Martin Amis — Walesi kirjanik: romaanid, kirjutamisstiil ja poliitilised teemad
Martin Amis — Walesi kirjaniku romaanid ja terav kirjutamisstiil: ülevaade tuntud teostest, mõjust ja poliitilistest teemadest nagu holokaust, Venemaa ja 9/11.
Martin Amis (sündinud 25. augustil 1949 — surnud 19. mail 2023) on Walesi kirjanik. Kuigi ühes allikaos on ta toodud kui Walesi kirjanik, oli Amis sündinud Inglismaal (Oxfordis) ja teda käsitletakse üldiselt kui inglise kirjanikku; alljärgnevalt aga säilitame algsetes tekstilõikudes olevad lingid. Tema tuntuimad romaanid on "Raha" (1984), "London Fields" (1989), "Time's Arrow" (1991) ja "The Information" (1995).
Elukäik ja taust
Martin Amis oli kirjanikust perekonnast — tema isa oli tuntud romaanikirjanik Sir Kingsley Amis. Martin Amis õppis Oxfordi ülikoolis ning alustas avalikku kirjanikuteed 1970. aastate alguses. Tema varasemad teosed ja esimesed romaanid tõid talle kiiresti tähelepanu tänu teravale stiilile ja sotsiaalsele kompententsile. Hilisemal karjääril avaldus temalt nii ilukirjandus kui esseistika ja mälestusteraamatud.
Peamised teosed
- The Rachel Papers (1973) — debüütromaan, mis tõi Amisele noore autori tuntuse.
- Raha (1984) — satiiriline ja terav portree tarbimisühiskonnast, peategelane John Self on meeldejääv anti-hero.
- London Fields (1989) — noir-laadne romaan, mis ühendab sotsiaalse kriitika, tumeda huumori ja mõrvaloo elemendid.
- Time's Arrow (1991) — eksperimentaalne lugu, mis on jutustatud tagurpidi ja käsitleb holokausti läbi unikaalse narratiivse võtte.
- The Information (1995) — romaan kirjanike omavahelisest rivaalitsemisest, kättemaksust ja armukadedusest.
- Lisaks romaanidele avaldas Amis mitmeid esseekogumikke ja mälestusi, näiteks kriitikat ja reisikirju; ta käsitles ka ajaloolisi ja moraalseid teemasid laiemalt (nt Stalinile ja totalitarismile pühendatud mõtisklused).
Kirjutamisstiil ja keskne temaatika
Amise stiil oli tuntud järgmiste tunnuste poolest:
- Keeleline virtuoossus: mäng sõnaga, raputav metafooride ja huumori kasutus.
- Satiir ja sotsiaalne kriitika: tarbimiskultuuri, kuulsuseihaluse ja moraalse kadu korduvad teemad.
- Eksperimentaalne narratiiv: näiteks tagurpidi jutustamine Time's Arrow's.
- Moraalsed ja geopoliitilised teemad: hilisemad teosed ja esseed käsitlesid holokausti, kommunistlikku Venemaad, 11. septembri rünnakuid ning islamismi, samuti autoripõhiseid võitlusi olendite ja jüngrite vahel kirjanike maailmas.
Amis mõjutas mitut põlvkonda kirjanikke nii stiili kui temaatika poolest; tema terav ja vahel provokatiivne lähenemine on jäänud kirjandusarutelude keskmesse.
Vaidlused ja kriitika
Amis ei olnud vaieldustest väljas: tema teravad avaldused, poliitilised seisukohad ja mõnikord vastuolulised hinnangud tekitasid nii tugevat toetust kui ka teravat kriitikat. Mõned tema kirjutised ja avalikud kommentaarid on tõlgitud islamivastasusteks või kultuuriliselt ebaõnnestunuteks, samas kui teised hindasid teda ausa ja kartmatu mõtlejana, kes ei peljanud keerulisi teemasid käsitleda.
Pärand ja mõju
Martin Amis jäi äratuntavaks häälena kaasaegse inglise kirjanduse maastikul: tema romaanid pakuvad kombinatsiooni stiililist julgusest, moraalsest ambivalentsist ja teravast ühiskonnakriitikast. Tema mõju ulatub nii ilukirjandusliku keelekasutuse kujundamiseni kui ka selle üle arutlemiseni, mida kaasaegne ühiskond peab moraalselt vastuvõetavaks.
Lisamärkus: algtekstis kasutatud lingid on säilitatud originaalis esitatud kujul. See artikkel annab lühiülevaate Amise elu- ja loometeest ning temaatikast, lisades olulise fakti tema surma kohta 2023. aastal.
Varajane elu
Amis sündis Swanseas, Lõuna-Walesis. Ta oli kolmest lapsest keskmine, tal oli vanem vend Philip ja noorem õde Sally. Ta käis 1950. ja 1960. aastatel paljudes erinevates koolides. Isa esimese romaani "Lucky Jim" kuulsus saatis Amisid New Jersey osariigis asuvasse Princetoni, kus isa pidas loenguid. Amis'i vanemad Hilly ja Kingsley lahutasid, kui ta oli kaheteistkümneaastane.
Amis lõpetas Oxfordi Exeteri kolledži. Ta lõpetas ülikooli esimese klassi inglise keele diplomiga. Pärast Oxfordi ülikooli sai ta tööd The Times Literary Supplement'is. 27-aastaselt sai temast The New Statesmani kirjandustoimetaja.
Varajane kirjutamine
Tema esimene romaan "Racheli paberid" (1973) võitis Somerset Maughami auhinna. See jutustab loo nutikast, enesekesksest teismelisest (kelle kohta Amis ütleb, et võttis aluseks iseenda) ja tema suhtest oma sõbrannaga aastal enne ülikooli minekut.
Filmil "Dead Babies" (1975) on tüüpiline 1960. aastate süžee. Selles on maja täis tegelasi, kes kuritarvitavad erinevaid aineid. Filmiversioon tehti 2000. aastal, mis ei olnud edukas.
Film "Edu" (1977) räägib kahest kasuvennast, Gregory Ridingust ja Terry Service'ist, ning nende heast ja halvast õnnestumisest.
Teised inimesed: A Mystery Story (1981), mis räägib noorest naisest, kes ärkab koomast.
Hilisem karjäär
Money (alapealkirjaga A Suicide Note) on John Selfi esimese isiku jutustus. Ta oli reklaamiärimees, kes tahtis saada filmirežissööriks. Raamat jälgib teda, kui ta lendab edasi-tagasi üle Atlandi ookeani edu otsides. Raamat sai tohutu edu ja on Amis'i kõige kõrgema väärtusega teos.
London Fields on Amise pikim raamat. See näitab kolme peategelase kohtumisi Londonis 1999. aastal, kui läheneb kliimakatastroof.
Time's Arrow räägib arstist, kes aitas holokausti ajal juute piinata. See on kirjutatud autobiograafia vormis. Lugu on ebatavaline, sest aeg jookseb kogu romaani vältel tagasi.
Kogemus räägib peamiselt tema suhetest oma isa Kingsley Amisiga. Ta kirjutab ka ammu kadunud tütre Delilah Seale'i leidmisest ja sellest, kuidas üks tema nõbu, 21aastane Lucy Partington, sai arvatava sarimõrvari Fred Westi ohvriks.
Ta elab ja kirjutab Londonis ja Uruguays ning on abielus kirjanik Isabel Fonseca, oma teise naise.
Otsige