Simone de Beauvoir (9. jaanuar 1908 – 14. aprill 1986) oli prantsuse kirjanik ja filosoof, kes on tuntud nii eksistentsiaalse filosoofia mõtlejana kui ka üheks modernse feminismi teerajajaks. Ta sündis Pariisis ja tegutses suure osa elust seal ning suri samuti Pariisis 1986. aastal. Tema elu ja mõtteid mõjutas tugevalt koostöö ja elukaaslus filosoof Jean-Paul Sartre’iga.

Kirjanduslik ja filosoofiline tegevus

De Beauvoir kirjutas nii romaane ja esseesid kui ka filosoofilisi tekste, artikleid poliitikast, autobiograafiaid ning biograafiaid. Tema loomingus ühendusid kirjanduslik kujutlusvõime ja range filosoofiline analüüs: romaanides käsitles ta näiteks suhete, vabaduse ja identiteedi teemasid, esseedes ja teoreetilistes töödes uuris ta ühiskondlikke ja eksistentsiaalseid küsimusi.

Tuntumad romaanid on näiteks Ta tuli, et jääda ("She Came to Stay") ja Mandariinid ("Les Mandarins"). Viimane pälvis 1954. aastal prestiižse Prix Goncourt'’i. De Beauvoir kirjutas ka mitmeid esseesid ja artikleid, mis käsitlevad mõtteviisidest ja ühiskondlikke rolle.

"Teine sugu" ja feminismi panus

Kõige tuntum ja mõjukam teos on 1949. aastal ilmunud Le Deuxième Sexe, eesti keeles tuntud tiitliga "Teine sugu" (inglise keeles sageli "The Second Sex"). Selles töös analüüsis ta naiste ajalugu, kultuurilisi rolle, bioloogilisi ja psühholoogilisi selgitusi ning ühiskondlikke struktuure, mis on viinud naiste allutatud olukorda. Raamat sisaldab nii ajaloolist ja filosoofilist analüüsi kui ka teravaid kriitilisi tähelepanekuid ning praktilisi ettepanekuid, kuidas naiste elu parandada. Ühe kuulsama väitena formuleeris ta idee, mida sageli tsiteeritakse: „Ei sünnita naist — naine saab naiseks” („On ne naît pas femme: on le devient”).

Akadeemiline ja ühiskondlik tegevus

Simone de Beauvoir õppis Sorbonne’is filosoofiat ja töötas ka õpetajana. Tema filosoofiat iseloomustab eksistentsialistlik rõhuasetus vabadusel, vastutusel ja indiviidi valikutel, kuid ta tõi sellesse juurde ka sotsiaalse ja soolise kriitika mõõtme. Ta osales aktiivselt poliitikas ja ühiskondlikus debatis: tema kirjutised mõjutasid 1960.–1970. aastate naisliikumist ning ta osales ka avalikes kampaaniates ja manifestides (näiteks oli ta seotud 1970. aastate feministliku tegevusega ja avaliku nõudlusega õiguste eest).

Pärand ja tähendus

Simone de Beauvoiri töö on jätnud sügava jälje nii kirjandusse kui ka sotsiaalteadustesse ja feminismi ajaloosse. Tema analüüsid soorollidest ja ühiskondlikust ebaõiglusest aitasid kujundada teise laine feminismi mõttekirjandust ning mõjutasid paljusid hilisemaid teadlasi, aktiviste ja kirjanikke. Tema teosed kutsuvad kaasa mõtlema vabaduse, vastutuse ja võrdsuse üle ning jätkavad diskussiooni soost ja identiteedist tänapäevalgi.