Hyderabad, India
Hyderabad (hääldatakse (/ˈhaɪdərəbɑːd/ ( kuula) HY-dər-ə-baad)) on Telangana osariigi suurim pealinn. Rohkem kui 12,2 miljoni elanikuga on Hyderabad riigi suurima rahvaarvuga linn Hyderabad on arenguprioriteetide poolest A-1 linn. Seda tuntakse ka kui pärlite linna või Nizami linna. Hyderabadi elanikke kutsutakse Hyderabadis.
Hyderabad asutati 1591. aastal pKr. sultan Muhammad Quli Qutb Shahi poolt Musi jõe kaldal. Hiljem valitses seda mogulite kuberner Nizam Asaf Jah I, kes seejärel asutas Asaf Jahi dünastia (tuntud ka kui Nizamid). Nizameid oli kokku 10, neist viimane oli Osman Ali Khan, Asaf Jah VII.
Linnas asub Ramoji Film City, mille pindala on üle 2000 aakri (8,1 km2; 3,1 ruut mi). Siinset filmitööstust nimetatakse Hyderabad Deccan Urdu filmitööstuseks (tuntud ka kui Deccanwood).
Ajalugu
Arheoloogid on leidnud Hyderabadis 2500 aasta vanuseid rauaaegseid leiukohti. Need leiukohad on leitud Haythnagari ja Ramoji Film City lähedalt ning neis on matuseid ja tööriistu. Qutub Shahi kuningad valitsesid Hyderabadit kuni 1687. aastani, mil linna võtsid üle muhameedlased. Muhammad Quli Qutub Shah oli Qutub Shahi valitseja, kes käskis ehitada Charminari mošee. Nawab Abdul Hassan Shah, kes on rahva seas tuntud kui Tanisha, oli viimane Qutub Shahi valitseja Hyderabadis enne Aurangzebi vallutamist 1687. aastal. Aurangzeb kuulutas Asaf Jahi Hyderabadi kuberneriks. Nii algas Asaf Jahi dünastia, mis valitses Hyderabadit kuni 1948. aastani.
Hyderabadist sai 1947. aastal pärast koostööd Indiaga vürstiriik. Kuid peagi pidi Nizam allkirjastama ühinemiskirja India Liiduga, et Hyderabadist saaks India osa. 1. novembril 1956 jagati Hyderabadi provints keele alusel Karnataka, Maharashtra ja Andhra Pradeshiks. Nii sai Hyderabad telugu-keelse kogukonna koosseisu ja seega sai sellest Andhra Pradeshi pealinn. Telangana osariik moodustati 2. juunil 2014 ja eraldus Andhra Pradeshist, säilitades pealinnaks Hyderabadi.
Linn on nüüdseks arenenud IT-valdkonnas, kus on neli IT-kolledžit, sealhulgas JNTU (Jawaharlal Nehru Tehnoloogiaülikool). Hyderabadi arengule on suur mõju rahvusvahelise lennujaama ja kinnisvara tõusul.
Muhammad Quli Qutb Shahi haud Golconda Fort'i lähedal Hyderabadis, Indias.
Geograafia
Hyderabad asub Dekkani platool, 500 meetri kõrgusel merepinnast ja suurem osa piirkonnast on kivine. Peamine kasvatatav põllukultuur on riis, lisaks sellele kasvatatakse veel bengali kruusi, maapähklit, suhkruroogu ja päevalille. Hyderabad asutati 1591. aastal Musi jõe kaldal. Tänapäeval tuntakse seda piirkonda vanalinnana, kus asuvad Meka Masjid ja Hussain Sagari järv. Selles piirkonnas on palju ametlikke hooneid ja see piirkond on väga vana. Viimasest ajast alates on Hyderabad ühendatud Secunderabadiga. See on viinud suure, ühtse ja rahvarohke linna, mida ümbritsevad paljud külad.
Kliima
Hyderabadis on kuum, niiske ja kuiv kliima. Mussoon- ehk vihmaperiood kestab juuni lõpust oktoobri lõpuni. Keskmiselt langeb linna igal aastal 32 tolli vihma. Kõrgim kunagi registreeritud temperatuur oli 51,5 °C (113,9 °F) 2. juunil 1966. aastal. Madalaim registreeritud temperatuur oli 1,1 °C (43 °F) 8. jaanuaril 1946. aastal. Õhtuti ja hommikuti on jahedam, sest linn asub kõrgel merepinnast kõrgemal.
Rahvastik
Linnas elab üle nelja miljoni elaniku. Hindud moodustavad enamuse, samas kui moslemid moodustavad 40% elanikkonnast. Hyderabadi moslemikogukond on suurim Telanganas. Moslemid elavad peamiselt vanalinnas ja selle ümbruses. Kristlasi on linnas vähe. Tuntud kirikud on Abidi ja Secunderabadi ümbruses, nagu Püha Joosepi katedraal.
Meka Masjid
Kultuur
Arhitektuur
Charminar on tegelikult asutatud mošee ja hiljem arheoloogiaosakonna poolt muudetud mälestusmärgiks. Charminar on pikka aega olnud Hyderabadi ikoon. Nimi tähendab "neli minaretti". Tornid tõusevad 48,7 m kõrgusele maapinnast. Hoone ülemistes korrustes on 45 palvekohaga mošee.
Golconda kindlus oli Qutb Shahi kuningriigi pealinn. 16. sajandil oli see tiheda teemandikaubanduse keskus. Kindluse välismüür on 10 km pikkune.
Mecca Masjid on üks linna vanimaid mošeesid. Muhammed Quli Qutub Shah alustas selle ehitamist 1617. aastal. Mogulite keiser Aurangzeb lõpetas hoone 1694. aastal. Mošee on valmistatud graniidist. Mošee peasaal on 75 jalga kõrge, 220 jalga lai ja 180 jalga pikk. Korraga mahub sinna sisse kümme tuhat kummardajat. Sissepääsukaared on valmistatud üksikutest graniitplaatidest. Arvatakse, et Muhammed Quli laskis teha tellised Meka linnast toodud mullast. Ta kasutas neid mošee keskse kaare jaoks. See seletab mošee nime.
Chowmahalla palee oli Asaf Jahi dünastia pealinn. Nizam pidas siin ametlikke külalisi ja kuninglikke külalisi.
Nawab Viqar al-Umra ehitas 1872. aastal Falaknuma palee. Palee sisaldab Firenze kunstnike skulptuure.
Keel
Hyderabadis räägitakse peamiselt telugu, urdu ja hindi keelt. Haritud inimesed räägivad ka inglise keelt. Telugu keel varieerub kogu osariigis, kuid keel jääb samaks.
