Hyderabad (India) — Telangana pealinn, ajalugu ja kultuur

Hyderabad (hääldatakse (/ˈhaɪdərəbɑːd/ ( kuula) HY-dər-ə-baad)) on Telangana osariigi suurim pealinn. Rohkem kui 12,2 miljoni elanikuga on Hyderabad riigi suurima rahvaarvuga linn Hyderabad on arenguprioriteetide poolest A-1 linn. Seda tuntakse ka kui pärlite linna või Nizami linna. Hyderabadi elanikke kutsutakse Hyderabadis.

Hyderabad asutati 1591. aastal pKr. sultan Muhammad Quli Qutb Shahi poolt Musi jõe kaldal. Hiljem valitses seda mogulite kuberner Nizam Asaf Jah I, kes seejärel asutas Asaf Jahi dünastia (tuntud ka kui Nizamid). Nizameid oli kokku 10, neist viimane oli Osman Ali Khan, Asaf Jah VII.

Linnas asub Ramoji Film City, mille pindala on üle 2000 aakri (8,1 km2; 3,1 ruut mi). Siinset filmitööstust nimetatakse Hyderabad Deccan Urdu filmitööstuseks (tuntud ka kui Deccanwood).

Asukoht ja kliima

Hyderabad asub Lõuna-India keskosas Musi jõe ääres. Linn paikneb kõrgendikul ja kuulub peamiselt kuiva kuni poolkõrbe tüüpi kliimasse (troopiline kütteala), mille puhul esinevad kuumad, kuivad suved, monsuunihooaeg ja suhteliselt jahedamad talved. Suvetingimused (aprill–juuni) võivad olla väga kuumad, monsoon toob leevendust juunist septembrini ning detsembrist veebruarini on ilm meeldivam ja jahenemine tunda.

Ajalugu (pikem ülevaade)

Hyderabadi ajalugu algab 16. sajandist, kui Muhammad Quli Qutb Shah rajas linna oma uue pealinnana. Linn kasvas kiiresti kultuuri- ja kaubanduskeskuseks tänu strateegilisele asukohale ning pärlituru ja kaubateede tõttu. 18. sajandil tõusid esile Nizami valitsejad, kes muutsid linna isikupäraseks seguks islamimaailma, pärsia ja india kultuuridest. Briti impeeriumi ajastul säilitas Hyderabad teatud autonoomia Nizami dünastia juhtimisel kuni India sõltumatuks saamiseni; 1948. aastal inkorporeeriti Hyderabad India Vabariiki operatsiooni "Poli" järel.

Majandus ja tehnoloogia

Hyderabad on tänapäeval tugev majanduskeskus, kus suure osa majandusest moodustavad infotehnoloogia (IT), ravimite- ja biotehnoloogia tootmine, filmindus ning traditsioonilised käsitöö- ja juveelitööstused (eriti pärlid). Linna tuntumad äripiirkonnad on HITEC City ja Financial District, kus paiknevad nii rahvusvahelised tehnoloogiaettevõtted kui ka palju idufirmasid. Farmaatsia- ja biotehnoloogiaettevõtete kontsentratsioon on teinud Hyderabadi oluliseks meditsiinilise uurimise ja tootmise keskuseks.

Keel ja kultuur

Hyderabadi kultuur on rikas segu hindi, telugu, urdu ja pärsia mõjutustest. Peamised keeltes, mida linnas räägitakse, on telugu ja urdu; samuti on laialt levinud hindi ja inglise keel. Kultuuriline mitmekesisus peegeldub arhitektuuris, kirjanduses, muusikas ning toidukultuuris.

Toit ja gastronoomia

Hyderabadi köök on kuulus kogu Indias. Kõige tuntum roog on Hyderabadi biryani — maitsev liha- või köögiviljapõhine riisirroog, mis valmib spetsiaalse maitseainekompositsiooni ja aurutamise meetodiga. Teised tuntud road on haleem (eriti populaarne ramadani ajal), kebabid, sookatsetud leivad ja magustoidud nagu double ka meetha. Linnas on ka pikk kohvikutraditsioon, sealhulgas Irani kohvikud, kus pakutakse teed ja traditsioonilisi suupisteid.

Kuulsad vaatamisväärsused

• Charminar — ikooniline 16. sajandi mälestusmärk ja linna üks tuntumaid sümboleid.
• Golconda kindlus — ajalooline kaitserajatis üle linna, teada ka oma helikujunduse ja vaadetega.
• Salar Jung Museum — üks maailma suurimatest isiklike kunstikogudega muuseumidest.
• Chowmahalla Palace — endine Nizami paleekompleks, mis näitab kuninglikku eluolu.
• Mecca Masjid — üks suurimaid mošeesid Indias, asub Charminari lähedal.
• Hussain Sagar järv ja buddha kuju — populaarne vaba aja veetmise paik.
• Ramoji Film City — suur filmistuudio- ja lõbustuskompleks (mainitud ka üleval), mis meelitab külastajaid ja filmitiime.

Haridus ja teadus

Hyderabadis asuvad mitmed tuntud õppe- ja uurimisasutused, näiteks Osmania University, University of Hyderabad, Indian Institute of Technology Hyderabad (IIT Hyderabad), National Institute of Agricultural Extension Management ja teised meditsiini- ning õigusalased kõrgkoolid. Linn on ka kodeerimis- ja startup-kogukonna keskus, kus leidub mitmeid inkubaatoreid ja teadusparke.

Transport

Rahvusvaheline Rajiv Gandhi lennujaam teenindab Hyderabadi ja selle piirkondi. Linnas on ulatuslik maanteede võrgustik, taksod, bussid (TSRTC) ning rongiühendused (MMTS). Viimastel aastatel on oluliselt arendatud Hyderabad Metrot, mis lihtsustab igapäevast pendeldamist ja vähendab liikluskoormust.

Festivalid ja ühiskond

Hyderabad tähistab nii hindu kui ka islami festivale — populaarsed on Bonalu ja Bathukamma (Telangana eripärased pidustused), Eid, Diwali ja muu pühad. Kohalikud tavad, kleit-traditsioonid ning rituaalid peegeldavad mitmekesist religioosset ja kultuurilist kooslust.

Lühikokkuvõte

Hyderabad on ajalooline ja kiiresti arenev linn, mis ühendab rikkaliku pärandi ja moodsa tehnoloogia. Linna tähtsaimad tugevused on mitmekesine kultuur, tugev teadmuspõhine majandus (eriti IT ja farmaatsia), tuntud toidukultuur ja arvukad ajaloolised vaatamisväärsused. See on jätkuvalt oluline kultuuri-, kaubandus- ja hariduskeskus Lõuna-Indias.

Ajalugu

Arheoloogid on leidnud Hyderabadis 2500 aasta vanuseid rauaaegseid leiukohti. Need leiukohad on leitud Haythnagari ja Ramoji Film City lähedalt ning neis on matuseid ja tööriistu. Qutub Shahi kuningad valitsesid Hyderabadit kuni 1687. aastani, mil linna võtsid üle muhameedlased. Muhammad Quli Qutub Shah oli Qutub Shahi valitseja, kes käskis ehitada Charminari mošee. Nawab Abdul Hassan Shah, kes on rahva seas tuntud kui Tanisha, oli viimane Qutub Shahi valitseja Hyderabadis enne Aurangzebi vallutamist 1687. aastal. Aurangzeb kuulutas Asaf Jahi Hyderabadi kuberneriks. Nii algas Asaf Jahi dünastia, mis valitses Hyderabadit kuni 1948. aastani.

Hyderabadist sai 1947. aastal pärast koostööd Indiaga vürstiriik. Kuid peagi pidi Nizam allkirjastama ühinemiskirja India Liiduga, et Hyderabadist saaks India osa. 1. novembril 1956 jagati Hyderabadi provints keele alusel Karnataka, Maharashtra ja Andhra Pradeshiks. Nii sai Hyderabad telugu-keelse kogukonna koosseisu ja seega sai sellest Andhra Pradeshi pealinn. Telangana osariik moodustati 2. juunil 2014 ja eraldus Andhra Pradeshist, säilitades pealinnaks Hyderabadi.

Linn on nüüdseks arenenud IT-valdkonnas, kus on neli IT-kolledžit, sealhulgas JNTU (Jawaharlal Nehru Tehnoloogiaülikool). Hyderabadi arengule on suur mõju rahvusvahelise lennujaama ja kinnisvara tõusul.

Muhammad Quli Qutb Shahi haud Golconda Fort'i lähedal Hyderabadis, Indias.

Geograafia

Hyderabad asub Dekkani platool, 500 meetri kõrgusel merepinnast ja suurem osa piirkonnast on kivine. Peamine kasvatatav põllukultuur on riis, lisaks sellele kasvatatakse veel bengali kruusi, maapähklit, suhkruroogu ja päevalille. Hyderabad asutati 1591. aastal Musi jõe kaldal. Tänapäeval tuntakse seda piirkonda vanalinnana, kus asuvad Meka Masjid ja Hussain Sagari järv. Selles piirkonnas on palju ametlikke hooneid ja see piirkond on väga vana. Viimasest ajast alates on Hyderabad ühendatud Secunderabadiga. See on viinud suure, ühtse ja rahvarohke linna, mida ümbritsevad paljud külad.

Kliima

Hyderabadis on kuum, niiske ja kuiv kliima. Mussoon- ehk vihmaperiood kestab juuni lõpust oktoobri lõpuni. Keskmiselt langeb linna igal aastal 32 tolli vihma. Kõrgim kunagi registreeritud temperatuur oli 51,5 °C (113,9 °F) 2. juunil 1966. aastal. Madalaim registreeritud temperatuur oli 1,1 °C (43 °F) 8. jaanuaril 1946. aastal. Õhtuti ja hommikuti on jahedam, sest linn asub kõrgel merepinnast kõrgemal.

Rahvastik

Linnas elab üle nelja miljoni elaniku. Hindud moodustavad enamuse, samas kui moslemid moodustavad 40% elanikkonnast. Hyderabadi moslemikogukond on suurim Telanganas. Moslemid elavad peamiselt vanalinnas ja selle ümbruses. Kristlasi on linnas vähe. Tuntud kirikud on Abidi ja Secunderabadi ümbruses, nagu Püha Joosepi katedraal.

Meka Masjid

Otsing