Tudorite periood (1485–1603): Inglismaa ajalugu, poliitika ja muutused

Tudorite periood viitab tavaliselt ajavahemikule 1485-1603, eriti seoses Inglismaa ajalooga. See oli periood, mil Inglismaal valitses Tudorite dünastia. Selle esimene monarh oli Henry VII (1457-1509). Mõistet kasutatakse sageli laiemalt, et hõlmata ka Elizabeth I valitsemisaega (1558-1603), kuigi seda käsitletakse sageli eraldi kui Elizabethi ajastut.

Pärast musta surma ja 14. sajandi lõpu põllumajanduslikku depressiooni kasvas elanikkond taas suuremaks. Villatoodete eksport Mandri-Euroopasse aitas majandusele üsna palju kaasa. Henry VII sai 1496. aastal soodsad kaubandustingimused.

14. sajandi lõpus ja 15. sajandi alguses täheldatud kõrged palgad ja maavarade rohkus asendusid madalate palkade ja maapuudusega. Mitmesugused inflatsioonisurved, mis võib-olla olid tingitud Uue Maailma kulla sissevoolust ja rahvaarvu suurenemisest, tähendasid, et lõhe rikaste ja vaeste vahel suurenes. See oli enamiku maarahvastiku jaoks märkimisväärsete muutuste aeg, sest algas kinnistumine.

Poliitika, valitsejad ja riigi tugevnemine

1485. aastal tõusis troonile Henry VII, kes lõpetas sajanditepikkuse Rooside sõja võiduga Bosworthi lahingus. Tema valitsemine tähistas keskvalitsuse tugevdamist: Henry VII vähendas suurvürstide iseseisvust, kogus rahatulu ja asutas tugeva haldussüsteemi. Tudorite valitsus toetutas bürokraatiat, õigussüsteemi ja rahalist kontrolli, et vältida kohaliku aadelkonna mässu.

Henry VII järgnes tema poeg Henry VIII (1509–1547), kelle valitsemine muutis Inglismaa kirikusüsteemi. Henry VIII katkestas sidemed Rooma paavstiga ja kuulutas end Inglismaa kiriku ülemaks — see lõi aluse Inglismaa protestantlikule reformatsioonile ja tähistas Riigi- ja usuliste institutsioonide ümberkorraldusi. Pärast tema surma järgnevad troonipärijad olid Edward VI, lühikeseks ajaks kuningaks tõstetud Lady Jane Grey (1533–1554, 9 päeva) ning Mary I ja Elizabeth I, kelle valitsemisajad tõid omakorda suuri usupoliitilisi kõikumisi.

Usk ja reformatsioon

Henry VIII lahkumine Roomast ja kloostrite likvideerimine tõi kaasa nii varalise ümberjaotuse kui ka sotsiaalseid pingeid. Thomas Cromwell ja teised reformijad viivad läbi administratiivseid reforme, mis tugevdasid kuninga võimu. Edward VI ajal süvenes protestantlik orientatsioon; seejärel Mary I püüdis riiki tagasi katoliikliku usu juurde sundida, mis lõpetas paljude protestantide tagakiusamise ajal. Elizabeth I astus troonile 1558. aastal ja kehtestas suhteliselt pikaajalise kompromissliku usupoliitika (Act of Supremacy 1559, Act of Uniformity), mis säilitas monarhi kui kiriku pea ja kehtestas liturgia, mis sobitas endiste ja uute suundade huvisid.

Majandus, sotsiaalsed muutused ja maaelu

Tudorite perioodil jätkus rahvaarvu kasv, mis suurendas nõudlust toidu ja tööstustoodete järele. Villakaubandus ja tekstiilitööstus — eelkõige villatoodete eksport Mandri-Euroopasse — olid majanduse tugisambad. Samas kiirenes kinnistumine (enclosure): karjatamise ja lambakasvatuse eelistamine tekitas ümberasumist talupoegade seas, tõi kaasa tööpuudust ja suurendas linnastumist. Kinnistumine aitas aga kujuneda uueks maaomanike ehk gentry klassiks ja tihendas kapitalistlikke põllumajanduspraktikaid.

Majanduslikud muutused kaasnesid inflatsiooni ja sissetulekute ebavõrdsusega. Varesus ja maavara kahanemine sundisid riiki vastu astuma uute seadustega — tekkis varajane vaestehooldus ja rände- ning kuritegudele reageerimine (nt vagrusevastased seadused). Samuti laienes rahanõudlus ja maksustamine muutis kuninga ning parlamendi suhteid.

Välispoliitika, meri ja avastused

Tudorite ajal kasvas Inglismaa sõjalaevastik ja merevõimekus, mille aluseks olid uued laevad ja parem meresõidu organisatsioon. Henry VIII alustas modernse kuningliku mereväe ülesehitust. Elizabeth I ajal sai meresõidust ja piraattegevusest rahvuslik instrument: Inglismaa meremehed nagu Sir Francis Drake tegutsesid nii sõjaliselt kui ka kaubanduslikult. 1588. aasta hispaania armada rünnak ja selle ebaõnnestumine olid pöördepunkt, mis tõstis Inglismaa kui mereriigi mainet.

Tudorite perioodil algasid ka varased koloniaalretked ja kaubandusühenduste tekkimine. Kuigi suured koloniseerimised jäid peamiselt 17. sajandisse, toimusid juba 16. sajandil esimesed ekspeditsioonid Uude Maailma (nt Roanoke katse) ning kaubandusvõrgustike laienemine.

Kultuur, haridus ja teadus

Tudorite ajastu oli kultuuriline elavnemine: humanism, renessansi ideed ja prinditehnika levik muutsid kirjade ja õppe laiemaks. Tekkinud grammatikakoolid, ülikoolide reformid ja raamatute kättesaadavus tõstsid kirjaoskust. Kunst ja portreepildid (nt Hans Holbeini looming) ning arhitektuur (Hampton Court ja teised paleed) peegeldasid võimu ja isiklikku hiilgust.

Samuti küpsevad inglise keel ja kirjandus: Tudorite perioodil alustasid või saavutasid õitsengu mitmed kirjanikud ja dramaturgid, kellest Elizabethi ajal tekkisid hiljem Shakespeare’i ja tema kaaslaste saavutused.

Õigus ja haldus

Tudorid kasutasid uusi haldusvahendeid, nagu Privy Council (kuninglik nõukogu) ja Star Chamber, et piirata aadelkonna omavoli ja tagada riiklik kord. Õigusreformid ja haldusparandused tegid keskvalitsuse tugevamaks ning aitasid laiemalt kehtestada tasakaalu monarhi ja parlamendi vahel. Samuti kujunes välja riiklik maksureform ja tollisüsteem, mis mõjutas kaubandust ja aktsiisi.

Kokkuvõte

Tudorite periood 1485–1603 oli Inglismaa ajaloos murranguline: see tõi kaasa keskse võimu tugevnemise, usureformid ja kiriku ümberkujundamise, majanduslikud ja sotsiaalsed ümberkorraldused ning merelise ja kultuurilise laienemise. Need muutused lõid aluse varauusaja Inglismaa modernsemale riigile, mille mõju kandus edasi järgmistele sajanditele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Tudorite aeg?

K: Kes oli Tudorite dünastia esimene monarh?

K: Kas Elizabethi ajastu kuulub Tudorite perioodi?

K: Mis põhjustas Tudori ajastu rahvastiku kasvu?

K: Mis aitas Tudorite perioodil majandust edendada?

K: Mis oli kinnistumine?

K: Millised olid mõned inflatsioonisurved Tudorite ajal?

Otsing