Utatsusaurus on üks varasemaid teadaolevaid ihtüopterjalgseid ehk ihtüosauride eelkäijaid. See elas kõige varasemal alumist triasiperioodil, umbes 250–245 miljonit aastat tagasi. Isendid olid umbes 3 m pikkused, sihvaka kehaga ja kohandunud eluks meres.
Nimetus Utatsusaurus anti Utatsu-cho linna järgi, kust leiti esimene isend. Fossiile on dokumenteeritud nii Jaapanis Miyagi prefektuuris kui ka Kanadas Briti Kolumbias Alam-Triasist, mis viitab selle rühma laialdasele levikule varases triias.
Utatsusaurus peetakse üheks kõige primitiivsemaids (basaalsemaid) ihtüosauruse esindajaks. Tal on tunnuseid, mis kujutavad üleminekut maismaal elanud eellastelt täielikult veekeskkonda kohanenud ihtüosaurustele. Erinevalt hilisematest ja arenenumatest ihtüosaurustest puudub Utatsusaurusel reeglina arenenud seljauim ning tema kolju on suhteliselt lai. Nina on kergelt koonusjas, kuid mitte nii ümar kui mõnel rohkem välja kasvanud ihtüopterjalgsel. Saba oli pikk ja madal, mis erineb hilisemate vormide sabakujust — see viitab sellele, et loom ujus pigem keha lainetades (angulliform-liikuvus) kui ainult saba tugevasti kasutades.
Anatoomia ja toitumine
Fossiilide põhjal oli Utatsusaurus üldilme poolest sarnane hilisemate ihtüosauridega, kuid kannatas veel teatud morfoloogilisi jäänuseid maismaise päritolu ajast. Hambad olid enamasti teravad ja koonilised, mis sobib peamiselt väikeste kalade ja merekilpnäide püüdmiseks. Ehkki jäsemed hakkasid muutuma ujuvatele elutingimustele sobivamaks, ei olnud need veel täielikult ümarad „lesksarnased” sõõrmed nagu hilisematel ihtüosaurustel.
Levik, vanus ja keskkond
Leiuandmed Jaapanist ja Kanadast näitavad, et Utatsusaurus ja teised varased ihtüosaurused võisid kiiresti laieneda piki paleomeresüsteeme pärast Permi–Triase massihävingut. Alam-Trias oli maailm kliimaliselt soojem ja mered suhteliselt avatud, pakkudes rohkesti toitu ning võimaldades meres elavate roomajate kiiret mitmekesistumist.
Tähtsus paleontoloogias
Utatsusaurus on olulise tähendusega üleminekuliik: tema omadused aitavad mõista, kuidas maismaalt elule kohanenud roomajad arendasid välja täiesti merelise kehaehituse. Tema morfoloogilised jooned pakuvad teavet uidu-, pea- ja sabastruktuuri evolutsiooni kohta ning aitavad rekonstrueerida varase ihtüosauruse liikumis- ja toitumisharjumusi.
Leidude säilitamine ja muuseum
2011. aasta Tōhoku maavärin ja tsunami hävitasid kohaliku muuseumi, kuid õnneks ei olnud eksemplare sel ajal seal. Paljud materjalid on hoitud teaduskollektsioonides ja osa on uurimusesse kaasatud, et säilitada teadmised sellest olulisest varajase marineeratuse etapist.
Lisaks teaduslikule väärtusele aitab Utatsusaurus avalikkust teavitada Marevolutsioonist pärast Permi massilist väljasuremist ning on sageli kasutatud näitustel ja populaarteaduslikes väljaannetes, et illustreerida, kuidas maismaal elavad roomajad sujusid ja kohanesid merelise eluviisiga.
