Ferdinand Lassalle (1825–1864) — Saksa jurist, sotsialist ja ADAV asutaja
Ferdinand Lassalle (11. aprill 1825 - 31. august 1864) oli saksa õigusteadlane ja sotsialistlik poliitik. Ta oli üks Saksa töölisliikumise varasemaid ja mõjukamaid organiseerijaid ning tema poliitilised vaated mõjutasid hilisemat sotsiaaldemokraatlikku liikumist.
Varajane elu ja haridus
Lassalle sündis Breslau's juudi päritolu perekonnas. Tema isa saatis ta Leipzigi ärikooli, kuid peagi suundus Lassalle akadeemilist teed pidi: ta õppis Breslau ülikoolis ja hiljem Berliinis. Ta õppis filosoofiat, filoloogiat (ladina ja vanakreeka keel) ja õigusteadust, omandades laiapõhjalise humanitaar- ja õigusalase hariduse, mis mõjutas tema hilisemat poliitilist mõtlemist.
Poliitiline aktiivsus ja 1848. aasta revolutsioonid
Lassalle osales 1848–1849. aasta Euroopa revolutsioonilistes liikumistes, mis püüdsid saavutada poliitilisi reforme ja suuremat ühiskondlikku õiglust. Selle perioodi tõttu pandі ta vangi ja hiljem keelati tal Berliinist lahkuda. Sel ajal elas ta Düsseldorfis. Pärast vangistust ja kodanlikku tagakiusamist pöördus ta tööliste ja rahvusliku poliitika poole ning naasis 1859. aastal Berliini, et uuesti poliitiliselt tegutseda.
Ideed ja ideoloogilised erimeelsused
1860. aastate alguses oli Lassalle esialgu tuntud ka kui liberaalne mõtleja, kuid tema tähelepanu keskmesse tõusid kiiresti töörahva elutingimused. Liberaalid olid samal ajal vastu Otto von Bismarckiga tekkivatele võimurivõitlustele, kuid Lassalle jõudis järeldusele, et pelgalt indiviidi ning eneseabi ideed ei pruugi töölisklassi olukorda parandada. Ta rõhutas riigi rolli töörahva õiguste ja materiaalsete tingimuste parandamisel: nõudis üldvalimist õiguse laiendamist meestele ning riiklikku sekkumist, et toetada töörahva huve (nt toetatud töökojad ja ühistegevused).
Selle mõtteviisi toel astus ta ka kommunistliku liidu ridadesse ning sattus ideoloogilisse vastuollu Karl Marxi ja Friedrich Engelsiga. Põhiline erimeelsus seisnes strateegias: Marx pooldas rahumeelset klassivastase võitluse ja rahvusvahelise proletariaadi ühtsust, samal ajal kui Lassalle rõhutas poliitilist organiseerumist ja riiklikku sekkumist Saksamaa konkreetses poliitilises olukorras. Tema kriitikud nimetasid hiljem tema lähenemist „lassallismiks”, viidates autoritaarsemale ja riiklikumale lahendusele sotsialistlikele probleemidele.
ADAV ja organisatoorne töö
1863. aastal asutas Lassalle Allgemeiner Deutscher Arbeiterverein (ADAV), mis oli üks esimesi organiseeritud saksa töörahva parteisid. ADAV propageeris poliitilist organiseerumist, üldvalimiste kehtestamist ja seaduslikke vahendeid töörahva huvide kaitseks. Sellest erakonnast sai hiljem Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei (SPD) läbi mitme etapilise ühendumise ja ümberkujundamise: ADAV ühines hiljem teiste sotsialistlike rühmitustega ning 1875. aasta Gotha kongressil toimus tähtis kokkukuuluvuse kujunemine, mis sillutas teed hilisemale SPD-le.
Kirjutised ja retoorika
Lassalle oli viljakas kirjanik ja osav kõnemees: ta avaldas mitmeid pamflette, poliitilisi kirjutisi ja peeti arvukaid kõnesid, mille kaudu suutis ta köita tööliste tähelepanu ja organiseerida neid poliitiliseks tegevuseks. Tema stiil oli sageli terav, provokatiivne ja sihikindel, mis aitas koguda järgijaid, aga tõi kaasa ka palju vastasseise nii vasakul kui ka paremal.
Surm ja pärand
31. augustil 1864 sai Lassalle surmavalt vigastada duellis ning tema enneaegne surm katkestas kiiresti areneva poliitilise karjääri. Duelli asjaolud ning osa tema isiklikku elu puudutavad küsimused on ajaloolaste hulgas olnud arutluse all ja mõned tema teod ja motiivid on jäänud vastuoluliseks.
Hoolimata lühikesest elust jäi Lassalle mõjukaks figuuriks: tema rõhuasetus poliitilisel organiseerumisel ja riiklikel meetmetel töölisklassi olukorra parandamiseks aitasid luua aluse saksa sotsiaaldemokraatiale. Tema pärand on mitmetahuline — teda hinnatakse nii kui pioneerlikku organiseerijat ja poliitilist strateegi kui ka kriitiliselt tema autoritaarsemaks peetud ideede pärast. ADAV-i töö ja esialgsed struktuurid mõjutasid oluliselt hilisemat töötajaliikumist Saksamaal ja Euroopas.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Ferdinand Lassalle?
V: Ferdinand Lassalle oli saksa jurist ja sotsialistlik poliitik.
K: Kus ta sündis?
V: Ta sündis Breslau's.
K: Mida saatis tema isa teda õppima?
V: Tema isa saatis ta Leipzigis asuvasse ärikooli.
K: Mida ta hiljem Breslau ülikoolis õppis?
V: Ta õppis filosoofiat, filoloogiat (ladina ja vanakreeka keel) ja õigusteadust.
K: Mis juhtus 1848-49. aasta revolutsioonide ajal?
V: 1848-49. aasta revolutsioonide ajal pandi Lassalle vangi ja hiljem keelati tal Berliinist lahkuda. Seejärel elas ta mõnda aega Düsseldorfis.
K: Kuidas sai Lassalle seotud kommunistliku liiduga?
V: Pärast seda, kui ta oli jälginud töölisklassi inimeste elutingimusi, jõudis ta järeldusele, et eneseabi ei aita neid, mistõttu liitus ta selle tulemusena Kommunistliku Liiduga.
K: Millise partei asutas Lassalle 1863. aastal?
V: Lassalle asutas 1863. aastal Allgemeiner Deutscher Arbeiterverein (ADAV), mis hiljem sai tuntuks Saksamaa Sotsiaaldemokraatliku Partei (SPD) nime all.
