Tel Megiddo (Megiddo) — iidne arheoloogiline asula, ajalugu ja Armageddon

Tel Megiddo — iidne arheoloogiline tel: 26 kihist, strateegiline linnriik ja piibliline seos Armageddoniga. Avasta ajalugu, väljakaevamised ja müüdid.

Megiddo (heebrea keeles מגידו) on mägi Iisraelis. See asub tänapäeva Megiddo asula lähedal ja on tuntud nii teoloogilistel, ajaloolistel kui ka geograafilistel põhjustel. Asukoht Jisreeli orgu (Jezreeli oru) avaneva vaatega on teinud selle paiga sajandeid strateegiliselt oluliseks.

Muinasajal oli Megiddo oluline linnriik. Seda nimetatakse ka Tel Megiddo (heebrea keeles) ja araabia keeles Tell al-Mutesellim. Mõnede kristlike piiblitõlgenduste kohaselt on see paik seotud Armageddonile viitava nimega — kirjapilt tuleneb heebrea väljendist Har Megiddo (mägi Megiddo) — ning seda on seostatud Apokalüpsis’ (Ilmutusraamatu) lõpplahinguga, kus valguse ja pimeduse jõud pidid viimseks heitluseks kogunema.

Tel ehk küngas koosneb 26 kihist iidsete linnade ja asustuste varemetest ning paikneb Karmeli mäeharjal, vaadates lääne poolt Jisreeli orgu. See kihiline settena esindab mitme aastatuhande pikkust pidevat inimtegevust selles piirkonnas.

Ajalooline ülevaade

Megiddo asustuse järjepidevus algab pronksiajast ning katab järgmisi perioode: varane pronksiaeg, kesk- ja hilispronksiaeg ning rauaaja varase ja keskmise etapi. Paigalt on leitud tõendeid nii kohalikust kanaaniitlikust kultuurist kui ka välismaistest mõjudest — näiteks Egiptuse ja Lähis-Ida rändkaupade jälgi, mis näitavad, et Megiddo paiknes tähtsal kaubal ja sõjalistel ühendustel Via Maris’i pealinnaks nimetataval marsruudil.

Ajaloos on Megiddo mitmel korral olnud lahingute toimumispaigaks. Kuulus on näiteks Thutmose III egiptlaste kampaania ajal toimunud lahing (15. saj eKr), mida peetakse üheks antiikkirjanduses kohati nimetatud „esimeseks dokumenteeritud lahinguks“. Piiblis mainitakse Megiddo mitmes kohas; näiteks oli see koht, kus kuningas Joosia (Johosia) hukkus lahingus Egiptuse vägede vastu (2. Kun. 23:29 / 2 Aj. 35:20–24).

Arheoloogia ja leiud

Tel Megiddo on olnud arheoloogide huviorbiidis juba üle sajandi. Kihi­struktuur muudab koha eriti väärtuslikuks: iga kiht annab teavet konkreetse aja linnaplaneeringu, kaitseehitiste ja igapäevaelu kohta. Peamised leiud hõlmavad:

• suuri kaitsekindlusi ja linnamüüre;
• väravakomplekse ja administratiivseid ehitisi;
• majutus- ja laohooneid, mis osutavad suurtele toitainete varudele ning haldusstruktuuridele;
• usulisi ja rituaalseid rajatisi ning tempelijäänuseid;
• kaupade ja metallist esemeid, mis näitavad laiaulatuslikku rahvusvahelist kaubandust;
• vesisüsteemid — maa-alused tunnelid ja varjatud ligipääsud veele — mis võimaldasid linnal rünnaku ajal vett tarbida.

Mõningad leitud rajatised, näiteks keerukad väravalahendused ja suured tallikompleksid, on äratanud eriarvamusi ja diskussioone nende kuupäeva ning funktsiooni kohta. Arheoloogiline tõlgendus on ajas muutunud, kui on lisandunud uusi kaevamisi ja radiokarbonaatidataid.

Geograafia ja strateegiline tähtsus

Megiddo asub Jisreeli oru lävepakul, kus ristuvad idarannikult läände ja lõunast põhja kulgevad marsruudid. Selline asend tegi sellest loogilise sõjalise ja majandusliku sõlmpunkti: kes kontrollis Megiddo lähiümbrust, võis kontrollida olulist osa läbi- ja kaubateedest Lähis-Idas.

Armageddon — religioosne ja kultuuriline tähendus

Kaasaegses kultuuris on Megiddo nimi tihedalt seotud sõnaga Armageddon, mis pärineb kreeka kirjapildist Apokalüpsis’ (Ilmutusraamat) mainitud Har-Meggido-st. Selle sidumine lõplikuks lahingupaigaks on peamiselt teoloogiline ja sümboolne: paljud usu­traditsioonid tõlgendavad mainitud lahingut pigem metafoorina viimse kohutuse ning hea ja kurja lõpliku kokkupõrke tähistamiseks, teised aga käsitlevad seda kui võimalikku reaalselt aset leidvat sündmust jossu kindlas geograafilises paigas. Teadlased ja piibliuurijad rõhutavad sageli, et Ilmutusraamatu kirjeldus on apokalüptiline kirjandus, mis kasutab kujundeid ja tsiteerib tuntud paikade nimesid sümboolsel eesmärgil.

Tänapäevane kaitse ja külastamine

Tänapäeval kuulub Tel Megiddo arheoloogilisele pargile ja sellele on antud rahvuslik ning rahvusvaheline tähendus. 2005. aastal lisati Megiddo koos Hazori ja Beeri-Sheva telidega UNESCO maailmapärandi nimistusse kui olulised piibliajastu asupaigad ja arheoloogilised komplekstid. Paigas toimuvad jätkuvad uurimis- ja säilitustööd ning see on külastajatele avatud: ekspositsioonid, jalutusteed ja giidkäigud tutvustavad paiga ajalugu ja väljakaevamiste tulemusi.

Megiddo on väärtikas allikas informatsiooniks Lähis‑Ida muinasajaloost, strategilisest piibliperioodi maastikust ja inimtegevuse pikaajalisest jätkusuutlikkusest selles regioonis. Külastajatel ja teadlaskonnal pakub see unikaalset võimalust jälgida kihiliselt talletunud mineviku kihte ning mõista, miks väike küngas on muutunud ülemaailmseks sümboliks nii ajalooliselt kui ka kultuuriliselt.

Küsimused ja vastused

K: Kus asub Megiddo?

K: Mille poolest on Megiddo tuntud?

K: Mis oli Megiddo iidsetel aegadel?

K: Millised on Megiddo alternatiivsed nimed?

K: Milline on Megiddo tähendus kristlikus Piiblis?

K: Millest on Megiddo tehtud?

K: Kus asub Megiddo Jisreeli oru suhtes?

Otsing