Ahvide planeet (1968) — Franklin J. Schaffneri ulmefilm
Avasta 1968. a klassika Ahvide planeet — Franklin J. Schaffneri mõtlemapanev ulmefilm Pierre Boulle' romaani põhjal, peaosas Charlton Heston.
"Ahvide planeet" on 1968. aastal ilmunud Ameerika Ühendriikide ulmefilm, mille režissöör on Franklin J. Schaffner. Film põhineb Pierre Boulle'i 1963. aastal ilmunud romaanil La planète des singes. Filmi peaosas on Charlton Heston, mängivad Roddy McDowall, Kim Hunter, Maurice Evans, James Whitmore, James Daly ja Linda Harrison. Filmi andis välja 20th Century Fox.
Süžee
Filmi keskmes on astronaut George Taylor (Charlton Heston), kes ärkab pärast kosmosereisi ja maapealset katastroofi arvatust viperusest planeedil, kus domineerivad ahvid ja inimeste roll on allutatud, primitiivne ning vaoshoitud. Taylor püüab mõista uut ühiskonda ja leida viisi tagasi koju. Lugu jälgib tema kohtumisi teadlike ahvidega, teaduse ja usu konfliktist ning lõppkokkuvõttes ilmneb filmile kuulsust toonud šokeeriv lõpppöörde, mis teravalt kriitiseerib inimühiskonna vägivalda ja enesehävitavat potentsiaali.
Tootmine ja tehnika
Filmi režissöör on Franklin J. Schaffner ja produtsent Arthur P. Jacobs. Visuaalne kujundus, kostüümid ja eriti maskid-make-up olid omal ajal tehniliselt uuenduslikud. Make-up-efektide eest vastutas John Chambers, kelle töö võimaldas ahvidel olla ekspressiivsed ja usutavad — see töö pälvis suurt tunnustust.
Film kasutab osaliselt ulmepõhist maailma loomise vahendina realistlikku lavakujundust ja kostüüme ning kombineerib neid filmi ajalooliste ja ühiskondlike teemadega, mis muudavad selle oluliseks kultuuriliseks kommentaariks oma aja kohta.
Muusika ja tehniline meeskond
Filmi originaallooja heliriba on Jerry Goldsmithi sulest ning see on saanud kiita oma mitmekihilisuse ja pingelise atmosfääri loomise eest. Kaamerate taga oli töötkasvaja Milton R. Krasner (cinematography), kelle kaadrid ja kompositsioon aitasid luua filmi unikaalse, mõnevõrra realistliku, ent samas sürreaalse ilme.
Peaosatäitjad
- Charlton Heston
- Roddy McDowall
- Kim Hunter
- Maurice Evans
- James Whitmore
- James Daly
- Linda Harrison
Vastuvõtt ja auhinnad
"Ahvide planeet" oli nii kriitiliselt kui ka kommertslikult edu saavutanud. Film pälvis tähelepanu visuaalsete ja narratiivsete lahenduste eest ning tõstis esile ühiskondlikke teemasid nagu rassism, teaduse ja religiooni konflikt ning inimloomuse oht enesehävitusele. Make-up-töö eest sai John Chambers 1969. aastal akadeemilise eriauhinna (Academy Honorary Award) — see oli tunnustus meigi- ja prostetilise töö uuenduslikkuse eest, mida tollased kategooriad ei katnud.
Filmile omistati ka mitmeid nominatsioone ja tunnustusi, sealhulgas tähelepanu muusikale ning tehnilistele saavutustele.
Pärand ja mõjukus
"Ahvide planeet" on jätnud püsiva jälje popkultuuri ja ulmeajaloosse. See andis hoo mitmele järjele (nt "Beneath the Planet of the Apes", "Escape from the Planet of the Apes", "Conquest of the Planet of the Apes", "Battle for the Planet of the Apes"), televisioonisarjale 1970ndatel ning hilisematele ekraniseeringutele ja ümbertegemistele (sh Tim Burtoni 2001. aasta versioon ja 2010ndate uuem reboot-sari). Film on sageli tsiteeritud ja analüüsitud oma lõpu, sotsiaalse satiiri ning visuaalse stiili tõttu.
2001. aastal valiti "Ahvide planeet" Ameerika Filmiarhiivi (Library of Congress) poolt säilitamiseks Ameerika filmiklassika osana, tunnustamaks selle kultuurilist, ajaloolist ja esteetilist tähtsust.
Mis muudab filmi eriliseks
- Karakterikeskne ulmelugu, mis ühendab seiklusliku žanri sügavama ühiskondliku ja filosoofilise kriitikaga.
- John Chambersi juhtimisel loodud meigitööd, mis muutusid teerajajaks prostetika ja karakteranimeerimise alal filmis.
- Jerry Goldsmithi atmosfääriline heliriba, mis tugevdab pinget ja võimendab filmi emotsionaalset mõju.
- Kõnelev lõpuvaatus, mis on muutunud üheks kuulsaimaks filmitsiigiks kinoajaloos.
"Ahvide planeet" jääb oluliseks vaatamiseks neile, kes huvituvad ulmekinost, ühiskonnakriitikast ja filmiajaloost — see pakub nii meelelahutust kui ka mõtlemapanevat sisu.
Plot
Filmi lugu räägib astronautide meeskonnast, kes lahkuvad Maalt sügavale kosmosemissioonile ja maanduvad 40. sajandil väidetavalt võõrale planeedile. Neljast meeskonnaliikmest kolm jäävad õnnetuse järel ellu ja ellujäänud leiavad, et seal elab inimahvide ühiskond, sealhulgas šimpansid, gorillad ja orangutanid. Neil ahvidel on inimeste intelligentsus, samuti võime rääkida ja kõndida püsti nagu inimesed. Inimesi koheldakse selles ühiskonnas nagu orje ja nad elavad kõrbes ilma kõnelusvõimeta. Filmi lõpus leiab üks meeskonnaliikmetest Vabaduspatarei ja mõistab, et nad olid kogu aeg Maal.
Vastuvõtt ja mõju
Film "Ahvide planeet" oli kassas edukas, mis tähendab, et see teenis korralikult raha ja sai kriitikutelt väga soodsaid hinnanguid. Filmi kiideti selle eest, et selles uuriti selliseid ideid nagu klassierinevused, religioon, orjandus, rassism ja tuumatehnoloogia. Sellele järgnesid neli jätkufilmi: "Ahvide planeedi all" (1970), "Põgenemine ahvide planeedilt" (1971), "Ahvide planeedi vallutamine" (1972) ja "Võitlus ahvide planeedi eest" (1973). 1974. aastal näidati elavat tegevfilmi ja 1975. aastal ilmus animatsiooniga telesari "Tagasitulek ahvide planeedile" (Return to the Planet of the Apes). Joonisfilmis The Fairly Oddparents episoodis Abra-Catastrophe on lõik, kus inimesed on orjastatud koopainimesed ja ahvid on nende ülemused!
2001. aastal tehti Tim Burtoni lavastatud filmi uusversioon, milles mängisid Mark Wahlberg, Helena Bonham Carter ja Tim Roth. 2011. aasta augustis tehti sarja reboot filmiga "Rise of the Planet of the Apes". Sellele järgnes 2014. aastal "Dawn of the Planet of the Apes", mille 2017. aastal ilmunud jätkuga "War of the Planet of the Apes".
Otsige