Dr Strangelove – Stanley Kubricku tuumasõja satiiriline must komöödia 1964

Dr. Strangelove või: Strangelove: Kuidas ma õppisin muretsema ja armastama pommi (paremini tuntud ainult kui Dr. Strangelove) on 1964. aasta Briti-USA must komöödia, mille lavastaja ja produtsent on Stanley Kubrick ning mille peaosas on Peter Sellers. Film on satiir külma sõja paranoiast, tuumadreeningutest ja „vastastikuse kindlustatud hävituse” loogikast. See on filmitud mustvalgena, rõhutades dokumentaalset kargust ja sõjatoal toimuvat pingelist poliitilist groteski.

Lugu räägib Ameerika Ühendriikide õhujõudude strateegilise väejuhatuse kriisist, mille vallandab ilma loata antud käsk alustada tuumarünnakit Nõukogude Liidu vastu. Sõjatoa südames juhib olukorda presidenti Merkin Muffley, kelle nõunike seas on kindral Buck Turgidson (rollis George C. Scottist, kes satiriseerib pistriklikku kindralit). Samal ajal püüab kuninglike õhujõudude (RAF) ohvitser kapten Lionel Mandrake takistada käsu täideviimist ja taastada side, et rünnak tühistada. Eraldi jälgitakse ühe B-52 pommitaja meeskonda, kes püüab oma koorma kohale toimetada, ehkki poliitiline reaalsus nende ümber iga hetk muutub.

Filmi võti on Peter Sellersi näitlejatöö, kes mängis kolme peamist rolli:

1. Dr. Strangelove, presidendi teadusnõunik sõjatoas. See roll on filmi edu võti. Strangelove, ratastooli kasutav endine natsiteadlane, on saanud USA kodanikuks. Tema endine roll libiseb filmi tema parema käe kaudu, mille käes on mustad kindad. See käsi teeb visalt natsistliku tervituse ja Strangelove viitab aeg-ajalt presidendile kui Mein Fuhrerile. Aktsent on hiilgav koopia sellistest saksa päritolu ameeriklastest nagu Edward Teller, "H-pommi isa". Sellers kujundab tegelase külmalt kalkuleeriva tehnokraadina, kelle keelevääratused ja tahtmatud kehaliigutused on ühtaegu õõvastavad ja naljakad.
2. President Merkin Muffley, keda mängitakse korraliku kesklääne elanikuna, nagu Adlai Stevenson. Rahulik, kuivalt viisakas ja konfliktide deeskaleerimisele suunatud president on teravas kontrastis teda ümbritsevate sõjarditega.
3. RAFi rühmakapten Lionel Mandrake, üks väiksemaid rolle. Mandrake kehastab terve mõistuse ja bürokraatia kokkupõrget: tal on võti kriisi lahendamiseks, ent iga samm eeldab absurdse hierarhia läbimist.

Filmi lõpu ajal lõhub maailma nõukogude heidutusrelv, koobalt-Toorium G "maailmalõpumasin", mille olemasolust ei olnud teatatud. Idee järgi pidanuks selle avalikustamine vältima rünnakut, ent paradoksaalselt teatasid nõukogud plaanist alles „järgmisel nädalal”. Maailmalõpu saabudes kõlab Vera Lynn'i salvestus "We'll Meet Again" (see oli II maailmasõja kuulus laul), mis loob sünge, kuid iroonilise vastanduse ekraanil plahvatavate tuumaseenedele.

Mõnikord öeldakse, et see on Peter George'i raamatu "Punane häire" (1958) film. Kuid selles raamatus Strangelove'i tegelaskuju ei esine. Tundub, et režissöör Stanley Kubrick kavatses kasutada raamatu ideid, kuid filmi arenedes muutis tragikomöödia mõju ja Peter Sellersi geniaalsus selle suunda. Stsenaariumi kirjutas Kubrick koos Peter George’i ja kirjanik Terry Southerniga, nihutades loo sihilikult satiiriks.

1989. aastal valis Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu selle filmi rahvuslikku filmiregistrisse. See tähendab, et teos on säilitatud kui „kultuuriliselt, ajalooliselt või esteetiliselt oluline” ning seda digiteeritakse ja hoitakse, et vältida vananemisest ja kulumisest tulenevat kadu.

Sisu ja teemad

Filmis annab paranoiline kindral (ekraanil väljaspool sõjasaali sündmusi) omavoliliselt käsu käivitada rünnakukava, mille tõttu õhku tõusevad strateegilised pommitajad. Sõjatoas põrkuvad kaks arusaama: tehnokraatlik usk kontrollitavasse sõtta ja inimliku eksimuse (ning edevuse) paratamatus. Kubrick irvitab ühtaegu sõjalise bürokraatia, poliitilise retoorika ja tuumadoktriini üle, näidates, kui hapral pinnal püsib „ratsionaalne” heidutus, kui otsused langetavad vigased inimesed.

Tootmine ja stiil

• Visuaalne lahendus: kunstnik Ken Adami ikooniline sõjatoa hiigellaud ja ülevalt alla valgustatud mustvalge pildikeel loovad ähvardava, peaaegu sürrealistliku keskkonna.
• Montaaž ja rütm: kiire dialoog, täpne ajastus ja lõpu montaaž tuumaplahvatustest kujundavad satiiri, mis on ühtaegu koomiline ja kainestav.
• Helimaailm: „We'll Meet Again” finaalis raamib filmi musta huumorit; refuelimisstseenide lüüriline muusika vastandub tehnilistele kuvanditele.
• Algse lõpu muutmine: filmitud koogilahingu-stseen jäeti välja, et säilitada tooni ja vältida tahtmatuid seoseid tolleaegsete poliitiliste sündmustega; lõpp asendati maailmalõpu montaažiga.

Näitlejad ja rollid

• Peter Sellers: kolm rolli annavad filmile karkassi; lisaks koomilisele virtuoossusele eristab neid peen kehahoiak ja kõnemaneer.
• George C. Scott: mängib kindral Buck Turgidsonit suure energia ja bravuuriga, tuues esile militaristliku mõtteviisi absurdi.
• Sterling Hayden: kehastab kinnisideelist kindralit, kelle kahtlustest algab kriis; tema tardunud rahu on hirmutav.
• Slim Pickens: Major T. J. „King” Kongina annab filmile ühe meeldejäävaima finaalstseeni, sümboliseerides surmtõsise teema slapstick’likku irooniat.
• Keenan Wynn ja James Earl Jones: lisavad pingelistes välistseenides inimlikku mõõdet; Jones teeb siin oma esimese mängufilmiesinemise.

Retseptsioon ja auhinnad

• Kriitikute lemmik: film pälvis ülemaailmse tunnustuse kui üks teravamaid poliitilisi satiire.
• Oscarite nominatsioonid: neli nominatsiooni (sh parim film, lavastaja, meespeaosa Peter Sellersile ja mugandatud stsenaarium).
• Mõjukus: sageli esikümnetes nii komöödia- kui sõjafilmide edetabelites; nähtud kui võtmetekst külma sõja kultuurilises peegelduses.

Pärand ja mõju

• Filmi tsitaadid, nagu „Gentlemen, you can’t fight in here! This is the War Room!”, on saanud popkultuuri klassikaks.
• „Maailmalõpumasina” kontseptsioon ning bürokraatlikud umbsõlmed on mõjutanud hilisemaid filme ja sarju, mis kujutavad strateegilisi kriise, väärinfo levikut ja süsteemset riski.
• Kubricku iroonia toimib ajatus võtmes: tehnoloogia areneb, kuid inimlikud nõrkused püsivad.

Küsimused ja vastused

K: Mis on filmi pealkiri ?

K: Kes on filmi režissöör ja produtsent?

K: Kes mängis filmis peaosa?

K: Milline on filmi "Dr. Strangelove" süžee?

K: Millist rolli mängis Peter Sellers filmis "Dr. Strangelove"?

K: Mis on selle filmi juures nii erilist, et Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogu valis selle filmi rahvuslikku filmiregistrisse?

K: Kas see film on kuidagi seotud raamatuga Red Alert (1958)?

Otsing