433 Eros on esimene leitud Maa-lähedane asteroid (NEA). Selle nimeks on Eros — kreeka armastuse jumala nimi (kreeka Ἔρως). Eros on S-tüüpi asteroid, tema mõõtmed on ligikaudu 13 × 13 × 33 km ning tema pikim telg eristab teda paljudest teistest NEA-dest. See on suuruselt teine tuntud Maa-lähedane asteroid pärast 1036 Ganymedit ja kuulub Amors'i klassi. Eros oli esimene asteroid, mis avastati kui objekt, mis teaduslikult teadaolevalt läbib Marsi orbiidi.

Avastamine ja nimi

Erose mustri ja suuruse tõttu paistab ta teistest NEA-dest silma — ta on üks vähestest Maa‑lähedastest asteroididest, mille lineaarmõõtmed ületavad 10 km. Tema maksimaalsed mõõtmed on suuremad kui hinnanguline läbimõõt asteroidile, mis tekitas Chicxulubi kraatri Yucatánis ja mida peetakse üheks peamiseks põhjustajaks dinosauruste väljasuremisele — see annab aimu, kui suur Eros tegelikult on.

Orbiit ja vaatlus

Eros liigub Maa ja Marsi vahel ning tema orbiit teeb temast kergesti jälgitava objekti teleskoopidega. Haruldaste opositsioonide ajal — mis Eros'e puhul korduvad pikkade perioodide järel (näiteks 1975. ja 2056. aastal) — asub asteroid Maalt vaadatuna pea täpselt Päikesest vastasküljel. Sellisel juhul võib Eros saavutada heledust kuni umbes +7,1 visuaalset suurusjärku, olles heledam kui Neptuun ja heledam kui enamik peavöö asteroide, välja arvatud näiteks 4 Vesta (ning mõnikord 2 Pallas ja 7 Iris). Opositsiooni ajal näib Eros taevakaardil teiste tähtede suhtes paigal püsivat — ta on siis lähim Päikese vastasküljel paiknev suurem NEA ning tema näiline liikumine on aeglasem.

Pinnavormid ja koostis

Eros on tugevalt ebaühtlane ja sügavalt kraatritega kaetud, pinnal on rohkelt suuri ja väiksemaid kive ning tolmukat regoliiti. Tema S-tüüpi klassifikatsioon viitab peamiselt kivisele (silikaadilisele) koostisele, mis sarnaneb mõnede meteoriitide tüüpmaterjaliga. Erosi pinnalt kogutud andmed näitavad, et aktiivsed protsessid nagu kosmiline kiirgus ja mikromõõga-impaktilised ümberehitusprotsessid (seismic shaking) mõjutavad oluliselt kraatrite ja regoliidi jaotust.

NEAR Shoemakeri missioon

Asteroidi pinnauuringuid viisid läbi NASA sond NEAR Shoemaker. Sond tiirles Eros'e ümber, tehes kõrge eraldusvõimega pilte kogu pinnast, mõõtes tihedust, gravitatsioonivälja ja pinnatingimusi ning tuues välja olulisi detaile Eros'e kuju ja geoloogia kohta. Missiooni lõpus, 12. veebruaril 2001, sooritas NEAR kontrollitud maandumise asteroidi pinnale — see oli üks esimesi kordasid, kui inimtekkeline seade maandus püsivalt väikese keha pinnale ja saatis sealt edasi veel väärtuslikke andmeid.

Dünaamiline eluiga ja tulevik

Eros'e-laadsetel objektidel on planeetide gravitatsiooni ja kiir-ristmiku tõttu piiratud dünaamiline eluiga. Simulatsioonid on näidanud, et selliste objektide orbiidid muutuvad saja miljoni aasta skaala jooksul tugevalt ning Eros ise võib tulevikus sattuda oluliselt teistsugusele trajektoorile. Näiteks modelleerimisuuringud (Michel et al., 1996) viitavad võimalusele, et mõnesaja tuhande kuni mõne miljoni aasta jooksul võib Eros'i orbiit viia selle Maa lähedale või muuta tema teekonda märgatavalt.

Vaadeldavus ja tähtsus

  • Eros on hea sihtmärk teleskoobivaatlusteks suure heleduse ja võrreldes teiste NEA-dega suurema suuruse tõttu.
  • NEAR Shoemakeri saadud andmed on aidanud paremini mõista S-tüüpi asteroidide koostist, struktuuri ja pöördumatute mõjude mõju pinnale.
  • Suuremate NEA-de uurimine annab olulist teavet ka maakera potentsiaalsete ohtude ja võimaliku tulevase ressursikasutuse kohta.

Kasutusel pole laialt levinud derivaat-adjektiivi — Erotian kasutatakse suhteliselt harva.