HMS Beagle'i ekspeditsioon ja Charles Darwini reisi‑päevik (1831–1836)

HMS Beagle'i ekspeditsioon ja Charles Darwini reisi‑päevik (1831–1836) — põnev reisimälestus ja teaduslik välipäevik, mis kujundas evolutsiooniteooria ja avastused maailmas.

The Voyage of the Beagle on Charles Darwini kirjutatud raamatu tavaline pealkiri. Esimest korda avaldas ta selle 1839. aastal pealkirjaga "Journal and Remarks". Tegemist ei ole pelgalt reisimälestustega: raamat ühendab elava kirjeldamise ja täpsed teaduslikud vaatlused, mis andsid tugeva panuse 19. sajandi loodusteaduste arengusse.

Ekspeditsiooni ettevalmistus ja marsruut

Pealkiri viitab laeva HMSBeagle teisele ekspeditsioonile. Laev väljus Plymouth Soundist 27. detsembril 1831 kapten Robert FitzRoy R.N. juhtimisel. Beagle oli teaduslikku ja kaardistamisülesannet täitev uurimislaev: üks peamisi eesmärke oli mõõdistada ja kaardistada Lõuna-Ameerika rannikuid ning koguda loodusnäiteid.

Ajaliselt kauem kui algselt planeeritud

Algselt oli ekspeditsioon kavandatud kestma kaks aastat, kuid see kestis peaaegu viis aastat. Beagle naasis alles 2. oktoobril 1836. Suurema osa sellest ajast veetis Darwin maismaal — kokku umbes kolm aastat ja kolm kuud maismaal ja umbes 18 kuud merel. Laev jättis ta eri kohtades maha ja võttis ta hiljem üles, mis võimaldas tal pikki perioode kohapeal intensiivselt vaatlusi ning proove koguda.

Peamised peatuskohad ja olulisemad vaatlused

• Lõuna-Ameerika rannik — Darwin uuris geoloogiat (nt Chile maavärina tagajärjed, meretõusu ja maapinna kerked), fossiile ja elustikku; ta leidis suuri kivistisi ja fossiilsete loomade luustikke, mis näitasid seoseid tänapäevaste liikide ja nende eelajalooliste sugulaste vahel.
• Galapagose saared — siin tekitasid talle suurt huvi saarte eri loomarühmade (eriti lindude ja kilpkonnade) varieeruvus; hiljem osutus oluliseks, et osa isendeid ei olnud täpselt mida mil saarel leitud — see oli talle suur eksitus ja õppetund.
• Ookeani saared ja korallatollid — Darwin töötas välja selgituse korallatollide tekkele, mille järgi atolled tekivad madalduva mandri või saare taustal jakohandudes merepinna tõusule/alanemisele.

Darwini teaduslikud tähelepanekud ja mõttekäik

Raamat hõlmab bioloogiat, geoloogiat ja antropoloogiat. Darwini tähelepanekud on kirjutatud ajal, mil lääneeurooplased uurisid ja kaardistasid kogu maailma. Tema reisi ajal tehtud märkmed sisaldavad otseseid vaatlusi ja ka laiemat mõtisklust looduse protsesside üle. Taimi, loomi, kivimeid ja kivistisi vaadeldes põrkaski ta sageli küsimustega, millele tal samal hetkel vastust polnud.

Darwin märkas, et mõningad fossiilsed liigid meenutasid selgelt kohalikke elusolendeid, kuid olid siiski eri — see tekitas temas mõtteid liigi muutumise ja ajapikku toimuvate protsesside kohta. Ta kirjeldas ka geoloogilisi protsesse, näiteks mägede tekkimist ja rannikualade kerkimist pärast maavärinat, mis aitasid tal mõista Maa püsivat muutumist.

Vead, õppetunnid ja edasine töö

Hiljem sai ta aru, et oli teinud suure vea, kui ta ei märkinud, millistel saartel mõned Galapagose saarte isendid leiti. See oli oluline, kuna täpne saarestikuline paiknemine osutus hiljem võtmetähtsusega tõendiks liigisisese ja saartevahelise varieeruvuse mõistmisel. Ta teadis, et see oli viga, sest ta oli tajunud, et saared on pigem nagu kõrgemad mäestikud, kus on samuti palju unikaalseid liike; erinevus eri saarte vahel andis väärtuslikku teavet liigilise eristumise ja geograafilise leviku kohta.

Darwin avas oma salajase "transmutatsiooni" märkmiku (märkmik "B") 1837. aasta juulis, vähem kui aasta pärast seda, kui Beagle naasis Inglismaale. Selles hakati süstemaatiliselt koguma ideid ja tähelepanekuid, mis lõpuks aitasid tal kujundada teooriat liigilise muutumise kohta ja tabada mõistet, mida me hiljem nimetame loomulikuks valikuks.

Raamatu avaldamine ja mõju

Esialgu avaldas Darwin oma reisikirjelduse 1839. aastal pealkirjaga "Journal and Remarks" (hiljem tuntud ingliskeelses avalikus kasutuses kui The Voyage of the Beagle). Raamat oli nii eluline ja põnev reisimälestus kui ka üksikasjalik teaduslik välipäevik. Teose kättesaadavus ja selge stiil aitasid levitada tema tähelepanekuid laiemale lugejaskonnale ning andsid hiljem teadlastele ja avalikkusele aluse aruteluks muutuvate liikide ja geoloogia teemadel.

Darwini järelmõjud olid suured: reisilt saadud proovid ja andmed täiendavad Briti muuseume ja teadustöid ning tema ideed liigilise muutumise kohta arenesid edasi kuni avalikustamiseni 1859. aastal. Teose detailsus ja lähedased vaatlused tegi temast ühena ajastu mõjukaimatest teadlastest.

Inimlikud suhted ekspeditsioonil

Kapten FitzRoy oli ekspeditsiooni organiseerija ja laevaülem ning Darwinist sai tema kaaslane ja teaduslik kaasaaitaja. Nende suhe oli alguses sõbralik ja professionaalne, kuid hiljem tekkisid usulistest ja maailmavaatelistest erimeelsustest pinged, kui Darwin hakkas arenguteooriat ette kujutama. Siiski võimaldas FitzRoy Darwini viibimist ja uurimistööd — ilma tema kutseta poleks Darwin ilmselt saanud seda praktilist ja ulatuslikku uurimiskogemust.

Kokkuvõttes on Charles Darwini reisiraamat Beagle teise ekspeditsiooni põhjal säilinud oluliseks allikaks nii laiale lugejaskonnale mõeldud reisikirjelduse kui ka 19. sajandi teadusliku mõtlemise ajaloolise dokumentina.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Charles Darwini raamatu pealkiri?

K: Millal see esimest korda avaldati?

K: Millisele ekspeditsioonile läks HMS Beagle?

K: Kui kaua kestis ekspeditsioon?

K: Milliseid teemasid Darwini raamatus käsitletakse?

K: Millise vea tegi Darwin oma reisi ajal, millest ta hiljem aru sai?

K: Millal Darwin avas oma salajase "transmutatsiooni" märkmiku?

Otsing