Jogurt

Jogurt ehk jogurt on piimatoode, mis on valmistatud piima bakteriaalse kääritamise teel. Piimas olev laktoos muutub kääritamisel piimhappeks. Piimas sisalduvale valgule mõjub piimahape, mis muudab jogurti paksuks ja hapuks. Piima kuumutatakse umbes 80 °C-ni, et tappa kõik olemasolevad bakterid ja muuta piimavalkud nii, et need kalgendumise asemel tahenevad kokku. Pärast jahutamist umbes 45 °C-ni lisatakse bakterikultuur ja piima hoitakse sellel temperatuuril 4-7 tundi, et see kääriks. Sojajogurtit valmistatakse sojapiimast.

Jogurt on üks vanimaid toodetud toiduaineid inimkonna ajaloos. Keegi ei tea kindlalt, kui kaua jogurt on olnud olemas. Tänapäeval süüakse seda kogu maailmas. See sisaldab rohkesti valku, kaltsiumi, riboflaviini ja B-vitamiini₆₁₂.

Yoğurt "Atatürk Orman Çiftliği" asutustest, mis algselt asusid Ankaras Atatürk Forest Ranchil.

Cacık , türgi külma eelroa jogurti sort

Õigekiri

Inglise keeles võib sõna kirjutada kas "yogurt" või "yogurt". Kanadas on levinud ka sõna "yogourt". Seda võib hääldada nii lühikese kui ka pika o-ga.

Ajalugu

Varaseimad jogurtid valmistati tõenäoliselt looduslike bakterite (pärmseente) abil ja see juhtus juhuslikult.

Vanimad kirjutised, milles mainitakse jogurtit, pärinevad Plinius Vanemelt, kes ütles, et mõned inimesed teadsid, kuidas piimast midagi haput, kuid maitsvat teha.

Stamen Grigorov (1878-1945), Bulgaaria meditsiiniüliõpilane Genfis, uuris esimesena Bulgaaria jogurti baktereid. Ta ütles 1905. aastal, et see sisaldab ümmargusi ja vardakujulisi piimhapet tootvaid baktereid. Aastal 1907 nimetati see vardasarnane bakter Lactobacillus bulgaricus (praegu Lactobacillus delbrueckii subsp. bulgaricus). Vene Nobeli preemia laureaat, bioloog Ilja Iljitš Mežnikov Pariisi Pasteuri instituudist sai Grigorovi tööst mõjutatud ja püstitas hüpoteesi, et regulaarne jogurti söömine on põhjuseks, miks Bulgaaria talupojad nii kaua elavad. Mechnikov uskus, et Lactobacillus on hea tervise jaoks vajalik, ja töötas selle nimel, et jogurt oleks Euroopas populaarne.

Kuidas see on tervisele kasulik

Jogurtis on palju valku, kaltsiumi, riboflaviini, B6- ja B12-vitamiini. See on tervislikum kui piim. Paljud laktoositalumatusega inimesed saavad jogurtit nautida, sest suur osa piima laktoosist on muutunud piimhappeks.

Jogurtil on ka meditsiinilist kasutust ja antibiootikumidega seotud kõhulahtisuse ennetamiseks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on jogurt?

V: Jogurt on piimatoode, mida valmistatakse piima bakteriaalse kääritamise teel.

K: Mis juhtub piima laktoosiga kääritamise käigus?

V: Piimas olev laktoos muutub kääritamisel piimhappeks.

K: Kuidas mõjutab piimhape jogurti valmistamisel piimavalku?

V: Piimavalkudele mõjub piimavalk, mis muudab jogurti paksuks ja hapuks.

K: Millisele temperatuurile kuumutatakse piima jogurti valmistamisel?

V: Piima kuumutatakse umbes 80 °C-ni, et tappa kõik olemasolevad bakterid ja muuta piimavalkud nii, et need tahenevad kokku, mitte ei muutu kohupiimaks.

K: Kui kaua hoitakse piima kääritamise ajal teatud temperatuuril?

V: Piima hoitakse kääritamiseks umbes 45 °C juures 4-7 tundi.

K: Kas jogurtit saab valmistada taimepiimast?

V: Jah, jogurtit saab valmistada ka taimsetest piimadest, nagu mandli-, soja- ja kookospiimast.

K: Milliseid toitaineid leidub jogurtis?

V: Jogurt sisaldab rohkelt valku, kaltsiumi, riboflaviini, B6- ja B12-vitamiini.