Tom Gehrels (1925–2011) oli Hollandi päritolu Ameerika astronoom, Arizona Ülikooli planeediteaduste professor ja tuntud teadlane Tucsonis. Tema tööd keskendus peamiselt väiketaevakehade (asteroidide ja komeetide) uurimisele, samuti planeetide optilise fotomeetria ja polarimeetria arendamisele. Gehrels oli vahetult seotud sadade teadusavastustega ning panustas oluliselt kaasaegse planeediteaduse arengusse.
Avastused ja uurimistööd
Koos kolleegidega — eriti Palomar–Leideni koostöö raames tehtud töödes — avastas ta üle 4000 asteroidi. Nende hulgas olid nii Apollo asteroidid kui ka Amori asteroidid, lisaks kümned Trooja asteroide. Gehrels on märkimisväärselt aidanud määratleda asteroidide jaotuslikke omadusi, valgusepeegeldust (albedot) ning värvuse ja komponendierinevuste alusel tehtavaid klassifikatsioone. Samuti avastas ta mitmeid komeete ning andis tähtsaid mõõtmisi väikete kehade orbiitide ja füüsikaliste omaduste kohta.
Pioneer-missioonide panus
1970. aastatel juhtis Gehrels Pioneer 10 ja Pioneer 11 satelliitide Imaging Photopolarimeteri eksperimenti, mille eesmärk oli uurida Päikesesüsteemi välisemaid kehi. Selle seadme abil koguti andmeid planeetide atmosfääride, rõngaste ja kuude peegeldusomaduste kohta — eelkõige Jupiteri ja Saturni juures tehtud mõõtmised andsid uusi teadmisi nende gaasipallide atmosfäärist ja rõngaste koostisest.
Akadeemiline tegevus ja avaldused
Gehrels oli aktiivne õppejõud ja toimetaja: ta koostas ja toimetas mitmeid õpikuid, monograafiaid ja konverentside toimikuid kosmoseteaduste ning väikete kehade teemadel. Tema töö aitas kokku viia observatsioonid ja teoreetilised lähenemised, andes aluse hiljemaks uurimistööks asteroidide päritolu, koostise ja ohtlikkuse hindamisel Maale. Tema rõhk fotomeetrial ja polarimeetrial aitas paremini mõista pindade tekstuuri ja koostist.
Isiklik elu ja pärand
Üks tema poegadest, Neil Gehrels, oli samuti tuntud astronoom ja kosmosefüüsik, kes jätkas perekonna panust kõrgenergia- ja röntgenastronoomiasse. Tom Gehrelsi töö ja publitseerimine on jätnud püsiva jälje planeediteadusele ning tema avastused on kantud ametlikesse väiketaevakehade registritesse ja edasiste uurimiste alusmaterjaliks.
Sõjaaegne tegevus ja avalikustused
Gehrels kuulus Teises maailmasõjas Hollandi vastupanuliikumisse, mis mõjutas tema varajast elu ja maailmavaadet. 1994. aastal ütles ta avalikult, et tema teada oli Saksa raketiteadlane Wernher von Braun sõja ajal seotud jaosel osalemisega ning olnud teadlik natside tegevustest koonduslaagrites. See kommentaar tekitas avalikku tähelepanu ja arutelusid raketiteaduse ja sõjaaegsete vastutuste teemal.
Gehrelsi huvi vaatlemise ja avastamise vastu kajastus tema sõnas: kui temalt küsiti, mida ta teeks, kui asteroid tabaks Maad, vastas ta otsekoheselt: "Loomulikult läheksin sinna ja vaataksin." Tema karjäär ja kirg teaduse vastu on jätnud püsiva mõju planeetide ja väiketaevakehade uurimise valdkonnale.