Richard II Normandia hertsog (Le Bon) — elu ja valitsus 996–1026
Richard II (Le Bon) — Normandia hertsog 996–1026: tema elu ja valitsus, õukonna ülesehitus, Dudo poolt tellitud hertsogide ajalugu, aadlisus ja kristlik patronaat.
Richard II (hukkus 1026), keda tunti ka kui Le Bon („Hea”), oli Normandia hertsog aastatel 996–1026. Ta sündis tõenäoliselt 960ndate lõpus või 970ndate alguses ja oli Richard I „Hirmutaja” ning tema naise Gunnor'i järeltulija. Richard II valitsusajast jäid maha märkimisväärsed muutused hertsogkonna ajalises korralduses, õukonna võimustruktuuris ja kiriklikus patronaadis.
Richard II püüdis oma õukonda ja valitsemismaastikku kujundada kuningaliku eeskujuga: õukond muutus pidulikumaks, hertsogi autoriteet tugevnes ning ducal tiitli ja rüütellikeks rituaalideks tekkisid selgemad vormid. Ta kasutas hertsogi tiitlit regulaarselt ja töötas selle nimel, et Normandia hertsogi võim oleks mõjuvam nii sise- kui ka välissuhetes. Samas säilitas ta praktilise poliitika, mis võimaldas hertsogkonnal tegutseda suure autonoomiaga Prantsuse kuninga suhtes.
Üks Richard II tähtsamaid kultuurilisi ettevõtmisi oli ajaloo kirjutamise tellimine. Ta palkas Saint-Quentini Dudo, et koostada normannide hertsogite ajaloo, tuntud pealkirjaga De moribus et actis primorum Normanniae ducum. See teos rõhutas normannide aadlisust, perekondlikku järjekorda ja kristlikku patronaati ning aitas kujundada hertsogkonna ideoloogilist kuvandit nii sise- kui välismaistes ringkondades.
Religioonile ja kirikule pööras Richard II erilist tähelepanu: ta toetas kloostreid ja kiriklikke asutusi, soodustas vaimulike haridust ning aitas tugevdada kirikukorraldust Normandias. Tema patroonlus aitas kaasa ülikute ja kiriku koostööle, mis omakorda stabiliseeris hertsogkondlikku võimu ja ühiskondlikku korda.
Pereliin jätkus tema poegade kaudu: Richard III ja Robert I pärisid trooni ning viisid Normandia 11. sajandil veelgi suurema tähtsuseni. Richard II maine kui „head” valitsejat (Le Bon) põhines tema pühendumisel õiguse, kirikliku heakskiidu ja õukondlike kujunduste tugevdamisele. Tema valitsemine oli oluline etapp Normandia arengus — nii administratiivselt kui kultuuriliselt — ning andis aluse hilisematele sündmustele, sealhulgas Normandia laienemisele Euroopa poliitilisele maastikule 11. sajandil.
Richard II Hea kuju osana Kuue Normandia hertsogi kuju Falaise'is.
Varajane karjäär
Richard II oli Richard I kartmatu ja Gunnora vanim poeg. Ta järgnes oma isale Normandia hertsogina 996. aastal. Tema alaealisuse ajal, mis oli tema valitsemisaja esimesed viis aastat, oli tema regendiks tema onu Ivrea krahv Ralph. Ralph surus maha talupoegade mässu Rikardi valitsemisperioodi alguses.
Richard oli väga religioosne nagu tema ülemvõimu kuningas Robert II Prantsusmaal. Richard kasutas oma armeed kuninga toetamiseks Burgundia hertsogiriigi vastu. Ta sõlmis abieluliidu Bretagne'iga, abielludes oma Normandia õe Hawise'iga Bretagne'i hertsogi Geoffrey I-ga. Sellest sai kahekordne liit, kui ta abiellus Geoffrey õe, Bretagne'i Juditiga.
Viikingid ja Inglismaa
980. aastatel olid viikingid taas Inglismaal rüüstamas käinud. Seejärel sõitsid nad üle La Manche'i väina Normandiasse, et oma saaki müüa. Normannide ja viikingite suhted olid head. Richardi isa oli 960. aastatel palganud viikingite palgasõdureid. Ta lubas neile ka turvalist varjupaika Normandias. See tekitas probleeme Inglismaal ja paavstiga Roomas. Aastal 990 pidasid paavsti esindajad läbirääkimisi Inglismaa ja Normandia vahelise lepingu üle. Richard I nõustus mitte abistama Inglismaa vaenlasi (sealhulgas viikingid). Aastatel 997-1000 ründas suur viikingite armee Wessexi mitmel korral. Aastal 1000 tulid nad Normandia alla ja Richard II lubas neil maale tulla. See rikkus tema isa ja Inglise kuninga vahelist lepingut. Aastatel 1000-1001 ründasid inglased Normandiat Cotentini poolsaarel. Rüüsteretke juhtis Inglismaa kuningas Ethelred Unready. Ethelred oli andnud käsu, et Richard võetaks vangi, aheldataks ja toodaks Inglismaale. Kuid inglased ei olnud normannide ratsaväe kiireks reageerimiseks valmis ja said kiiresti lüüa.
Richard tahtis sõlmida rahu Inglise kuningaga. Ta andis oma õe Emma Normandia kuningale Ethelredile naiseks. Ethelred andis Emmale kaasavaraks Exeteri linna. See osutus oluliseks abieluks, sest hiljem andis see Richardi pojapojale, William Vallutajale, õiguse saada Inglismaa troonile. Kui Sweyn Forkbeard tungis 1013. aastal Inglismaale, põgenes Emma koos oma kahe poja Edwardi ja Alfrediga Normandiasse. Pärast trooni kaotamist järgnes peagi kuningas Ethelred. Varsti pärast Ethelredi surma sundis Inglismaa kuningas Cnut Emmat temaga abielluma. Hertsog Richard oli sunnitud tunnustama uut režiimi, sest tema õde oli taas kuninganna.
Normani prestiiž
Richard II andis oma sekretärile ja preestrile Dudo of Saint-Quentinile tellimuse kirjutada oma esivanematest. Ta pidi jutustama normannide hertsogite lugu nii, et see näitaks nende kristlikku moraali. Ta tahtis, et neid näidataks heade ja ausate juhtidena, kes ehitasid Normandiat hoolimata nende franki naabrite halvast käitumisest. Mõned ajaloolased on seda nimetanud propagandateoseks. Kuigi see sisaldab mitmeid lugusid ja legende, ei väitnud Dudo kusagil, et need lood oleksid faktid. Kui ta kirjutas oma teose "Normannide esimeste hertsogite kombed ja teod", näib Dudo olevat täitnud oma eesmärgi "jutustada kõige õilsamas stiilis lugu õilsast saatusest".
1025. ja 1026. aastal kinnitas Richard oma esiisa Rollo kingitusi Saint-Ouenile Rouenis. Ta tegi kloostritele ka palju muid kingitusi. Nende nimed näitavad piirkondi, mille üle Richardil oli hertsoglik kontroll: Caen, Éverecin, Cotentin, Pays de Caux ja Rouen.
Richard II suri 28. augustil 1026.
Richard II (paremal) koos Mont Saint-Micheli abtiga (keskel) ja Prantsuse Lothariga (vasakul).
Abielud
Kõigepealt abiellus ta umbes 1000. aastal Bretagne'i Conan I tütre Juditiga (992-1017), kellega tal olid järgmised lapsed:
- Richard III järgnes oma isale hertsogina.
- Normandia Liisi, abiellus Burgundia krahvi Renaud I-ga.
- Robert (u. 1005/7), Normandia hertsog oma venna järel.
- William, Fécampi munk.
- Eleanor, abielus Flandria krahvi Baldwin IV-ga.
- Matilda, Fecampi nunna, surn. 1033.
Teiseks abiellus ta Envermeu Poppa'ga. Neil olid järgmised lapsed:
- Mauger, Roueni peapiiskop
- William of Talou, Arques'i krahv
Ebaseaduslikud lapsed
- Papia", Gulbert'i abikaasa, Saint Valery-en-Caux'i advokaat.
Otsige