Põletus (vigastus) — mis see on, põhjused, sümptomid ja ravi

Põletus on inimese naha või isegi liha vigastus. Põletuse põhjuseks võib olla kuumus, külm, elekter, kemikaalid, hõõrdumine või kiirgus. Enamik põletushaavu on põhjustatud kuumast vedelikust, tahkest ainest või tulest. Kuigi meeste ja naiste puhul on määrad sarnased, erinevad sageli ka põhjused. Mõnes piirkonnas on naiste puhul risk seotud avatud toiduvalmistamise tule või ebaturvaliste pliitide kasutamisega. Meeste puhul on risk seotud töökeskkonnaga. Muud riskitegurid on alkoholism ja suitsetamine. Põletused võivad tekkida ka enesevigastuse või inimestevahelise vägivalla tagajärjel.

Põletused võivad olla väga tõsised vigastused ja mõnel juhul võivad põhjustada isegi surma. Sõltuvalt sellest, kui sügavale ulatub põletus ja kui palju nahka on kahjustatud, võib põletus olla meditsiiniline hädaolukord. Laste puhul peab vähemalt viis protsenti nahast olema kahjustatud. Täiskasvanud võivad taluda kuni kümme protsenti kahjustatud nahast.

Teatud ulatusega põletused mõjutavad keha tervikuna: Levinud reaktsioonid on vereringešokk, süsteemne põletikuline reaktsioonisündroom ja sepsis.

Põhjused ja eriliigid

Põhjused on juba mainitud, kuid oluline on eristada ka eri tüüpe:

• Kuuma ainega (vee, õli, tuli) seotud põletused — kõige sagedasemad.
• Keemilised põletused — põhjustavad sügavat ja jätkuvat koekahjustust, kuni kemikaal on täielikult neutraliseeritud.
• Elektrilised põletused — sügavamad kahjustused sisemistes kudedes võivad olla suuremad kui välisel nahal paistab; võimalikud südame- või närvikahjustused.
• Külmapõletused ehk külmakahjustus — kordub kokkupuude väga madalate temperatuuridega.
• Kiirguspõletused — näiteks päikesepõletus või radiatsiooni tagajärg.
• Hõõrdumispõletused — tekivad naha ja kareda pinna vastastikuse hõõrdumise tõttu.

Põletuse raskusastmed

• Esimese astme põletus: ainult naha pindmine kiht on punetav ja valulik (näiteks kerge päikesepõletus).
• Teise astme põletus: tekivad villid, tugev valu ja punetus; kahjustus hõlmab epidermist ja osa dermist.
• Kolmanda astme põletus: nahk võib olla valge, nahkjas või mustunud; närviotsad võivad olla hävinud ja valu väheneda; kahjustus ulatub sügavamatesse kihtidesse (rasv, lihas).
• Neljas aste: kahjustub ka lihas, luu või muud sügavad struktuurid.

Sümptomid

Tavalised sümptomid sõltuvad põletuse tüübist ja raskusest, kuid võivad hõlmata:

• valu või tuimus
• punetus ja turse
• villide teke
• naha valge, pruun või must värv
• moodustunud koorik või kihtide eraldumine (sügavad põletused)
• hingamisraskused või häälköha (sissehingamise vigastus)
• süsteemsed nähud laialdase põletuse korral: pearinglus, madal vererõhk, palavik või külmavärinad

Esmaabi kodus

• Peata põletuse põhjus: eemalda inimene allikast (kui see on ohutu).
• Jahtumine: jahuta põletuskohta jaheda (mitte jääkülma) jooksva vee all 10–20 minutit; ära kasuta jääd otseselt.
• Eemalda rõivad ja ehted põletuse ümber, kui need ei ole nahaga kinni jäänud.
• Ära puhka villi ega rebesta nahka; katke puhta, mitte-kleepuva rätikuga või sidemega.
• Ära määri võid, õlisid, hambaainet ega muid koduseid vahendeid — need võivad raskendada ravi ja põhjustada infektsiooni.
• Keemiliste põletuste korral loputage pikka aega rohke vee all ja eemaldage saastunud riided; pöördu koheselt arstiabi saamiseks.
• Elektriliste põletuste puhul otsi meditsiinilist abi kohe — sisevigastused ja südameprobleemid võivad ilmneda hiljem.
• Kui kahtlustatakse sissehingamise vigastust (suitsu- või kuumaõhu sissehingamine), viige inimene värske õhu kätte ja kutsuge kiirelt abi.

Millal pöörduda arsti poole kohe

• Kui põletus on ulatuslik (lastele >5% nahapinnast, täiskasvanutele >10% või kui põletus on suur osa kehast).
• Põletus peal või ümber näo, käte, jalgade, liigeste või suguelundite piirkonnas.
• Sügavad (3. või 4. astme) põletused, põletusega kaasnev suur valu või vastupidi tundlikkuse puudumine.
• Elektri- või kemikaalpõletus või kui on märke hingamisraskusest.
• Kui tekivad infektsiooni tunnused: tugev punetus, mädane eritis, palavik.

Ravi

Ravi sõltub põletuse sügavusest ja ulatusest:

• Väiksemate pindmiste põletuste puhul piisab sageli esmaabist, puhastamisest, valutusest rutiinsest käsitlusest (paratsetamool, ibuprofeen) ja puhtast sidumisest.
• Keskmise ja raske põletuse korral võib vajalik olla haiglaravi: haavade hooldus, debridement (surnud kudede eemaldamine), paiksed antibiootikumid ja sidemed.
• Suurte põletuste korral kasutatakse vedelikuasendust (nt Parklandi valem), intensiivravi toetust ning suurenenud kaloritarbimist ja eraldi toitumist.
• Nahatampoonide või nahasiirdamise (nahagrafti) vajadus on sage sügavate põletuste korral.
• Põletushaavu võivad ravida spetsiaalsed põletuskeskused, mis pakuvad multidistsiplinaarset ravi (kirurg, taastusravi, füsioterapeut, psühholoog).
• Tetanuse vaktsineerimise üle vaadatakse ja vajadusel uuendatakse.

Järelravi ja rehabilitatsioon

Põletuse paranemise järel on oluline:

• füsioteraapia ja liigutusharjutused liigeste jäikuse ja kontraktuuride vältimiseks;
• armide hooldus — silikoonkatted, rõhksukad ja kirurgilised parandused vajadusel;
• psühholoogiline tugi — suured põletused võivad põhjustada traumaatilisi kogemusi ja kehapildi muutusi;
• järgnev meditsiiniline jälgimine infektsiooni ja funktsiooni hindamiseks.

Võimalikud tüsistused

• naha infektsioonid ja sepsis
• vedeliku- ja elektrolüütide tasakaalu häired, vereringešokk
• kroonilised valud ja närvikahjustused
• lihase- ja liigesejäikus, kontraktuurid
• esteetilised ja funktsionaalsed armid
• psühholoogilised probleemid (PTSD, depressioon)

Ennetamine

• tulekustutite ja vingugaasiandurite olemasolu kodus;
• lasteturvalisus köögis — kuumade vedelike hoidmine väljas asuvatest noortele ligipääsu eest;
• õige tööohutus: isikukaitsevahendid, ettevaatus kõrgetel temperatuuridel ja elektriseadmetega töötamisel;
• keemikaalide korrektne säilitamine ja käitlemine;
• alkoholi ja narkootikumide tarvitamise vältimine olukordades, kus esineb põletusohte.

Erirühmad

Lapsed ja eakad on põletuste suhtes eriti haavatavad. Laste põletused on sageli scald (kuuma vee/õli) tüüpi. Eakatel on nahk õhem ja paranemine aeglasem. Inimesed, kellel on alkoholi- või uimastisõltuvus, või kodutud võivad samuti sattuda suuremasse riskigruppi.

Kui sul on konkreetne küsimus oma või kellegi teise põletuse kohta (esmaabi sammud, millal pöörduda, ravivõimalused), kirjelda olukorda ja annan täpsemat nõu.