Zhuyin (Bopomofo) – hiina foneetiline kirjutussüsteem ja Unicode
Zhuyin Fuhao, mida sageli lühendatakse zhuyiniks ja mida tavaliselt nimetatakse bopomofoks, on hiina keele helipõhine kirjaviis. Hiina keeles on "bo", "po", "mo" ja "fo" neli esimest olemasolevat silpi tavapärases järjekorras. Selle tulemusena on neid nelja silpi koos kasutatud paljude erinevate foneetiliste süsteemide tähistamiseks. Zhuyin-süsteemiga esmakordselt tutvunud hiina keele kõnelejate jaoks tähendab "bopomofo" zhuyin fuhao. Zhuyin on mõeldud eelkõige mandariini häälduse märkimiseks ning seda kasutatakse laialdaselt õppematerjalides, lasteraamatutes ja sõnaraamatutes, eriti Taiwanis.
Ajalugu ja kasutus
Zhuyin töötati välja 20. sajandi alguses kui standardiseeritud hääldusmärkide süsteem, et aidata rahvastikku mandariini õppida ja ühtlustada kirjakeele hääldust. Alates 20. sajandi algusest kuni keskpaigani oli see üks peamisi foneetilisi süsteeme Mandariini õpetamisel. Kaasaegses kontekstis on Zhuyin kasutusel peamiselt Taiwanis, kus seda õpetatakse lastele ja kasutatakse fonoloogiliste suuniste andmiseks trükitud tekstis; Mandri-Hiinas on laialdasemalt levinud Hanyu Pinyin, mis kasutab ladina tähestikku.
Struktuur ja kirjutus
Zhuyin koosneb kahest põhilisest osast: algussõnaheliest (konsonandid ehk initials) ja silbivõimalikest lõpuosadest (vokaalid ja kombineeritud vokaalid ehk finals), millele lisanduvad toonimärgid. Sümbolite visuaalne ülesehitus erineb ladina tähestikust — need on eraldiseisvad märgid, mida sageli trükitakse kui heledaid, pintslilaadseid kujundeid. Tavapärane paigutus õpikutähestikus ja sisestusklaviatuuridel järgib konsonantide ja vokaalide loogikat ning võimaldab koostada kõiki mandariini silpe.
- Algussõnahelid (näited): ㄅ (b), ㄆ (p), ㄇ (m), ㄈ (f), ㄋ (n), ㄌ (l), ㄍ (g), ㄎ (k), ㄏ (h), ㄐ (j), ㄑ (q), ㄒ (x), ㄓ (zh), ㄔ (ch), ㄕ (sh), ㄖ (r), ㄗ (z), ㄘ (c), ㄙ (s).
- Lõpuosad / vokaalid (näited): ㄚ (a), ㄛ (o), ㄜ (e), ㄝ (e/ê), ㄧ (i), ㄨ (u), ㄩ (ü), ning ühendvormid nagu ㄞ (ai), ㄟ (ei), ㄠ (ao), ㄡ (ou), ㄢ (an), ㄣ (en), ㄤ (ang), ㄥ (eng).
- Tonid: Zhuyin märgib mandariini toone eraldi toonimärkidega (näiteks kriipsud ja punkt), sh neli peamist tooni ja neutraaltoon. Toonid asetatakse tavaliselt tähemärkide juurde kui ruvi või diakriitiline märk (õpikutüübis võidakse neid kuvada üle või paremale).
Unicode ja arvutipõhine tugi
Zhuyini tähemärke kujutatakse tüpograafilistes kirjatüüpides nii, nagu oleksid need joonistatud tindipintsliga (nagu tavalises kirjas). Unicode'is on need kodeeritud bopomofo plokis, vahemikus U+3105 ... U+312D. Lisaks olemasolevale plokile sisaldab Unicode ka Bopomofo Extended plokki (U+31A0 ... U+31BF), kus on mõningaid lisa- ja laiendmärke, mida kasutatakse näiteks piirkondlikeks või akadeemilisteks vajadusteks. Tänu Unicode'i toetusele on Zhuyin laialdaselt kasutatav elektroonilises vormis, sh veebilehtedel, tekstiredaktorites ja sisestusmeetodites.
Praktiliselt tähendab see, et Zhuyin-märgid renderduvad õigesti enamikus kaasaegsetes operatsioonisüsteemides ja fontides, kui valitud font toetab bopomofo märgistust. Taiwanis levinud sisestusmeetodid (nn 注音輸入法) lasevad kasutajatel kirjutada Zhuyini märkide järgi, mis on mugav nii emakeelt kõnelejatele kui ka keeleõppijatele. Mõnes kontekstis (nt taiwani äädikus, murdes on) kasutatakse zhuyini koos täiendavate sümbolitega, mis on osa Bopomofo Extended plokist.
Näited ja tähelepanekud
Nimi "bopomofo" tuleb süsteemi esimestest neljast tähest — ㄅ, ㄆ, ㄇ, ㄈ — mille häälduseks on vastavalt "bo", "po", "mo", "fo". Üks lihtne näide: sõna "媽" (mā, emme) transkribeeritakse zhuyinis kui ㄇㄚ koos esimese tooni märgiga; sõna "台" (tái, tai) transkribeeritakse kui ㄊㄞˊ, kus tooninäitaja märgib teist tooni.
Kokkuvõttes on Zhuyin oluline ja praktiline foneetiline süsteem mandariini häälduse õppimiseks ning omab tänapäeval tähtsat rolli eriti Taiwanis — nii hariduses, trüki- kui ka elektroonilises keeletoes.


Ajalugu
Pärast Hiina viimase keisri kukutamist 1911. aasta Xinhai revolutsiooni ajal lõi Hiina uus valitsus Zhuyini, et aidata lihtrahval lihtsamalt lugeda. Hiina Kommunistlik Partei, sealhulgas Mao Zedong ise, soovis aga keelata hiina kirjamärkide kirjutamise täielikult ja asendada need ladina tähestikuga. Kui Rahvavabastusarmee võitis 1949. aastal Kuomintangi (Hiina Vabariigi asutajapartei) ja saatis nad Taiwani eksiili, langes Zhuyini kasutamine Mandri-Hiinas, sest KKK oli huvitatud ladina tähestiku kasutamisest hiina keele foneetiliseks kirjutamiseks. Siiski on Zhuyin Taiwanil endiselt laialdaselt kasutusel, kuna seda kasutatakse hiina keele kirjutamiseks arvuti ja telefoni klaviatuuridel.
Omadused
Zhuyin on tehtud nii, et see esindaks täpselt mandariini hiina keele helisid. Sümbolid on jagatud kahte kategooriasse: alghäälikud (silbi esimesed helid) ja lõpphäälikud (peavokaal, peavokaalile eelnevad libisevad konsonandid ([y/i; IPA:/j/] ja [w/u; IPA:/w/]) ja kõik selle järel tulevad helid). Mandariini keele 5 tooni tähistamiseks on 4 toonimärki.