Virginia 2011. aasta maavärin oli 23. augustil 2011 kell 13:51 EDT (17:51 UTC) USAs Virginia osariigis toimunud maavärin tugevusega 5,8 (Mw). Maavärina fookus oli Richmondist 60 km (37 mi) loodes ja 8 km (5 mi) kaugusel Virginia osariigi Minerali linnast. Maavärin toimus piki Spotsylvania murdepunkti, mis on iidne murdepunkt, mis asub praegu Põhja-Ameerika plaadi keskel. Kaheteistkümne tunni jooksul pärast peamist maavärinat toimus neli järeltõusu. Järeltõuked olid tugevusega 2,8, 2,2, 4,2 ja 3,4. Umbes 35 tundi pärast peamist maavärinat toimus kuues järeltõmme, mille suurus oli 4,5. Alates 30. augustist on toimunud 19 järeltõusu, millest enamik on väiksemad.

Ülevaade ja tugevus

Peamine põrutus: 23. august 2011 kell 13:51 EDT (17:51 UTC), magnituudiga 5,8 (Mw). Fookuse sügavus oli ligi 8 km, ja epitsenter asus väikelinna Mineral lähedal Virginia osariigis. Maavärin oli tugev intraplaadi sündmus (plaadi sisemuses) ning toimus ajaloolisel Spotsylvania murdepiirkonnal.

Järeltõuked

Peamise maavärina järel registreeriti mitu järeltõuget. Olulisemad olid:

  • esimesed 12 tunni jooksul: 2,8; 2,2; 4,2; 3,4
  • umbes 35 tundi pärast peamist põrutust: 4,5
  • seisuga 30. august: kokku 19 järeltõuget, enamik neist väiksemad

Mõju ja kahjustused

Maavärin oli tuntav erakordselt suurel alal – seda tajuti paljudes Ida- ja Kesk-Lääne USA osades ning Kanada idaosas. Suur kauglevi on tüüpiline ida pool Kivimägedest asuvaid piirkondi iseloomustava vanema ja tihedama kivistikihi tõttu, mis levitab seismilisi laineid paremini kui lääneosa noorem killustik.

Füüsilised kahjustused olid üldiselt lokaalsed ja valdavalt väikesed: pragud müüritis, langenud katusesindlid ja korstnate kahjustused, mõningane keraamika ja sisustuse purunemine. Ametiasutused evakueerisid ajutiselt mitmeid büroo- ja haldushooneid, sealhulgas Washingtoni ringkonna olulisi hooneid ja muinsuskaitseobjekte; mitmed monumendid ja muuseumid sulgesid loodud ohutuse kontrollimiseks. Mõned ajaloolised hooned said pragusid ja vajasid remonti.

Kahjude ulatus ja iseloom näitasid, et ida-osas asuv ehitus ei olnud samal määral ette nähtud suurte horisontaalsete seismiliste koormuste jaoks nagu sagedamini kokku puutuvates läänepiirkondades.

Elanikud ja ohutus

Maavärin põhjustas laialdast tunnetuslikku muret ja hirmu paljudes linnades: inimesed lahkusid ajutiselt kontoritest ja kodudest, koolid ja tööandjad sulgesid ruume ohutuse tagamiseks ning päästeteenistused kontrollisid avalikke ehitisi. Vigastusi teatati suhteliselt vähe ning surmajuhtumite otsene seos maavärinaga ei olnud laialdaselt kinnitatud.

Geoloogiline taust ja tähendus

Ida-USA-s on tugevad maavärinad harvemad kui läänerannikul, kus on aktiivne piiriäärne tektoonika. Selles piirkonnas esinevad maavärinad on sageli intraplaadilised ja seotud vanade murde- või nõrkadest aladest lähtuvate pingetega. Spotsylvania murdepunkt on selline ajalooline nõrkala, kus energia võib akumuleeruda ja järsku vabastuda, põhjustades kohalikke tugevamaid põrutusi.

Sellised sündmused tuletavad meelde, et ka piirkondades, kus suured maavärinad on harvad, võivad tekkida potentsiaalselt kahjulikkuse põhjustavad põrutused, mistõttu on oluline ehitusnormide järgimine ja valmisolek hädaolukordadeks.

Ajaloopärane kontekst

Ida-osas on harva ette tulla maavärinaid magnituudiga umbes 5,8. Selline tugevus on selle regiooni jaoks erandlik ja tekitas laialdase tähelepanu nii teadus- kui ka avalikkuse ringkondades. Maavärin tõi esile vajaduse parema seismilise ettevalmistuse ja hindamise järele kohtades, kus sarnase tugevusega sündmused seni harva esinenud.

Allikad ja edasine jälgimine

Pärast peamisi sündmusi jätkasid piirkondlikud ja riiklikud seismoloogiakeskused järelevalvet ning avaldasid regulaarselt teateid järeltõugete ja kahjustuste kohta. Uuringud maavärina põhjuste ning leviku kohta aitasid paremini selgitada ida-USA intraplaatiliste maavärinate olemust ja riske.