Mardikas (Buteo buteo) — kirjeldus, levik ja eluviisid

Mardikas (Buteo buteo) — põhjalik ülevaade: välimus, levik Euroopas ja Aasias, pesitsemine, jahikäitumine, alamliigid ja rändeharjumused.

Mardikas (Buteo buteo) on vanas maailmas väga levinud röövlind. Ta elab enamikus Euroopas ja Aasias. Isendi keha pikkus on tavaliselt 51–57 cm ja välja sirutatud tiibade ulatus 110–150 cm (48–60 tolli). Sulestiku toonid võivad piirkonniti ja vanuse järgi olla väga varieeruvad — üksikisendid võivad olla peaaegu puhtalt valged kuni peaaegu mustad, kuid tavaline alusvärv on erinevates toonides pruun.

Välimus ja vanusemärkused

Mardika sulestik on tugevalt varieeruv: noorlindudel on sageli heledamad ääred sulgedele ja nähtavad märgid, vanematel isenditel võib olla tumedam, ühtlasem värvus. Iseloomulik on lühike, lai tiib ja tugev sabakujundus, mis aitab lennates hõlpsalt ringi tiirutada. Allpool on mõned olulisemad tunnused:

• Pikkus: 51–57 cm.
• Tiibade ulatus: 110–150 cm (48–60 tolli).
• Sulestiku variatsioon: alates heledast kuni tumedani; sageli kirju või laiguline kõhualune ning seljal tumedamad laigud.
• Hääl: kõrge, venitatud kisa või vinguv kõlav hääl, mida kasutavad eriti pesitsusajal ja kontaktiks.

Levila ja elupaigad

Mardikas eelistab mitmekesiseid elupaiku: nad elavad nii metsades kui ka lahtistes maastikes ja põllumajandusmaastikel. Tavaliselt pesitsevad nad puudes metsades või metsaservades, kuid võivad kasutada ka järskude kaljude kohal paiknevaid pesitsuskohti. Jahivõimalused määravad sageli elupaiga valiku — hea on liituda avatud aladega, kus on palju väikeloomi.

Toitumine ja jahipidamisstrateegiad

Mardikas on üldtoiduline röövlind. Tema toitumine sisaldab peamiselt väikseid imetajaid, linde, selgrootuid ja mõnikord ka röövsaaki või surnukehasid. Kirjeldatud söögitoidud on:

• peamiselt närilised nagu rottide ja hiirte sugukond;
• väikesed linnud ja nende munad;
• suuremad putukad ja muud selgrootud;
• sh väiksemad maod, kahepaiksed ja vähesel määral ka röövsaak või söömine surnult leidunud toidust.

Ta jahib nii istudes posti või oksa peal ja järsku alla rünnates kui ka tiirutades õhus, otsides sobivat saaki. Tihti võib teda näha kõndimas üle äsja küntud põldude, kus ta otsib ussid ja putukaid. Kuigi tavaline saak on väikesemõõtmeline, on mõnikord kirjeldatud juhtumeid, kus mardikas haarab või rüüstab ka suuremaid loomi — näiteks vastsündinud või nooremaid metskitse (kodu- või metskitsede vastsündinud vasikad) või jäneseid — seejuures tavaliselt nooremaid või haavatud isendeid, mitte tervet täiskasvanud metskitse.

Elukäik ja paljunemine

Mardikas on enamasti üksik või paarikaupa toituv lind. Tavaliselt ei moodusta haudelinnud parve, kuid rändel või sobival toitaineterikkal alal võib näha suuremaid kogunemisi. Paarid on sageli monogaamsed ning võivad paarituda pikaajaliselt.

Pesitsusaeg ja -käitumine:

• pesitsusperiood: aprillist juunini (sõltuvalt levikualast);
• pesa: tavaliselt puu otsas tehtud suur pesa, mis võib olla kasutusel mitu aastat järjest;
• munade arv: 1–4 muna (tavaliselt 2–3);
• inkubatsioon: umbes 33–35 päeva, enamasti emane inkubeerib, isane toidab partnereid ning toob saaki;
• poegade väljalendamine (fledging): tavaliselt 45–55 päeva pärast koorumist;
• noorlindude iseseisvumine võib võtta mitu kuud; paljud jäävad algul pesitsuspiirkonna lähedale.

Rändestatus ja liikumine

Mardikas on osaliselt rändav liik. Lõunapoolsetes populatsioonides on isendid sageli pesitsuseaastal paigal, samas kui põhjapoolsed linnud, kus talved on karmimad, rändavad talveks lõunapoole. Rändekäitumine ja -ajastused varieeruvad piirkonniti.

Alamliigid ja taksonoomia

Kirjeldatud on umbes 16 alamliiki, millest kuni 11 võivad olla kehtivad; mõned autorid aktsepteerivad vaid seitset. Alamliikide eristamine põhineb peamiselt suuruse, sulestiku varjundite ja geograafilise leviku erinevustel. Taksonoomia on viimastel aastakümnetel muutunud ja arutelud jätkuvad, sest geeniuuringud annavad uusi andmeid.

Kaitsestaatus ja inimtegurid

Rahvusvaheliselt on mardikas enamasti hinnatud kui ohutu liik (IUCN klassifikatsioonil tavaliselt Least Concern), kuid kohalikes populatsioonides võivad ohud hõlmata elupaikade kadu põllumajanduse intensiivistumise, metsaraie ja mürgituste tõttu. Ka õnnetused nagu elektriliinidega kokkupõrked ja jahipidamine mõjutavad mõnes piirkonnas hulkasid.

Muud huvitavad faktid

• Mardika eluiga looduses on tavaliselt 10–15 aastat; rekordilised vanused võivad olla üle 20 aasta.
• Sulestiku suur varieeruvus raskendab mõnikord nende eristamist teistest röövlindudest – selle tõttu on kombeks vaadelda mitut tunnust korraga (suurus, tiibade ning saba kuju, lennumaneer) ning kasutada ka helisid ja käitumist määramisel.

Kokkuvõttes on mardikas paindlik ja kohanemisvõimeline röövlind, kelle laialdane levik ja mitmekesine toitumine teevad temast olulise osa paljude maastike ökosüsteemist.

Küsimused ja vastused

K: Mis on harilik öökull?

K: Kus elab harilik hiireviu?

K: Kui pikk on harilik hiireviu?

K: Kui pikad on hariliku hiireviu tiivad laiali sirutatud kujul?

K: Milliseid saakloomi sööb harilik hiireviu peamiselt?

K: Kas harilik hiireviu moodustab parve?

K: Mitu hariliku hiireviu alamliiki on kirjeldatud?

Otsing