François Jacob — Nobeli laureaat ja geenide regulatsiooni avastaja
Tutvu François Jacobiga — Nobeli laureaat, kes avastas geenide regulatsiooni ja rakkude transkriptsioonitagasiside. Elulugu, teadustöö ja pärand.
François Jacob (17. juuni 1920 - 19. aprill 2013) oli prantsuse bioloog. Ta jagas 1965. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiinipreemiat Jacques Monodi ja André Lwoffiga.
Jacob ja Monod avastasid rakkude põhilise juhtimissüsteemi. Kõikide rakkude ensüümide taset reguleerib transkriptsiooni tagasiside.
Nagu tema kolleeg Monod, oli ka Jacob peaaegu eluaegne ateist. Ka tema oli juudi päritolu.
Elulugu ja akadeemiline tee
François Jacob sündis Nancy's ja õppis meditsiini ning bioloogiat. Pärast Teist maailmasõda suundus ta teadustöösse, töötades peamiselt Prantsuse Institut Pasteur'is, kus ta tegi koostööd Jacques Monod'iga. Jacob pööras tähelepanu mikroobide ainevahetuse ja geenide reguleerimise uurimisele ning tema tööst kujunes üks molekulaarbioloogia klassikalisi aluseid.
Peamised avastused ja mõju teadusele
Jacob ja Monod töötasid peamiselt bakterite, eriti Escherichia coli, mudeliga ning kirjeldasid, kuidas geenide ekspressiooni reguleeritakse vastavalt keskkonna tingimustele. Nad töötasid välja operoni mudeli, milles on võtmeroll repressoritel, operaatoritel ja regulaatorgeenidel. Nende tööst tulenev põhikontseptsioon näitas, et rakud kontrollivad ensüümide sünteesi läbi transkriptsioonitasandi mehhanismide ja tagasiside, sh molekulaarsed regulaatorvalgud, mis seonduvad DNA-ga ning lülitavad geene sisse või välja vastavalt vajadusele.
Jacob ja Monod kavandasid ja tõestasid ka eksperimentaalseid meetodeid ning esitasid idee lühiajalisest informatsioonikandjast, mis hiljem sai tuntuks kui messenger-RNA (mRNA). Nende uuringud andsid selge mudeli, kuidas geneetiline informatsioon viib konkreetsete valkude (nt ensüümide) tootmiseni ning kuidas see protsess on dünaamiliselt reguleeritud.
Tunnustused, kirjutised ja pärand
Nobeli preemia kõrval avaldas François Jacob mitmeid populaarteaduslikke ja teadusfilosoofilisi raamatuid, milles ta arutles geneetika, arengubioloogia ja evolutsiooni üle. Tema kirjutised aitasid tuua molekulaarbioloogia ideid laiema lugejaskonnani ja mõjutasid järgnevate põlvkondade uurimissuundi.
Jacobist jäi maha oluline teaduslik pärand: tema ja Monodi tööd moodustavad operatiivse aluse, millele toetuvad tänapäeva geeniregulatsiooni, molekulaarse bioloogia ja biotehnoloogia uurimused ning rakendused.
Isiklik
Francçois Jacob oli tuntud nii teaduslike saavutuste kui ka intellektuaalsete esseede autorina. Tema elutöö põhines tihedal eksperimentaalsel kasutusel, selgetel teoreetilistel mudelitel ja laialdastel refleksioonidel bioloogia olemuse kohta. Ta suri 19. aprillil 2013 Pariisis.
Research
1961. aastal uurisid Jacob ja Monod ideed, et ensüümide ekspressiooni taseme kontroll rakkudes tuleneb DNA järjestuste transkriptsiooni tagasisidestamisest.
Juba aastaid oli teada, et bakterid ja teised rakud võivad reageerida välistele tingimustele, reguleerides oma peamiste ainevahetuse ensüümide taset ja/või nende ensüümide aktiivsust.
Näiteks kui bakter satub laktoosi sisaldavasse puljongisse, mitte lihtsama suhkru glükoosi, peab ta kohanema:
- importida laktoosi,
- lõigata laktoos selle koostisosadeks glükoosiks ja galaktoosiks ning
- muuta galaktoos glükoosiks.
Oli teada, et rakud suurendavad nende etappide ensüüme, kui nad puutuvad kokku laktoosiga.
DNA-ga seotud tööga sai selgeks, et kõik valgud toodetakse nende geneetilisest koodist. Jacob ja Monod näitasid, et bakteris E. coli) on spetsiifilised valgud, mis pärsivad DNA transkriptsiooni selle tooteks (RNA. See vähendab nende konkreetsete ensüümide tootmist.
Laci repressor
Lac-repressor on DNA-siduv valk, mis pärsib laktaseensüüme kodeerivate geenide ekspressiooni. Repressor on aktiivne laktoosi puudumisel.
Seda repressorit (lac-repressor) toodetakse kõikides rakkudes. See seondub otse DNA-ga nende geenide juures, mida ta kontrollib, ja takistab füüsiliselt transkriptsiooni. Kui laktoos muutub kättesaadavaks, muudetakse see allolaktoosiks, mis pärsib lac-repressori DNA sidumisvõimet.
Sel viisil luuakse tugev tagasisideahel, mis võimaldab laktoosi lagundavate ensüümide komplekti toota ainult siis, kui neid on vaja.
Geenide aktiivsuse regulatsioonist on kujunenud väga suur molekulaarbioloogia alamdistsipliin. Mehhanisme on palju ja nende keerukus on mitmel tasemel. Praegused teadlased leiavad regulatiivseid sündmusi geneetilist teavet väljendavate protsesside igal tasandil. Suhteliselt lihtsas pagaripärmi (Saccharomyces cerevisiae) genoomis on 6 419 valku kodeerivast geenist 405 otseselt seotud transkriptsiooni kontrolliga, võrreldes 1 938 ensüümiga.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli François Jacob?
V: François Jacob oli prantsuse bioloog, kes jagas 1965. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinda koos Jacques Monodi ja André Lwoffiga.
K: Mida Jacob ja Monod avastasid?
V: Jacob ja Monod avastasid rakkude põhilise kontrollsüsteemi, mis reguleerib ensüümide taset kõigis rakkudes transkriptsiooni tagasiside kaudu.
K: Kas François Jacob oli religioosne?
V: Ei, nagu tema kolleeg Monod, oli ta peaaegu eluaegne ateist.
K: Millal François Jacob sündis?
V: Ta sündis 17. juunil 1920.
K: Millal ta suri?
V: Ta suri 19. aprillil 2013.
K: Mis rahvusest oli François Jacob?
V: Ta oli juudi päritolu.
Otsige