324 Bamberga
324 Bamberga on 16. suurim asteroid põhiasteroidivööndis. Selle leidis Johann Palisa 25. veebruaril 1892 Viinis, mis teeb sellest ühe viimastest suurtest (läbimõõt üle 200 km) leitud asteroididest. Peale maandumislähedase asteroidi Eros oli see viimane asteroid, mis on kunagi kergesti binokliga vaadeldav leitud.
Kuigi tema väga suur orbiidi ekstsentrilisus tähendab, et tema opositsiooni heledus varieerub palju, võib Bamberga harva esineva opositsiooni ajal periheeli lähedal saavutada heleduse +8,0, mis on sama hele kui Saturni kuu Titan. Sellised periheli lähedased opositsioonid toimuvad korrapäraselt iga kahekümne kahe aasta tagant, viimati 1991. aastal ja järgmine kord 2013. aastal. Bamberga on nende harvaesinevate perihelilähedaste opositsioonide ajal kõige heledam C-tüüpi asteroid, mis on umbes ühe suurusjärgu võrra heledam kui 10Hygiea maksimaalne heledus, mis on umbes +9,1 magnituudi võrra. Sellise opositsiooni ajal võib Bamberga olla Maale tegelikult lähemal kui ükski üle +9,5 heledusega peavöö asteroid, jõudes kuni 0,78 AE lähedale. Võrdluseks, 7 Iris ei tule kunagi lähemale kui 0,85 AU ja 4 Vesta ei tule kunagi lähemale kui 1,13 AU, kui ta muutub palja silmaga nähtavaks saastevabal taevas.
Üldiselt on Bamberga kümnes heledaim peavöö asteroid pärast Vesta, Pallase, Cerese, Irise, Hebe, Juno, Melpomene, Eunomia ja Flora. Tema suur ekstsentrilisus (võrdluseks 36% suurem kui Pluuto oma) tähendab aga, et enamikul opositsioonidel saavutavad teised asteroidid suurema heleduse.
Sellel on suurte asteroidide seas ebatavaliselt pikk pöörlemisperiood. Tema spektriline klass jääb C-tüüpi ja P-tüüpi asteroidide vahele.
8. detsembril 1987 täheldati Bamberga varjutust, mille läbimõõt oli umbes 228 km, mis on kooskõlas IRASi tulemustega.
Küsimused ja vastused
K: Mis on asteroidi nimi?
V: Asteroidi nimi on 324 Bamberga.
K: Millal see avastati?
V: Selle avastas 25. veebruaril 1892 Viinis Johann Palisa.
K: Kui suur see on võrreldes teiste asteroididega?
V: 324 Bamberga on üle 200 km läbimõõduga 16. suurim asteroid põhiasteroidivööndis.
K: Kas see on nähtav binokliga?
V: Peale maandumislähedase asteroidi Eros oli see viimane asteroid, mis on kunagi hõlpsasti binokliga nähtav.
K: Kui heledaks võib ta muutuda oma harvaesinevate perihelilähedaste opositsioonide ajal?
V: Harvaesineva periheeli lähedase opositsiooni ajal võib Bamberga saavutada heleduse +8,0, mis on sama heledat kui Saturni kuu Titan.
K: Kui sageli need periheli lähedased opositsioonid esinevad?
V: Need periheli lähedased opositsioonid toimuvad korrapäraselt iga kahekümne kahe aasta tagant.
K: Milline on tema koht teiste peavöö asteroidide seas heleduse poolest?
V: Üldiselt on Bamberga kümnes heledaim peavöö asteroid Vesta, Pallase, Cerese, Irise, Hebe, Juno, Melpomene, Eunomia ja Flora järel.
