324 Bamberga — 16. suurim peavööasteroid, hele C-tüüp, harvad opositsioonid
324 Bamberga — 16. suur peavööasteroid, hele C-tüüp, avastatud Palisa 1892. Harvad periheeli opositsioonid muudavad ta ajutiselt +8,0 nähtavaks binokliga.
324 Bamberga on 16. suurim asteroid põhiasteroidivööndis. Selle leidis Johann Palisa 25. veebruaril 1892 Viinis, mis teeb sellest ühe viimastest suurtest (läbimõõt üle 200 km) leitud asteroididest. Peale maandumislähedase asteroidi Eros oli see viimane asteroid, mis on kunagi kergesti binokliga vaadeldav leitud.
Orbiit ja heledus
Bamberga orbiidi suhteline ekstsentrilisus on tavapärasest suurem, mistõttu tema kaugus Maast opositsioonidel ja seega ka näiv heledu s varieerub märgatavalt. Harva esinevate periheeli lähedaste opositsioonide ajal võib Bamberga saavutada väga hea heleda +8,0 magnituudi taseme, mis on sama hele kui Saturni kuu Titan. Sellised periheli lähedased opositsioonid toimuvad korrapäraselt umbes iga kahekümne kahe aasta tagant — viimati 1991. aastal ja järgmine kord 2013. aastal.
Periheeli lähedaste opositsioonide ajal on Bamberga kõige heledam C-tüüpi asteroid, olles umbes ühe suurusjärgu võrra heledam kui 10Hygiea, mille maksimaalne heledu s on ligikaudu +9,1 magnituudi. Sellise opositsiooni ajal võib Bamberga olla Maale tegelikult lähemal kui ükski üle +9,5 heledusega peavöö asteroid, jõudes kuni umbes 0,78 AE lähedale. Võrdluseks: 7 Iris ei tule kunagi lähemale kui umbes 0,85 AU ja 4 Vesta ei tule kunagi lähemale kui umbes 1,13 AU olukorras, kus need muutuvad palja silmaga nähtavaks saastevabal taevas.
Positsioon peavöö heledamate hulgas
Üldiselt on Bamberga kümnes heledaim peavöö asteroid, kui loetleda kõige eredamad objektid: peale Vesta, Pallase, Cerese, Irise, Hebe, Juno, Melpomene, Eunomia ja Flora. Tema suur ekstsentrilisus (võrdluseks on see umbes 36% suurem kui Pluuto oma) tähendab aga, et enamikul opositsioonidel saavutavad teised asteroidid suurema näiva heleduse — Bamberga paistab eriti eredana ainult spetsiifilistel soodsatel konfiguratsioonidel.
Füüsikalised omadused
Bamberga on suurte asteroidide seas ebatavaliselt suure läbimõõduga ja madala albedoga objekt. Korduvad mõõtmised, sealhulgas infrapunasatelliidi IRAS tulemused, näitavad läbimõõdu umbes 228 km tasemel ning madalat peegeldusvõimet (tüüpiline C/P-tüüpi materjalile). Tema spektriline klass jääb C-tüüpi ja P-tüüpi asteroidide vahele, mis viitab süsivesinike ja tumedate, karboniseerunud pinnamaterjalide esinemisele.
Sellel on suurte asteroidide seas ebatavaliselt pikk pöörlemisperiood — mõõtmised näitavad pöörlemistunnust ligikaudu 29,7 tunni ringis, mis on oluliselt pikem kui paljudel teistel sarnastel objektidel. Selline aeglasem pöörlemine annab infot asteroidi sisemise struktuuri ja vormi kohta ning mõjutab ka pinna soojusrežiimi.
Avastamine, nimetamine ja vaatlused
324 Bamberga on kantud asteroidide nimekirjadesse kui üks viimastest suurtest avastatud objektidest 19. sajandi lõpus. Ta on nime saanud ilmselt Saksa linna Bamberg järgi (nimetusajaloos leidub seos Kuu- ja Maa-uurijate ning astronoomiliste keskustega), nagu paljude varasemate asteroidide puhul tavaline. Peale avastust on Bambergat regulaarselt jälgitud nii visuaalsete vaatluste kui ka fotomeetriliste uuringute ja infrapunamõõtmiste abil.
8. detsembril 1987 täheldati Bamberga varjutust, mille läbimõõt oli umbes 228 km, mis on kooskõlas IRASi tulemustega. Sellised okultatsiooni- ja infrapunavaatlused on väärtuslikud asteroidi täpsema suuruse, kuju ja pinnaomaduste määramiseks.
Tähtsus vaatlejatele
Tänu oma haruldastele, kuid väga eredatele opositsioonidele on Bamberga huvipakkuv objekt nii amatööraastronoomidele kui ka professionaalidele. Binokliga või väikese teleskoobiga võib ta kohati olla hõlpsasti leitav, kui ta jõuab +8 magnituudi lähedale. Samas enamikul aastatel on ta märksa nõrgem ja nõuab suuremat instrumenti.
Kokkuvõttes on 324 Bamberga suur, tumeda pinnaga asteroid, mille ebatavaline orbiit ja pikaajaline pöörlemisperiood muudavad ta nii vaatluslikult huvitavaks kui ka teaduslikult väärtuslikuks objektiks peavöö uuringutes.
Küsimused ja vastused
K: Mis on asteroidi nimi?
V: Asteroidi nimi on 324 Bamberga.
K: Millal see avastati?
V: Selle avastas 25. veebruaril 1892 Viinis Johann Palisa.
K: Kui suur see on võrreldes teiste asteroididega?
V: 324 Bamberga on üle 200 km läbimõõduga 16. suurim asteroid põhiasteroidivööndis.
K: Kas see on nähtav binokliga?
V: Peale maandumislähedase asteroidi Eros oli see viimane asteroid, mis on kunagi hõlpsasti binokliga nähtav.
K: Kui heledaks võib ta muutuda oma harvaesinevate perihelilähedaste opositsioonide ajal?
V: Harvaesineva periheeli lähedase opositsiooni ajal võib Bamberga saavutada heleduse +8,0, mis on sama heledat kui Saturni kuu Titan.
K: Kui sageli need periheli lähedased opositsioonid esinevad?
V: Need periheli lähedased opositsioonid toimuvad korrapäraselt iga kahekümne kahe aasta tagant.
K: Milline on tema koht teiste peavöö asteroidide seas heleduse poolest?
V: Üldiselt on Bamberga kümnes heledaim peavöö asteroid Vesta, Pallase, Cerese, Irise, Hebe, Juno, Melpomene, Eunomia ja Flora järel.
Otsige