Velocisaurus
Velocisaurus oli Ceratosaurusega suguluses olev theropoodne dinosaurus. Tema jäänused leiti Patagooniast, kriidiajastu kihistutest.
See loom on tuntud ainult oma jalgade ja jalgade luude järgi. Velocisaurus oli tõenäoliselt umbes 1,2 meetri pikkune. Jalg on ainulaadne selle poolest, et keskmine (kolmas) metatarsaal (jalaluu) oli peamine raskust kandev element. Selle ülemine ots on paksenenud ning külgnevate teise ja neljanda metatarsaalide võllid on oluliselt hõrenenud. Selline seisund on teiste theropoodide, sealhulgas lindude puhul tundmatu, kuid sarnane ülesehitus esines kolmeharjalistel hobustel (nagu Mesohippus). José Bonaparte seletas seda kui kohanemist cursoriaalse (jooksva) eluviisiga. Ta oletas, et Velocisaurus ise oli kõikjal sööja, sest ainus leitud neljanda varba küünis ei olnud kõver, vaid suhteliselt sirge.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Velocisaurus?
V: Velocisaurus on Ceratosaurusega suguluses olev theropoodne dinosaurus.
K: K: Kust leiti Velocisauruse jäänused?
V: Velocisaurus'e jäänused leiti Patagooniast kriidiajastu kihistutest.
K: Kui pikk on Velocisaurus hinnanguliselt?
V: Velocisauruse hinnanguline pikkus on 1,2 meetrit.
K: Mis on ainulaadne Velocisaurus'e jala juures?
V: Keskmine (kolmas) metatarsaal (jalaluu) oli Velocisaurus'e peamine raskust kandev element ja selle ülemine ots on paksenenud, samas kui külgnevate teise ja neljanda metatarsaali varred on märkimisväärselt hõrenenud.
K: Kas Velocisaurus'e jalaluu seisukord esineb ka teistel theropoodidel või lindudel?
V: Ei, Velocisaurus'e jala seisund on teiste theropoodide, sealhulgas lindude puhul tundmatu.
K: Milline on Velocisaurus'e jalatsi seisundi oletatav kohastumus?
V: José Bonaparte pakkus välja, et Velocisaurus'e jalgade seisukord on kohandumine cursoriaalse (jooksva) eluviisiga.
K: Miks pakkus José Bonaparte välja, et Velocisaurus oli kõikjal sööja?
V: José Bonaparte pakkus välja, et Velocisaurus oli kõikjal sööja, sest leitud neljanda varba ainus küünis ei olnud kumer, vaid suhteliselt sirge.
