Tudorite periood (1485–1603): Inglismaa ajalugu, poliitika ja muutused
Tudorite periood (1485–1603): põhjalik ülevaade Inglismaa poliitikast, ühiskonnast ja majanduslikest muutustest Henry VII-st kuni Elizabeth I-ni.
Tudorite periood viitab tavaliselt ajavahemikule 1485-1603, eriti seoses Inglismaa ajalooga. See oli periood, mil Inglismaal valitses Tudorite dünastia. Selle esimene monarh oli Henry VII (1457-1509). Mõistet kasutatakse sageli laiemalt, et hõlmata ka Elizabeth I valitsemisaega (1558-1603), kuigi seda käsitletakse sageli eraldi kui Elizabethi ajastut.
Pärast musta surma ja 14. sajandi lõpu põllumajanduslikku depressiooni kasvas elanikkond taas suuremaks. Villatoodete eksport Mandri-Euroopasse aitas majandusele üsna palju kaasa. Henry VII sai 1496. aastal soodsad kaubandustingimused.
14. sajandi lõpus ja 15. sajandi alguses täheldatud kõrged palgad ja maavarade rohkus asendusid madalate palkade ja maapuudusega. Mitmesugused inflatsioonisurved, mis võib-olla olid tingitud Uue Maailma kulla sissevoolust ja rahvaarvu suurenemisest, tähendasid, et lõhe rikaste ja vaeste vahel suurenes. See oli enamiku maarahvastiku jaoks märkimisväärsete muutuste aeg, sest algas kinnistumine.
Poliitika, valitsejad ja riigi tugevnemine
1485. aastal tõusis troonile Henry VII, kes lõpetas sajanditepikkuse Rooside sõja võiduga Bosworthi lahingus. Tema valitsemine tähistas keskvalitsuse tugevdamist: Henry VII vähendas suurvürstide iseseisvust, kogus rahatulu ja asutas tugeva haldussüsteemi. Tudorite valitsus toetutas bürokraatiat, õigussüsteemi ja rahalist kontrolli, et vältida kohaliku aadelkonna mässu.
Henry VII järgnes tema poeg Henry VIII (1509–1547), kelle valitsemine muutis Inglismaa kirikusüsteemi. Henry VIII katkestas sidemed Rooma paavstiga ja kuulutas end Inglismaa kiriku ülemaks — see lõi aluse Inglismaa protestantlikule reformatsioonile ja tähistas Riigi- ja usuliste institutsioonide ümberkorraldusi. Pärast tema surma järgnevad troonipärijad olid Edward VI, lühikeseks ajaks kuningaks tõstetud Lady Jane Grey (1533–1554, 9 päeva) ning Mary I ja Elizabeth I, kelle valitsemisajad tõid omakorda suuri usupoliitilisi kõikumisi.
Usk ja reformatsioon
Henry VIII lahkumine Roomast ja kloostrite likvideerimine tõi kaasa nii varalise ümberjaotuse kui ka sotsiaalseid pingeid. Thomas Cromwell ja teised reformijad viivad läbi administratiivseid reforme, mis tugevdasid kuninga võimu. Edward VI ajal süvenes protestantlik orientatsioon; seejärel Mary I püüdis riiki tagasi katoliikliku usu juurde sundida, mis lõpetas paljude protestantide tagakiusamise ajal. Elizabeth I astus troonile 1558. aastal ja kehtestas suhteliselt pikaajalise kompromissliku usupoliitika (Act of Supremacy 1559, Act of Uniformity), mis säilitas monarhi kui kiriku pea ja kehtestas liturgia, mis sobitas endiste ja uute suundade huvisid.
Majandus, sotsiaalsed muutused ja maaelu
Tudorite perioodil jätkus rahvaarvu kasv, mis suurendas nõudlust toidu ja tööstustoodete järele. Villakaubandus ja tekstiilitööstus — eelkõige villatoodete eksport Mandri-Euroopasse — olid majanduse tugisambad. Samas kiirenes kinnistumine (enclosure): karjatamise ja lambakasvatuse eelistamine tekitas ümberasumist talupoegade seas, tõi kaasa tööpuudust ja suurendas linnastumist. Kinnistumine aitas aga kujuneda uueks maaomanike ehk gentry klassiks ja tihendas kapitalistlikke põllumajanduspraktikaid.
Majanduslikud muutused kaasnesid inflatsiooni ja sissetulekute ebavõrdsusega. Varesus ja maavara kahanemine sundisid riiki vastu astuma uute seadustega — tekkis varajane vaestehooldus ja rände- ning kuritegudele reageerimine (nt vagrusevastased seadused). Samuti laienes rahanõudlus ja maksustamine muutis kuninga ning parlamendi suhteid.
Välispoliitika, meri ja avastused
Tudorite ajal kasvas Inglismaa sõjalaevastik ja merevõimekus, mille aluseks olid uued laevad ja parem meresõidu organisatsioon. Henry VIII alustas modernse kuningliku mereväe ülesehitust. Elizabeth I ajal sai meresõidust ja piraattegevusest rahvuslik instrument: Inglismaa meremehed nagu Sir Francis Drake tegutsesid nii sõjaliselt kui ka kaubanduslikult. 1588. aasta hispaania armada rünnak ja selle ebaõnnestumine olid pöördepunkt, mis tõstis Inglismaa kui mereriigi mainet.
Tudorite perioodil algasid ka varased koloniaalretked ja kaubandusühenduste tekkimine. Kuigi suured koloniseerimised jäid peamiselt 17. sajandisse, toimusid juba 16. sajandil esimesed ekspeditsioonid Uude Maailma (nt Roanoke katse) ning kaubandusvõrgustike laienemine.
Kultuur, haridus ja teadus
Tudorite ajastu oli kultuuriline elavnemine: humanism, renessansi ideed ja prinditehnika levik muutsid kirjade ja õppe laiemaks. Tekkinud grammatikakoolid, ülikoolide reformid ja raamatute kättesaadavus tõstsid kirjaoskust. Kunst ja portreepildid (nt Hans Holbeini looming) ning arhitektuur (Hampton Court ja teised paleed) peegeldasid võimu ja isiklikku hiilgust.
Samuti küpsevad inglise keel ja kirjandus: Tudorite perioodil alustasid või saavutasid õitsengu mitmed kirjanikud ja dramaturgid, kellest Elizabethi ajal tekkisid hiljem Shakespeare’i ja tema kaaslaste saavutused.
Õigus ja haldus
Tudorid kasutasid uusi haldusvahendeid, nagu Privy Council (kuninglik nõukogu) ja Star Chamber, et piirata aadelkonna omavoli ja tagada riiklik kord. Õigusreformid ja haldusparandused tegid keskvalitsuse tugevamaks ning aitasid laiemalt kehtestada tasakaalu monarhi ja parlamendi vahel. Samuti kujunes välja riiklik maksureform ja tollisüsteem, mis mõjutas kaubandust ja aktsiisi.
Kokkuvõte
Tudorite periood 1485–1603 oli Inglismaa ajaloos murranguline: see tõi kaasa keskse võimu tugevnemise, usureformid ja kiriku ümberkujundamise, majanduslikud ja sotsiaalsed ümberkorraldused ning merelise ja kultuurilise laienemise. Need muutused lõid aluse varauusaja Inglismaa modernsemale riigile, mille mõju kandus edasi järgmistele sajanditele.
Tudorite vapp
Tudorite valitsuse finantsareng, 1536-53
Klostrite laialisaatmise
mõjuTudori valitsus sai kloostrite laialisaatmisest tohutult tulu. Klerikaalsed tulud, mis varem läksid paavstile, läksid nüüd kuningale.
Osaliselt kloostrite laialisaatmisest saadud uute tulude tõttu lõi Cromwell tulukohtud, et jaotada kuninglikud tulud nõuetekohaselt eri osakondadele. Need olid kuus riigikohtu või -osakonda, millest igaüks oli täielikult korraldatud oma spetsialiseerunud ametnikega, millel olid pitsatid ja elupaik ning mis vastutasid teatud liiki tulude eest.
Winchesteri
rollMajanduste arvu suurenemine tähendas, et asjaomaste ametnike arv kasvas, mis muutis tulude haldamise tülikaks ja kulukaks. Aastatel 1540-58
esinesid täiendavad finants- ja haldusraskused.
Sõja mõjuHenry
sõda Prantsusmaaga ja Somerseti sõda Prantsusmaa ja Šotimaaga läks Inglismaale maksma tohutuid summasid.
Kuninglik rahapada kasutati tulude teenimiseks vähem kvaliteetsete
müntide tootmisega.
Tähtsamad sündmused sel perioodil
Stoke'i lahing (1487)
1487. aastal kroonisid Henry VII vaenlased Yorki kojast pretendendi ja maabusid väikese armeega Cumbria ranniku lähedal kavatsusega varastada kroon. Henry VII võitis neid East Stoke'i juures. See oli ehk viimane lahing Rooside sõdades.
Inglise reformatsioon
See oli ehk kõige olulisem sündmuste seeria, mis leidis aset Tudorite ajal. See sai alguse Henry VIII tülist paavst Clemens VII-ga seoses tema keeldumisega abielulahutuse andmisest.
Norfolki mäss (1549)
Alates 1549. aastast kujunes sellest Tudori ajastu suurim rahvaülestõus. Algselt oli see mõeldud meeleavalduseks ühismaa piiramise vastu. Selle juht Robert Kett poodi üles riigireetmise eest.
Life
Vaesus
Umbes kolmandik elanikkonnast elas vaesuses, kusjuures rikkad pidid andma almust, et aidata jõuetuid vaeseid. Tudori seadused olid karmid nende suhtes, kes ei suutnud tööd leida. Neid, kes lahkusid töö leidmiseks oma kihelkonnast, nimetati hulkuriteks ja neid võis karistada piitsaga.
Esimest korda pakuti töömaja idee välja 1576. aastal.
Tervis
Keskmine eluiga oli 35 aastat. Selle põhjuseks oli ravimite ja arstide vähene arv sel ajal. Kõrge laste suremuse tõttu jõudis vaid 33-50% elanikkonnast 16-aastaseks.
Ehkki Tudori linnad olid ülerahvastatud ja ebahügieenilised, elas neis vaid väike osa elanikkonnast. Enamik omavalitsusi oli sillutamata, kuigi suuremates linnades oli see erinev.
Kanalisatsiooni- ja kanalisatsioonitorustik puudus ning prügi lihtsalt jäeti tänavale. Sellistes tingimustes elasid loomad, näiteks rotid, hästi. Suuremates linnades, näiteks Londonis, esinesid sanitaartingimuste puudumise tõttu sellised tavalised haigused nagu rõuged, leetrid, malaaria, tüüfus, difteeria, tulipunane palavik ja tuulerõuged.
Musta surma pandeemia puhangud toimusid aastatel 1498, 1535, 1543, 1563, 1589 ja 1603. Haiguse kiire leviku põhjuseks oli haigust kandvate kirpude poolt nakatunud rottide arvu suurenemine.
Toit ja toitumine
Sel perioodil tarbisid väga rikkad inimesed peamiselt hirveliha ning sageli ka musträhnide ja laanepüüdeid. Puuvilju ja köögivilju sõid Tudorid ainult siis, kui oli hooaeg. Kartulid ei olnud siiski veel suurel määral lauale jõudnud, sest põllumehed olid alles hakanud neid kasvatama, kuigi sellised maadeavastajad nagu Sir Walter Raleigh olid need Suurbritanniasse toonud.
Kodud ja eluruumid
Enamik elanikkonnast elas väikestes külades. Nende kodud koosnesid, nagu ka varasematel sajanditel, ühe või kahe toaga rohtkatusega majadest. Mööbel oli lihtne, kusjuures toolide asemel olid levinud pigem väljaheited.
Mõisates oli palju korstnaid, mis olid vajalikud suurte ruumide soojana hoidmiseks. Need tuled olid ka ainus võimalus toidu valmistamiseks. Väga suured majad olid sageli sümmeetrilise kujuga, näiteks "E" ja "H" kujulised.
Haridus
Vaesemad lapsed ei käinud kunagi koolis. Paremate perede lastel olid koduõpetajad, kes õpetasid neile lugemist ja prantsuse keelt. Poisid aga saadeti sageli kloostritele kuuluvatesse koolidesse, kus nad õppisid kuni 60 poisi klassides peamiselt ladina keelt. Koolid olid karmid ja peksmine ei olnud ennekuulmatu.
Harrastused
Rikkad käisid jahil, et tappa hirvi ja metssigu oma pidude jaoks. Nad nautisid ka vehklemist ja rüütlivõistlusi. Enamik rikkaid inimesi vaatas karuvõitlust.
Mood
Tudorite ajal näitas mood, kui rikas sa olid. Rikkad inimesed võisid endale lubada peenest linasest või siidist riideid. Samuti lasid nad need tikkida kuldniidi ja kalliskividega. Daamid pidid kandma korsette, mis olid valmistatud luust ja mis vähendasid kõhtu ja vöökohta, nii et nägid välja kõhnemad. Vaesemad inimesed kandsid lihtsaid villast valmistatud riideid - meestele tuunikat ja pükse ning naistele pikka kleiti, mille peal oli esiliin.
Monarchs
Tudorite suguvõsa tõi välja viis Inglise monarhi, kes valitsesid sel perioodil.
- Henry VII (1485-1509)
- Henry VIII (1509-1547)
- Edward VI (1547-1553)
- Lady Jane Grey (1553) - üheksa päeva kestnud kuninganna, kes püüdis ebaõnnestunult takistada Mary I troonile pääsemist. Ei olnud Tudorite suguvõsa liige.
- Maarja I (1553-1558)
- Elizabeth I (1558-1603)
Seotud leheküljed
- Inglise reformatsioon
Küsimused ja vastused
K: Mis on Tudorite aeg?
V: Tudorite periood viitab tavaliselt ajavahemikule 1485-1603, eriti seoses Inglismaa ajalooga.
K: Kes oli Tudorite dünastia esimene monarh?
V: Tudorite dünastia esimene monarh oli Henry VII (1457- 1509).
K: Kas Elizabethi ajastu kuulub Tudorite perioodi?
V: Elizabethi ajastut käsitletakse sageli eraldi, kuna see viitab konkreetselt Elizabeth I valitsemisajale (1558- 1603), kuigi mõnikord loetakse see Tudori ajastu osaks.
K: Mis põhjustas Tudori ajastu rahvastiku kasvu?
V: Pärast musta surma ja 14. sajandi lõpu põllumajanduslikku depressiooni kasvas rahvastik taas suuremaks.
K: Mis aitas Tudorite perioodil majandust edendada?
V: Villatoodete eksport Mandri-Euroopasse aitas majandust üsna palju.
K: Mis oli kinnistumine?
V: Enclosure oli protsess, mille käigus piiritleti maa, mis oli varem ühiskasutuses, ja muudeti eraomandiks, tavaliselt põllumajanduslikel eesmärkidel.
K: Millised olid mõned inflatsioonisurved Tudorite ajal?
V: Mitmesugused inflatsioonisurved, mis tulenesid võib-olla Uue Maailma kulla sissevoolust ja rahvaarvu suurenemisest, tähendasid, et lõhe rikaste ja vaeste vahel suurenes.
Otsige