Matthew Meselson
Matthew Stanley Meselson (sündinud 24. mail 1930) on Harvardi ülikooli geneetik ja molekulaarbioloog. Ta on tuntud oma koos Franklin Stahliga tehtud poolkonservatiivse DNA replikatsiooni tutvustamise poolest.
Pärast doktorikraadi omandamist Linus Paulingi juhendamisel California Tehnoloogiainstituudis sai Meselsonist 1960. aastal Harvardi Ülikooli professor. Seal on ta ka praegu Thomas Dudley Caboti loodusteaduste professorina.
Tema ja Frank Stahl näitasid 1958. aasta kuulsas Meselsoni-Stahli eksperimendis lämmastiku isotoopidega märgistamise abil, et DNA replikatsioon toimub poolkonservatiivselt. Lisaks avastasid Meselson, François Jacob ja Sydney Brenner 1961. aastal messenger-RNA olemasolu. Meselson on uurinud DNA parandamist rakkudes ja seda, kuidas rakud tuvastavad ja hävitavad võõrast DNA-d, ning koos Werner Arberiga oli vastutav restriktsiooniensüümide avastamise eest.
Alates 1963. aastast on ta olnud huvitatud keemilisest sõjapidamisest ja bioloogilisest kaitsest ning relvastuskontrollist. Meselson töötas koos Henry Kissingeriga Nixoni administratsiooni ajal, et veenda president Richard Nixonit loobuma bioloogilistest relvadest, peatama keemiarelvade tootmise ja toetama rahvusvahelist lepingut, mis keelustaks bioloogiliste ainete kasutamise vaenulikel eesmärkidel. Sellest sai 1972. aastal bioloogiliste relvade konventsioon.
Meselson on saanud mitmeid auhindu. Tema laboratoorium Harvardis uurib seksuaalse paljunemise, geneetilise rekombinatsiooni ja vananemise bioloogilist ja evolutsioonilist olemust. Paljud tema varasemad õpilased on tuntud bioloogid, sealhulgas Nobeli preemia laureaat Sidney Altman, Mark Ptashne, Susan Lindquist, Stephen F. Heinemann ja Richard I. Morimoto.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mille poolest on Matthew Stanley Meselson tuntud?
V: Matthew Stanley Meselson on tuntud tema poolt koos Franklin Stahliga tehtud DNA poolkonservatiivse replikatsiooni demonstreerimise poolest.
K: Kus ta lõpetas oma doktorantuuri?
V: Ta kaitses oma doktorikraadi Linus Paulingi juhendamisel California Tehnoloogiainstituudis.
K: Millal sai temast Harvardi Ülikooli professor?
V: Ta sai Harvardi Ülikooli professoriks 1960. aastal.
K: Millise katse tegid ta ja Frank Stahl 1958. aastal?
V: 1958. aasta kuulsas Meselsoni-Stahli eksperimendis näitasid nad lämmastiku isotoopidega märgistamise abil, et DNA replikatsioon toimub poolkonservatiivselt.
K: Kes veel osales 1961. aastal messenger-RNA avastamisel?
V: Meselsoni kõrval osalesid 1961. aastal messenger-RNA avastamisel ka François Jacob ja Sydney Brenner.
K: Kellega tegi Meselson koostööd, et veenda president Richard Nixonit loobuma bioloogilistest relvadest ja toetama rahvusvahelist lepingut, mis keelustaks bioloogiliste ainete kasutamise vaenulikel eesmärkidel?
V: Meselson töötas koos Henry Kissingeriga Nixoni administratsiooni ajal, et veenda president Richard Nixonit loobuma bioloogilistest relvadest, peatama keemiarelvade tootmise ja toetama rahvusvahelist lepingut, mis keelustaks bioloogiliste ainete kasutamise vaenulikul eesmärgil.
K: Milliseid auhindu on Meselson saanud?
V: Meselson on oma karjääri jooksul saanud mitmeid auhindu, sealhulgas, kuid mitte ainult, riikliku teadusmedali (1986), Albert Laskeri auhinna (1989) ja Gairdneri fondi rahvusvahelise auhinna (1995).
