Richard II, Normandia hertsog

Richard II († 1026), keda kutsuti ka Heaks (prantsuse keeles Le Bon), oli Normandia hertsog aastatel 996-1026. Ta oli esimene, kes võttis hertsogi tiitliCite error: Invalid <ref> tag; refs ilma nimeta peab olema sisu ja ehitas oma õukonna üles, et see sarnaneks kuninga omaga. Ta tellis Saint-Quentini Dudo'lt üksikasjaliku normannide hertsogite ajaloo, milles näidatakse nende aadlisust ja kristlikku patronaati.

Richard II Hea kuju osana Kuue Normandia hertsogi kuju Falaise'is.

Varajane karjäär

Richard II oli Richard I kartmatu ja Gunnora vanim poeg. Ta järgnes oma isale Normandia hertsogina 996. aastal. Tema alaealisuse ajal, mis oli tema valitsemisaja esimesed viis aastat, oli tema regendiks tema onu Ivrea krahv Ralph. Ralph surus maha talupoegade mässu Rikardi valitsemisperioodi alguses.

Richard oli väga religioosne nagu tema ülemvõimu kuningas Robert II Prantsusmaal. Richard kasutas oma armeed kuninga toetamiseks Burgundia hertsogiriigi vastu. Ta sõlmis abieluliidu Bretagne'iga, abielludes oma Normandia õe Hawise'iga Bretagne'i hertsogi Geoffrey I-ga. Sellest sai kahekordne liit, kui ta abiellus Geoffrey õe, Bretagne'i Juditiga.

Viikingid ja Inglismaa

980. aastatel olid viikingid taas Inglismaal rüüstamas käinud. Seejärel sõitsid nad üle La Manche'i väina Normandiasse, et oma saaki müüa. Normannide ja viikingite suhted olid head. Richardi isa oli 960. aastatel palganud viikingite palgasõdureid. Ta lubas neile ka turvalist varjupaika Normandias. See tekitas probleeme Inglismaal ja paavstiga Roomas. Aastal 990 pidasid paavsti esindajad läbirääkimisi Inglismaa ja Normandia vahelise lepingu üle. Richard I nõustus mitte abistama Inglismaa vaenlasi (sealhulgas viikingid). Aastatel 997-1000 ründas suur viikingite armee Wessexi mitmel korral. Aastal 1000 tulid nad Normandia alla ja Richard II lubas neil maale tulla. See rikkus tema isa ja Inglise kuninga vahelist lepingut. Aastatel 1000-1001 ründasid inglased Normandiat Cotentini poolsaarel. Rüüsteretke juhtis Inglismaa kuningas Ethelred Unready. Ethelred oli andnud käsu, et Richard võetaks vangi, aheldataks ja toodaks Inglismaale. Kuid inglased ei olnud normannide ratsaväe kiireks reageerimiseks valmis ja said kiiresti lüüa.

Richard tahtis sõlmida rahu Inglise kuningaga. Ta andis oma õe Emma Normandia kuningale Ethelredile naiseks. Ethelred andis Emmale kaasavaraks Exeteri linna. See osutus oluliseks abieluks, sest hiljem andis see Richardi pojapojale, William Vallutajale, õiguse saada Inglismaa troonile. Kui Sweyn Forkbeard tungis 1013. aastal Inglismaale, põgenes Emma koos oma kahe poja Edwardi ja Alfrediga Normandiasse. Pärast trooni kaotamist järgnes peagi kuningas Ethelred. Varsti pärast Ethelredi surma sundis Inglismaa kuningas Cnut Emmat temaga abielluma. Hertsog Richard oli sunnitud tunnustama uut režiimi, sest tema õde oli taas kuninganna.

Normani prestiiž

Richard II andis oma sekretärile ja preestrile Dudo of Saint-Quentinile tellimuse kirjutada oma esivanematest. Ta pidi jutustama normannide hertsogite lugu nii, et see näitaks nende kristlikku moraali. Ta tahtis, et neid näidataks heade ja ausate juhtidena, kes ehitasid Normandiat hoolimata nende franki naabrite halvast käitumisest. Mõned ajaloolased on seda nimetanud propagandateoseks. Kuigi see sisaldab mitmeid lugusid ja legende, ei väitnud Dudo kusagil, et need lood oleksid faktid. Kui ta kirjutas oma teose "Normannide esimeste hertsogite kombed ja teod", näib Dudo olevat täitnud oma eesmärgi "jutustada kõige õilsamas stiilis lugu õilsast saatusest".

1025. ja 1026. aastal kinnitas Richard oma esiisa Rollo kingitusi Saint-Ouenile Rouenis. Ta tegi kloostritele ka palju muid kingitusi. Nende nimed näitavad piirkondi, mille üle Richardil oli hertsoglik kontroll: Caen, Éverecin, Cotentin, Pays de Caux ja Rouen.

Richard II suri 28. augustil 1026.

Richard II (paremal) koos Mont Saint-Micheli abtiga (keskel) ja Prantsuse Lothariga (vasakul).

Abielud

Kõigepealt abiellus ta umbes 1000. aastal Bretagne'i Conan I tütre Juditiga (992-1017), kellega tal olid järgmised lapsed:

Richard III järgnes oma isale hertsogina.
Normandia Liisi, abiellus Burgundia krahvi Renaud I-ga.
Robert (u. 1005/7), Normandia hertsog oma venna järel.
William, Fécampi munk.
Eleanor, abielus Flandria krahvi Baldwin IV-ga.
Matilda, Fecampi nunna, surn. 1033.

Teiseks abiellus ta Envermeu Poppa'ga. Neil olid järgmised lapsed:

Mauger, Roueni peapiiskop
William of Talou, Arques'i krahv

Ebaseaduslikud lapsed

Papia", Gulbert'i abikaasa, Saint Valery-en-Caux'i advokaat.