Vervet ahv
Vervet-ahv (Chlorocebus pygerythrus) ehk lihtsalt vervet-ahv on Vana Maailma ahvlaste sugukonda Cercopithecidae kuuluv ahv. Ta on pärit Aafrikast. Terminit "vervet" kasutatakse ka kõigi sugukonna Chlorocebus liikmete kohta. Neid leidub peamiselt kogu Lõuna-Aafrikas, samuti mõnes idapoolses riigis.
Vervetid toodi Ameerikasse, kus algselt ei olnud Vana Maailma ahve. Praegu on neid Floridas, Texases, Alabamas, Louisianas, Arizonas, Californias, Ascensioni saarel, Cabo Verdel, Barbadosel, Saint Kittsil, Bermudal, Bahamal, Kuubal, Jamaikal, Haitil, Dominikaani Vabariigis ja Nevisel.
Vervetid on enamasti taimtoidulised ahvid. Neil on mustad näod ja halli värvi kehakarvad, nende pikkus ulatub isaste puhul umbes 50 sentimeetrist kuni emaste puhul umbes 40 sentimeetrini.
Vervet-ahvid on primaatide mudeliks inimeste geneetilise ja sotsiaalse käitumise mõistmiseks. Neil on mõned inimesele sarnased omadused, nagu hüpertooniatõbi, ärevus, sotsiaalne ja sõltuv alkoholitarbimine. Vervetid elavad sotsiaalsetes rühmades, mis ulatuvad 10 kuni 70 isendini. Isased vahetavad rühma, kui nad saavad suguküpseks. Kõige olulisemad uuringud, mis on tehtud vervet-ahvide kohta, on nende suhtlemise ja häirekutsete kohta. Suhtlemine aitab sugulaste ja rühmade äratundmist ning kiskjate hoiatamist.
Küsimused ja vastused
K: Milline on vervet-ahvi teaduslik nimetus?
V: Vervet-ahvi teaduslik nimi on Chlorocebus pygerythrus.
K: Kus on vervet-ahvid kodumaine?
V: Vervet-ahvid on kodumaine Aafrika.
K: Kas vervet-ahve leidub ka mujal maailmas?
V: Jah, verveti ahvid on asustatud mitmel pool Ameerikas, sealhulgas Floridas, Texases, Alabamas, Louisianas, Arizonas, Californias, Ascensioni saarel, Cabo Verdel, Barbadosel, Saint Kittsil ja Nevisel.
K: Millist tüüpi toitumist järgivad vervetid tavaliselt?
V: Vervetid on enamasti taimtoidulised ja toituvad mitmesugustest puu- ja köögiviljadest.
K: Kui suur võib olla täiskasvanud isane või emane vervet?
V: Täiskasvanud isane võib olla kuni 50 sentimeetri pikkune, emane aga kuni 40 sentimeetri pikkune.
K: Miks kasutatakse neid primaatide mudelina inimeste geneetilise ja sotsiaalse käitumise mõistmiseks?
V: Hirvikutel on mõned inimesele sarnased omadused, nagu hüpertoonilisus, ärevus ning sotsiaalne ja sõltuv alkoholitarbimine, mis muudab nad ideaalseks primaatide mudeliks inimeste geneetilise ja sotsiaalse käitumise mõistmiseks.
K: Kui suured on loodusliku verveti tüüpilised rühmad?
V: Looduslikud vervetite rühmad ulatuvad tavaliselt 10-70 isendini.
