisel kasutatakse nii impulssi kui ka energiat. Levinud on vaba tagasilöögi energia (free recoil energy), mida väljendatakse džaulides (J). See arvestab lasu poolt relvale antud impulsi ja relva massi. Kuigi tehniliste täpsuste arvutamiseks on olemas valemid, piisab igapäevakasutuses tihti teadmisest, et suurema padruni (suurem kiirus/mass) ja kergema relva puhul on tagasilöök märgatavalt suurem.

Kuidas vähendada tagasilööki

Tagasilöögi vähendamiseks ja selle mõju leevendamiseks on mitu praktilist meetodit:

• Raskem relv või lisaraskused: suurem mass vähendab relva kiirendust sama impulsi korral.
• Tagasilöögipadjand (recoil pad): pehmendav vaheplaat puksi tagaosas vähendab lööki õlale.
• Huuletrokud ja kompensaatorid (muzzle brake/compensator): suunavad põlemisgaase külgedele või üles-alla, muutes impulsi ja vähendades nii tahapoole suunatud kui ka toru tõusu komponenti.
• Vahesüsteemid: gaaside ventileerimine (gas bleed), pöördelised liugmehhanismid ja amortisaatoriga kinnitused vähendavad tunnetatavat tagasilööki.
• Summerid (suppressor): võivad mõningal määral vähendada tunduvat tagasilööki, sest gaaside kiirus ja laialivalgunud impulss muutub, kuid nende peamine eesmärk on mürataseme vähendamine.
• Õige laskjatehnika: korralik haare, õige kehaasend, tugev vastuvõttev õlg ja relva „kinnihoidmine“/ankurve annavad palju — paljud vigastused ja ebatäpsused on tingitud halvast positsioonist.
• Koolitus ja harjutamine: järjekindel laskmistreening vähendab flinch’i ja parandab järgnevate laskude kiirust ning täpsust.

Ohutus ja soovitused

• Enne tugevate laadidega relva kasutamist veendu, et relv ja varustus on heas korras ning sobivad sellele laadile.
• Kanna alati sobivaid kaitsevahendeid (kõrvatropid, prillid) ning kasuta korralikku laskuri positsiooni, et vähendada vigastuste riski.
• Algajatele soovitatakse alustada madalama tugevusega padrunitest ja liikuda järk-järgult kõrgemate laadideni koos instruktoriga.

Kuigi tagasilöök on tulirelvade loomulik ja vältimatu osa, saab teda parema relvaehituse, lisavarustuse ja korraliku tehnikaga märkimisväärselt leevendada — see parandab mugavust, kiirust ja täpsust ning vähendab vigastuste riski.

Otsing