Zhuyin
Zhuyin Fuhao, mida sageli lühendatakse zhuyiniks ja mida tavaliselt nimetatakse bopomofoks, on hiina keele helipõhine kirjaviis. Hiina keeles on "bo", "po", "mo" ja "fo" neli esimest olemasolevat silpi tavapärases järjekorras. Selle tulemusena on neid nelja silpi koos kasutatud paljude erinevate foneetiliste süsteemide tähistamiseks. Zhuyin-süsteemiga esmakordselt tutvunud hiina keele kõnelejate jaoks tähendab "bopomofo" zhuyin fuhao.
Zhuyini tähemärke kujutatakse tüpograafilistes kirjatüüpides nii, nagu oleksid need joonistatud tindipintsliga (nagu tavalises kirjas). Unicode'is on need kodeeritud bopomofo plokis, vahemikus U+3105 ... U+312D.
Ajalugu
Pärast Hiina viimase keisri kukutamist 1911. aasta Xinhai revolutsiooni ajal lõi Hiina uus valitsus Zhuyini, et aidata lihtrahval lihtsamalt lugeda. Hiina Kommunistlik Partei, sealhulgas Mao Zedong ise, soovis aga keelata hiina kirjamärkide kirjutamise täielikult ja asendada need ladina tähestikuga. Kui Rahvavabastusarmee võitis 1949. aastal Kuomintangi (Hiina Vabariigi asutajapartei) ja saatis nad Taiwani eksiili, langes Zhuyini kasutamine Mandri-Hiinas, sest KKK oli huvitatud ladina tähestiku kasutamisest hiina keele foneetiliseks kirjutamiseks. Siiski on Zhuyin Taiwanil endiselt laialdaselt kasutusel, kuna seda kasutatakse hiina keele kirjutamiseks arvuti ja telefoni klaviatuuridel.
Omadused
Zhuyin on tehtud nii, et see esindaks täpselt mandariini hiina keele helisid. Sümbolid on jagatud kahte kategooriasse: alghäälikud (silbi esimesed helid) ja lõpphäälikud (peavokaal, peavokaalile eelnevad libisevad konsonandid ([y/i; IPA:/j/] ja [w/u; IPA:/w/]) ja kõik selle järel tulevad helid). Mandariini keele 5 tooni tähistamiseks on 4 toonimärki.
