Bellis perennis (harilik päevakübar) — omadused, levik ja hooldus

Bellis perennis (harilik päevakübar) — avasta taime omadused, levik ja praktilised hooldusnipid: istutamine, pügamine, paljundus ja parim kasvukeskkond.

Bellis perennis on Euroopas väga levinud päevalillede liik, mis kuulub perekonda Asteraceae ja mida sageli peetakse nime "päevalill" eeskujuks.

Paljudel sugulastaimedel on ka ühine nimetus "päevakübara", nii et seda liiki eristatakse teistest päevakübaratest mõnikord kui harilikku päevakübarat, muru päevakübarat või inglise päevakübarat. Taim sarnaneb Leucanthemum vulgare'ile, samasse perekonda kuuluvale sarnasele taimele. Bellis perennis on kodumaine Lääne-, Kesk- ja Põhja-Euroopas, kuid on laialdaselt levinud enamikus parasvöötme piirkondades, sealhulgas Ameerikas ja Austraalias.

Kirjeldus

Bellis perennis on madal, püsikujuline rohukõrreline taim, mille kõrgus jääb tavaliselt 2–8 cm vahele, harvem kuni 15 cm. Taime tunnuslikud omadused:

• Lehed: rosetina maapinna lähedal, lihavad, hambulised või peentäpilised, tumerohelised.
• Õied: väikesed õispead (tavaliselt 1–2 cm läbimõõduga) koos kollase keskosa (torukesed) ja valgete või roosakate kiirtorudega; värvitoonid ja petalide pikkus võivad varieeruda.
• Levikuviis: moodustab põsatooni ja levib nii seemnete kui ka räänede kaudu.

Kasvutingimused ja hooldus

Valgus: õitseb nii päikeselises kui poolvarjulises kasvukohas. Täisvarjus võib õitsemine nõrgeneda.

Mulla eelistus: eelistab viljakat, niisket, kuid hästi kuivendatud mulda. Talub ka tihedamat ja kergelt happelist kuni neutraalset mulda.

Kastmine: mõõdukas – ei vaja palju vett, kuid pikema põua ajal on hea kastmine, et rosett püsiks rohelisena ja õied tuleksid rikkalikumalt.

Väetamine ja hooldus: üldiselt vähenõudlik. Liigne väetamine võib vähendada õitsemist. Eemalda närikad õienupud (deadhead), kui soovid pikemat õitseaega ja vähem isekülvi.

Paljundamine

• Seemnetest: seemned idanevad hästi kevadel või sügisel. Istuta kasvuhoonesse või otse peenrasse.
• Jagamise teel: varakevadel või sügisel on võimalik jagada põsasid, et taimestikku noorendada ja levikut kontrollida.
• Loobuvad täramoodustised: levib ka räänete ja külgvõrsete kaudu, mis annavad peatselt uusi taimi.

Levik ja ökoloogiline roll

Bellis perennis on kohanenud elama muruplatsidel, karjamaadel, teeäärtes ja aiapeenardes. Kuna ta õitseb varakevadel ja suvel, on ta nektari- ja tolmlemisallikas mitmetele putukatele, sh mesilastele ja liblikatele. Paljudes kohtades peetakse seda väärtuslikuks liigendajaks väikestes haljasalade ökosüsteemides.

Kasutus

• Aed: kasutatakse madalate piirdeaedade, kivipeenarde ja muru dekoratiivseks täienduseks; sobib ka konteineritesse.
• Kulinaarne ja ravimtaim: noori lehti ja õisi võib lisada salatitesse või kasutada dekoratsioonina. Traditsioonilises rahvaravis on kasutatud põletike leevendamiseks ja haavade ravimisel; taim sisaldab flavonoide ja teisi taimseid ühendeid. Enne tarvitamist veendu siiski, et tegemist pole keemiliselt töödeldud taimematerjaliga.
• Kultuuriliselt: päevakübar seostub sageli sümboolikaga (süütus, lihtne armastus) ja kuulub rahvapärimusse (näiteks “armastuskatse” – kroonlehti rebides).

Kahjurid ja haigused

• Võivad rünnata limused (teod, jänesed), vähendades lehtede ja õite hulka.
• Vahel esineb lehemädanikku, hallitust või rooste niisketes tingimustes; hea drenaaž ja õhuringlus aitavad ennetada.
• Täid ja lehetäid võivad sattuda õiekudedele, kuid üldjuhul on harilik päevakübar suhteliselt vastupidav.

Soovitused muruaias

Kui soovid säilitada päevakübarat murus, siis niida muru kõrgemalt (nii jäävad rosetid ja õied säilima) ning väldi liiga intensiivset väetamist. Kui pead neid umbrohuks, on lihtne eemaldada või takistada isekülvi harvemal niitmisel ja varasel tõrjel.

Hooldusülevaade – kiire kontrollnimekiri

• Valgus: päike või poolvari
• Muld: neutraalne kuni kergelt happeline, hea drenaaž
• Kastmine: mõõdukas
• Paljundamine: seemned, jagamine, rääned
• Põhikahjurid: limused, lehetäid
• Parim istutusaeg: varakevad või sügis (seemne külv või jagamine)

Kokkuvõte: Bellis perennis ehk harilik päevakübar on mitmekülgne ja vähenõudlik taim, mis sobib nii loodusesse kui aeda. Ta pakub dekoratiivsust, tolmlemisabi ja mõningast kulinaarset ning rahvapärast kasutust. Õige kasvukoha ja lihtsa hooldusega on võimalik nautida tema õisi pikka aega.

Kirjeldus

See on madal mitmeaastane rohttaim, millel on lühikesed risoomid ja väikeste ümarate või lusikakujuliste lehtede rosetid, mis on 2-5 cm (0,8-2,0 tolli) pikad ja kasvavad lamedalt maapinnale.

Õiepead on 2-3 cm (0,8-1,2 tolli) läbimõõduga. Kuigi "õis" võib tunduda koosnevat kollasest keskosast ja valgetest kroonlehtedest, ei ole see nii. Iga üksik "kroonleht" on iseenesest eraldi õis; neid õisi nimetatakse kiirõiedeks. Keskel ("ketas") on samuti palju pisikesi kollaseid õisi; neid nimetatakse ketaslilledeks. Erinevad värvid ja õieviisid töötavad koos, et meelitada putukaid ligi. Õiepead kasvavad 2-10 cm pikkustel lehtedeta varrastel, mis on 0,8-3,9 cm kõrged.

Daisies või Bellis perennis Coudersportis, PA

Küsimused ja vastused

K: Mis on Bellis perennis?

K: Miks peetakse Bellis perennis't sageli nime "maikellukese" eeskujuks?

K: Kuidas eristatakse Bellis perennis'i teistest päevaliblikatest?

K: Millise taimega sarnaneb Bellis perennis?

K: Kus on Bellis perennis kodumaine?

K: Kus on Bellis perennis naturaliseerunud?

K: Kas Bellis perennis on haruldane või tavaline taim?

Otsing