"Ahvide planeet" on 1968. aastal ilmunud Ameerika Ühendriikide ulmefilm, mille režissöör on Franklin J. Schaffner. Film põhineb Pierre Boulle'i 1963. aastal ilmunud romaanil La planète des singes. Filmi peaosas on Charlton Heston, mängivad Roddy McDowall, Kim Hunter, Maurice Evans, James Whitmore, James Daly ja Linda Harrison. Filmi andis välja 20th Century Fox.

Süžee

Filmi keskmes on astronaut George Taylor (Charlton Heston), kes ärkab pärast kosmosereisi ja maapealset katastroofi arvatust viperusest planeedil, kus domineerivad ahvid ja inimeste roll on allutatud, primitiivne ning vaoshoitud. Taylor püüab mõista uut ühiskonda ja leida viisi tagasi koju. Lugu jälgib tema kohtumisi teadlike ahvidega, teaduse ja usu konfliktist ning lõppkokkuvõttes ilmneb filmile kuulsust toonud šokeeriv lõpppöörde, mis teravalt kriitiseerib inimühiskonna vägivalda ja enesehävitavat potentsiaali.

Tootmine ja tehnika

Filmi režissöör on Franklin J. Schaffner ja produtsent Arthur P. Jacobs. Visuaalne kujundus, kostüümid ja eriti maskid-make-up olid omal ajal tehniliselt uuenduslikud. Make-up-efektide eest vastutas John Chambers, kelle töö võimaldas ahvidel olla ekspressiivsed ja usutavad — see töö pälvis suurt tunnustust.

Film kasutab osaliselt ulmepõhist maailma loomise vahendina realistlikku lavakujundust ja kostüüme ning kombineerib neid filmi ajalooliste ja ühiskondlike teemadega, mis muudavad selle oluliseks kultuuriliseks kommentaariks oma aja kohta.

Muusika ja tehniline meeskond

Filmi originaallooja heliriba on Jerry Goldsmithi sulest ning see on saanud kiita oma mitmekihilisuse ja pingelise atmosfääri loomise eest. Kaamerate taga oli töötkasvaja Milton R. Krasner (cinematography), kelle kaadrid ja kompositsioon aitasid luua filmi unikaalse, mõnevõrra realistliku, ent samas sürreaalse ilme.

Peaosatäitjad

  • Charlton Heston
  • Roddy McDowall
  • Kim Hunter
  • Maurice Evans
  • James Whitmore
  • James Daly
  • Linda Harrison

Vastuvõtt ja auhinnad

"Ahvide planeet" oli nii kriitiliselt kui ka kommertslikult edu saavutanud. Film pälvis tähelepanu visuaalsete ja narratiivsete lahenduste eest ning tõstis esile ühiskondlikke teemasid nagu rassism, teaduse ja religiooni konflikt ning inimloomuse oht enesehävitusele. Make-up-töö eest sai John Chambers 1969. aastal akadeemilise eriauhinna (Academy Honorary Award) — see oli tunnustus meigi- ja prostetilise töö uuenduslikkuse eest, mida tollased kategooriad ei katnud.

Filmile omistati ka mitmeid nominatsioone ja tunnustusi, sealhulgas tähelepanu muusikale ning tehnilistele saavutustele.

Pärand ja mõjukus

"Ahvide planeet" on jätnud püsiva jälje popkultuuri ja ulmeajaloosse. See andis hoo mitmele järjele (nt "Beneath the Planet of the Apes", "Escape from the Planet of the Apes", "Conquest of the Planet of the Apes", "Battle for the Planet of the Apes"), televisioonisarjale 1970ndatel ning hilisematele ekraniseeringutele ja ümbertegemistele (sh Tim Burtoni 2001. aasta versioon ja 2010ndate uuem reboot-sari). Film on sageli tsiteeritud ja analüüsitud oma lõpu, sotsiaalse satiiri ning visuaalse stiili tõttu.

2001. aastal valiti "Ahvide planeet" Ameerika Filmiarhiivi (Library of Congress) poolt säilitamiseks Ameerika filmiklassika osana, tunnustamaks selle kultuurilist, ajaloolist ja esteetilist tähtsust.

Mis muudab filmi eriliseks

  • Karakterikeskne ulmelugu, mis ühendab seiklusliku žanri sügavama ühiskondliku ja filosoofilise kriitikaga.
  • John Chambersi juhtimisel loodud meigitööd, mis muutusid teerajajaks prostetika ja karakteranimeerimise alal filmis.
  • Jerry Goldsmithi atmosfääriline heliriba, mis tugevdab pinget ja võimendab filmi emotsionaalset mõju.
  • Kõnelev lõpuvaatus, mis on muutunud üheks kuulsaimaks filmitsiigiks kinoajaloos.

"Ahvide planeet" jääb oluliseks vaatamiseks neile, kes huvituvad ulmekinost, ühiskonnakriitikast ja filmiajaloost — see pakub nii meelelahutust kui ka mõtlemapanevat sisu.