Seyferti galaktika

Seyferti galaktikad on nimetatud Carl Seyferti järgi, kes kirjeldas neid esimest korda 1943. aastal.

Need galaktikad on üks kahest peamisest aktiivsete galaktikate tüübist. Teine suur rühm on kvasarid. Seyferti galaktikate tuumad on kvasarilaadsed: need on väga kauged elektromagnetilise kiirguse helendavad allikad. Nende väga suure pinnakiirguse spektrites on tugevad, kõrge ionisatsiooniga kiirgusjooned. Erinevalt kvasaaridest on nende peremeesgalaktikad siiski selgelt nähtavad.

Seyferti galaktikad moodustavad umbes 10% kõigist galaktikatest ja on ühed kõige intensiivsemalt uuritud objektid astronoomias. Arvatakse, et neid toidavad samad nähtused kui kvasaare, kuigi nad on kvasaridest lähemal ja vähem heledamad. Nende galaktikate keskmes on supermassiivsed mustad augud, mida ümbritsevad langeva materjali akkretsioonikettad. Arvatakse, et akkretsioonikettad on vaadeldava ultraviolettkiirguse allikaks. Ultraviolettkiirguse kiirgusjooned ja neeldumisjooned on parim viis ümbritseva materjali analüüsimiseks.

Nähtavas valguses vaadatuna näeb enamik Seyferti galaktikaid välja nagu tavalised spiraalgalaktikad. Kui neid aga uurida teiste lainepikkuste juures, selgub, et nende tuumade heledus on sama suur kui tervete Linnutee-suuruste galaktikate heledus.

Circinuse galaktika, II tüüpi Seyferti galaktika

Aktiivse galaktilise tuuma skeem. Keskset musta auku ümbritseb akkretsioonikett, mida ümbritseb torus. Näidatud on laiade joonte piirkond ja kitsaste joonte emissioonipiirkond ning tuumast väljuvad joad.

Näited

Siin on mõned tähelepanuväärsed näited Seyferti galaktikatest:

Circinuse galaktika on oma keskusest välja paisatud gaasirõngad
CentaurusA, ilmselt kõige heledam Seyferti galaktika Maalt vaadatuna. Tegemist on hiiglasliku elliptilise galaktikaga: raadiogalaktika, mis on tähelepanuväärne oma relativistliku joa poolest, mis ulatub üle miljoni valgusaasta.
Messier 51a (NGC 5194), Whirlpool Galaxy, üks tuntumaid galaktikaid taevas.
Messier 81 (NGC 3031), mis on populaarne amatöörastronoomia sihtmärk ja teine heledaim Seyferti galaktika taevas pärast Centaurus A'd.
Messier 87 (NGC 4486), Virgo kobariku keskne galaktika ja suurim galaktika kohalikus superhunnikus. Tegemist on raadiogalaktikaga, mis paistab silma oma 4400 valgusaasta pikkuse relativistliku joa poolest, mida juhib tohutu supermassiivne must auk massiga (3,5 ± 0,2)-6,3 miljardit Päikesemassi.
NGC 1672 on tuum, mida ümbritsevad intensiivsed tähesädemete piirkonnad

Seyferti galaktika Messier 51

Seyferti galaktika Messier 87

Seyferti galaktika Centaurus A

Küsimused ja vastused

K: Kes kirjeldas esimesena Seyferti galaktikaid?

V: Carl Seyfert kirjeldas neid esimesena 1943. aastal.

K: Millised on kaks peamist aktiivsete galaktikate tüüpi?

V: Kaks peamist aktiivsete galaktikate tüüpi on Seyferti galaktikad ja kvasarid.

K: Mille poolest erinevad Seyferti galaktikad kvasaaridest?

V: Erinevalt kvasaaridest on Seyferti galaktikate puhul nende peremeesgalaktikad selgelt nähtavad. Samuti on nad lähemal ja vähem heledamad kui kvasarid.

K: Kui suure osa kõigist galaktikatest moodustavad Seyferdid?

V: Umbes 10% kõigist galaktikatest moodustavad Seyferdid.

K: Mis on arvatavasti nende objektide täheldatud ultraviolettkiirguse allikas?

V: Arvatakse, et nende objektide täheldatud ultraviolettkiirguse allikaks on akkretsioonikettad, mis ümbritsevad supermassiivseid musti auke nende keskustes.

K: Kuidas saab analüüsida Seyferti galaktikat ümbritsevat materjali?

V: Seyferti galaktikat ümbritseva materjali analüüsimiseks saab kasutada ultraviolettkiirguse kiirgusjooni ja neeldumisjooni.

K: Milline näeb välja tüüpiline Seyferti galaktika nähtavas valguses?

V: Nähtavas valguses vaadatuna näeb enamik Seyferti galaktikaid välja nagu tavalised spiraalgalaktikad.