Víctor Jara — Tšiili laulja, sotsiaalaktivist ja diktatuuri ohver (1932–1973)
Víctor Jara (28. september 1932- 15. september 1973) oli Lõuna-Ameerika Tšiili laulja.
Ta sündis väga vaesesse talupoegade perekonda, kuid tänu raskele tööle ja pingutustele suutis ta astuda Tšiili ülikooli, mis on väga ebatavaline sellises vaeses riigis nagu Tšiili. Nii suutis ta pääseda oma vanemate vaesusest.
Ülikoolis õppis ta draamakunsti ehk näitlemist; ta õpetas ja lavastas teatrilavastusi. Sel ajal kohtus ta Tšiilis töötanud Briti balletitantsija ja koreograafi Joan Turneriga, kellega ta abiellus.
Hiljem hakkas Víctor Jara kirjutama ja laulma laule. Ta hakkas laulma laule oma riigi tagasihoidlike ja vaeste inimeste elust: talupoegade, tehasetööliste, kaevurite, hüljatud laste, vaeste naiste elust. Ta pühendas muusikaalbumeid ka inimestele, kes elavad viletsas linnas.
Víctor Jara püüdis oma muusikaga teadvustada ebavõrdsust ühiskonna rikkaimate ja vaesemate inimeste vahel. Kuidas vaestel inimestel on raske omandada kõige elementaarsemaid asju, nagu toit, tervishoid, haridus ja eluase. Ta toetas ka poliitikuid, kes nõudsid vaesuse lõpetamiseks jõukuse õiglasemat jaotust.
1973. aastal tapeti Víctor Jara kindral Augusto Pinocheti juhitud sõjaväelise diktatuuri poolt, kuna ta laulis laule sotsiaalsetest probleemidest ja sotsiaalsest ebaõiglusest. Richard Nixoni USA valitsus toetas sõjaväelist režiimi.
Elutöö ja looming
Víctor Jara oli mitmekülgne kunstnik: ta töötas näitleja, lavastaja, muusiku ja pedagoogina. Tema laulud kuuluvad Nueva Canción Chilena — uue laulu liikumise — traditsiooni, mis ühendas rahvamuusika elemente poliitilise ja sotsiaalse sõnumiga. Tema laulud olid lihtsad, tundlikud ja kergesti laulmiseks sobivad, mis aitas sulatada neid rahvusliku ja rahvakultuuri osaks.
- Te recuerdo, Amanda — üks tuntumaid ja liigutavamaid laule, mis räägib armastusest ja tööst
- El derecho de vivir en paz — protestilaul, pühendatud rahule ja inimõigustele
- Manifiesto ja teised laulikule iseloomulikud laulud, mis käsitlesid tööliste ja talupoegade õigusi
Lisaks salvestustele oli Jara aktiivne teatrilavastustes ja muusikalistes projektides; ta töötas ülikoolis õppejõuna ning juhendas noori kunstnikke ja ühiskondlikult mõtlevaid inimesi. Tema laule on hiljem tõlgitud ja kätketud üle maailma ning neid laulavad erinevad artistid ja protestiliikumised.
Arreteerimine, piinamine ja surm
11. septembril 1973 kukutas sõjavägi Tšiili valitsuse ning riigis algasid massilised arreteerimised. Víctor Jara vahistati, viidi vanglasse ja seejärel Estadio Chile (hiljem Estadio Víctor Jara) staadionile, kus tuhandeid inimesi olid sunnitud paiknema. Tema kohtlemine vangistuses oli julm: teda piinati, loeti ette ja rünnati, tema kitarri pühitsetud keelde süüdati väidetavalt ja ta lasti lõpuks maha. Tema keha leiti mitmete kuulide haavadega; see juhtum kujunes sümboliks sõjaväelise repressiooni jõhkrusele.
Pärand ja mälestus
Víctor Jara on tänini üks Tšiili ja kogu Ladina-Ameerika tuntumaid kultuurilisi ja poliitilisi sümboleid. Tema nimi ja laulud on muutunud õiguste ja vabaduse kuulutuseks ning neid kasutatakse inimõiguste kampaaniates, muusikalistes mälestustel ja avalikel üritustel. Tema mälestuseks on loodud mälestusüritusi, fonde ja muusikaauhindasid, samuti Estadio Chilele anti hiljem tema nimi.
Aastakümneid pärast tema surma on toimunud uurimisi ja kohtumenetlusi, et tuua vastutusele need, kes osalesid piinamise ja tapmises. Mõningad endised sõjaväelased on olnud uurimise all ja nende tegevust on rünnatud nii Tšiilis kui ka rahvusvaheliselt tsiviilkohtumenetluste kaudu. Juhtumi avalikustamine ja uurimine on aidanud hoida Jara lugu avalikus teadlikkuses ning toonud esile režiimi ajal toimepandud inimõigusrikkumised.
Miks Víctor Jara on oluline
Víctor Jara looming ja elu näitavad, kuidas kunst ja muusika võivad olla võimsaks hääleks sotsiaalsele õiglusele. Tema laulud kõnetavad lihtsate inimeste argielu, kutsuvad üles vastastikusele hoolivusele ja õiglasemale ühiskonnale. Samuti meenutab tema traagiline saatus vajadust kaitsta inimõigusi, uurida riiklikku vägivallaajalugu ja pidada vastutavuse eest kinni neid, kes ründavad demokraatlikke väärtusi.
Víctor Jara mõjutas paljusid põlvkondi lauljaid, aktiviste ja kunstnikke. Tema laulud elavad edasi ja annavad häälte vaesematele ja allasurututele ka tänapäeval.
Populaarsed laulud
- El Derecho de Vivir en Paz (Õigus elada rahus)
- Plegaria a un Labrador (Palve töölisele)
- Duerme, duerme negrito (magama väike must laps)
- Vientos del Pueblo (rahva tuuled)
- El Amor es un camino que derrepente aparece (Armastus on tee, mis äkki ilmub)
- Cuando voy al trabajo (teel tööle)
- Te Recuerdo Amanda (Ma mäletan sind Amanda)
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Víctor Jara?
V: Víctor Jara oli Lõuna-Ameerikast Tšiilist pärit laulja, kes kirjutas ja laulis laule oma riigi tagasihoidlike ja vaeste inimeste elust.
K: Kuidas ta põgenes vaesusest?
V: Ta põgenes vaesusest, töötades kõvasti ja astudes Tšiili ülikooli, mis oli ebatavaline kellegi jaoks, kes oli pärit sellisest vaesest riigist nagu Tšiili.
K: Kellega ta abiellus?
V: Ta abiellus Joan Turneriga, Briti balletitantsija ja koreograafiga, kes töötas Tšiilis.
K: Milliseid teemasid tema muusikas käsitleti?
V: Tema muusika käsitles selliseid teemasid nagu ebavõrdsus ühiskonna rikkaimate ja vaeseimate inimeste vahel, kuidas vaestel inimestel on raskusi põhivajaduste, nagu toit, tervishoid, haridus ja eluase, rahuldamisega ning selliste poliitikute toetamine, kes nõudsid vaesuse kaotamiseks jõukuse õiglasemat jaotamist.
K: Millal Víctor Jara suri?
V: Víctor Jara suri 15. septembril 1973. aastal.
K: Kuidas ta suri?
V: Ta tapeti kindral Augusto Pinocheti juhitud sõjaväelise diktatuuri poolt, kuna ta laulis laule sotsiaalsetest probleemidest ja sotsiaalsest ebaõiglusest.
K: Kes toetas seda sõjaväelist režiimi?
V: Richard Nixoni juhitud USA valitsus toetas sõjaväelist režiimi, mis tappis Victor Jara.