Viktor Kortšnoi
Viktor Kortšnii (23. märts 1931 - 6. juuni 2016) oli professionaalne male suurmeister. Ta sündis Leningradis, NSV Liidus (Peterburis). Aastal 1976 läks ta üle Madalmaadesse. Ta elas mitu aastat Šveitsis ja sai Šveitsi kodanikuks. Elu lõpu poole oli ta vanim aktiivne suurmeister regulaarsetel turniiridel. Viktor oli pool sajandit males tipptasemel või selle lähedal.
Kokku kandideeris Kortšnii kümnel korral (1962, 1968, 1971, 1974, 1977, 1980, 1983, 1985, 1988 ja 1991) maailmameistriks. Kortšnii oli ka neljakordne NSV Liidu malemeister, viiekordne Euroopa meistrivõistlused võitnud Nõukogude võistkondade liige ja kuuekordne maleolümpia võitnud Nõukogude võistkondade liige.
Matšid Karpovi vastu
Kortšnii mängis kolm mängu Anatoli Karpovi vastu, neist kaks viimast malemaailma meistrivõistlustel. 1974. aastal kaotas ta kandidaatide finaalis Karpovile kõige napimalt: 11,5-12,5. Karpov kuulutati maailmameistriks 1975. aastal, kui Bobby Fischer ei suutnud oma tiitlit kaitsta. Seejärel, pärast Nõukogude Liidust ülejooksmist 1976. aastal, võitis Kortšnii kaks kandidaaditsüklit, et kvalifitseeruda maailmameistrivõistlustele Karpoviga 1978. ja 1981. aastal.
1978. aasta matš
1978. aasta Karpov-Kortšnii maailmameistrivõistluste matš toimus Baguios, Filipiinidel. See oli üks neist võistlustest, kus võitlus toimus nii laual kui ka väljaspool. Kortšnii kui ülejooksja ja kodakondsuseta isiku staatust kasutas Nõukogude delegatsioon täiel määral ära. Karpovi meeskond oli kümmekond inimest, kellest vaid kolm olid maletajad. Nende hulgas oli ka Karpovi isiklik psühhiaater/psühholoog dr Zuhar, kes (väidetavalt) üritas Kortšnoi mängimise ajal hüpnotiseerida.
Laudade taga oli pidev vaidlus, kus toolid röntgeniti, protesteeriti laual kasutatud lippude pärast, esitati kaebusi hüpnotiseerimise ja Kortšnoi poolt kasutatud peegelprillide kohta. Kui Karpovi meeskond saatis talle partii ajal mustikajogurti, ilma et Karpov oleks seda palunud, protesteeris Kortšnii meeskond, väites, et see võib olla mingi kood. Hiljem öeldi, et see oli mõeldud varasemate protestide paroodiana, kuid seda võeti toona tõsiselt. Nende lauaväliste võitluste lugu on Kortšnoi seisukohalt üksikasjalikult kajastatud.
Spordivõistlusena oli see põnev kulminatsioon. Mängu võitis see mängija, kes esimesena võitis kuus partiid, kusjuures viik ei loe. Pärast 17 partiid oli Karpovil muljetavaldav 4:1 eduseis. Kortšnii võitis 21. partii, kuid Karpov võitis 27. partii, mis viis ta 5-2 eduseisuga võidu äärele. Kortšnii võitles tagasi, saavutades järgmise nelja partii jooksul kolm võitu ja ühe viigi, et 31 partii järel viigistada 5-5. Karpov võitis aga järgmise partii ja seega ka mängu 6-5, 21 viigiga. Karpov võitis teist korda kõige napimalt.
1981. aasta matš
Kortšnii võitis järgmise kandidaaditsükli, et teenida taas õigus Karpovile 1981. aastal vastu astuda. Itaalias Meranos peetud matš toimus poliitilise pinge õhkkonnas. Kortšnii naine ja poeg olid endiselt Nõukogude Liidus. Tema pojale lubati, et tal lubatakse isaga ühineda, kui ta loobub oma passist. Kui ta seda tegi, kutsuti ta kohe Nõukogude armeesse. Vaatamata protestidele arreteeriti Kortšnoi poeg sõjaväeteenistusest kõrvalehoidmise eest, mõisteti kaheks ja pooleks aastaks töölaagrisse ja kandis kogu karistuse ära. Pärast vabanemist keelduti talle taas luba NSV Liidust lahkuda. 1982. aastal, kuus aastat pärast Kortšnoi põgenemist, õnnestus tema pojal lõpuks riigist lahkuda.
"Merano veresauna" nime all tuntud kohtumises võitis Karpov Kortšnojit veenvalt 6 võidu ja 2 viiki, kusjuures kümme partiid lõppesid viigiga.
Hilisem karjäär
1984 Kortšnii-Kasparovi matš
Kortšnii pidi järgmisel (1984. aasta) kandidaaditurniiril mängima noore nõukogude Garri Kasparoviga. Ta näis olevat Garri Kasparovi suhtes väga kiindunud - võib-olla seetõttu, et ta tundis ära olukorra, milles Kasparov oli - silmapaistev talent, keda nõukogude bürokraatia blokeeris.
Kohtumine pidi toimuma Pasadenas, Californias, kuid Nõukogude maleliit esitas protesti. Võimalik, et põhjuseks oli see, et Kortšnii oli ülejooksja ja matš toimus külma sõja vaenlase tagahoovis, ning et Nõukogude Liit oli peagi teatanud oma otsusest boikoteerida 1984. aasta olümpiamänge Los Angeleses). Igal juhul ei lubatud Kasparovil sinna mängu mängima lennata. Sellega jäi matš Kortšnoile.
Pärast tähelepanuväärseid sündmusi, mille eestvedajaks oli Briti suurmeister Raymond Keene, nõustus Kortšnii siiski mängima mängu Londonis. See oli Kortšnii armuline žest, sest tehniliselt oli ta juba võitnud vaikimisi. Pärast head algust sai Kortšnii jagu Kasparovi ründavast mängust ja tähelepanuväärsest küpsusest.
Hilisem elu
Viktor jätkas Euroopas mängimist, elades oma lapsendatud kodumaal Šveitsis. Ta esindas nende olümpiavõistkonda tipplaual. Esimest korda mängis Kortšnii Šveitsi eest 1978. aasta olümpiaadil Buenos Aireses, kus ta võitis individuaalse kuldmedali parima tulemuse eest esimesel laual.
FIDE 2007. aasta jaanuari reitingunimekirjas oli Kortšnii 75-aastasena 85. kohal maailmas, mis on vaieldamatult vanim mängija, kes on kunagi FIDE 100 parima mängija hulgas olnud. Teine vanim mängija 2007. aasta jaanuari nimekirjas oli Aleksandr Beliavski, kes oli Kortšnojast 22 aastat noorem.
2006. aasta septembris võitis Kortšnii Itaalias peetud 16. vanemate male maailmameistrivõistlused tulemusega 9-2. Kortšnii sai oma esimese kaheksa partii tulemuseks 7,5-0,5, seejärel tegi ta oma kolm viimast partiid viiki. See on esimene maailmameistritiitel, mille Kortšnii võitis. Viktor saavutas veel ühe märgi, võites 2009. aasta Šveitsi meistrivõistlused Grächenis. Avatud turniiril sai ta 7/9 punkti.
Viktori mängustiil oli täielik pühendumine. Ta mängis peaaegu alati võidu peale, kui vähegi võimalik, ja võttis harva lühikesi viiki. Teda nähti sageli keerulistes, kahetasandilistes positsioonides, kus on raske aru saada, mis toimub.
Küsimused ja vastused
K: Millal sündis Viktor Korchnoi?
V: Viktor Kortšnii sündis 23. märtsil 1931. aastal Leningradis, NSVLis (praegu Peterburi).
K: Kus ta elas aastaid?
V: Viktor Kortšnii elas aastaid Šveitsis ja sai Šveitsi kodanikuks.
K: Kui kaua Viktor oli males tipptasemel või selle lähedal?
V: Viktor Kortšnii oli pool sajandit male tippu või selle lähedal.
K: Mitu korda sai ta maailmameistrivõistluste kandidaadiks?
V: Viktor Kortšnii sai kümnel korral (1962, 1968, 1971, 1974, 1977, 1980, 1983, 1985, 1988 ja 1991) maailmameistrivõistluste kandidaadiks.
K: Millal ta Madalmaadesse üle läks?
V: 1976. aastal läks Viktor Korchnoi Madalmaadesse üle.
K: Mitu korda võitis ta NSV Liidu meistrivõistlused males?
V: Viktor Kortšnii võitis neli korda NSV Liidu meistrivõistlused males.
K: Mitu korda võitsid Nõukogude võistkonnad Euroopa meistrivõistlusi, kus ta oli võistkonna koosseisus?
V: Nõukogude võistkonnad võitsid viis korda Euroopa meistrivõistlusi, kui Viktor Kortšnii kuulus nende meeskonda.
