Lutsern (Medicago sativa): põllukultuur, sööt ja levik

Lutsern (Medicago sativa) on lilleõieliste sugukonda Fabaceae kuuluv õistaimeliik. Seda tuntakse ka lutsernina. Ta on kodumaine Lähis-Idas ja Kesk-Aasias. Ta on toodud Euroopasse, Kesk-Aafrikasse, Hiinasse, Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse. Lutsern on põllukultuur. Seda kasutatakse kariloomade söötmiseks.

Kirjeldus ja omadused

Lutsern on mitmeaastane rohttaim, millel on sügav juurestik (tavaliselt kuni 1–3 m sügavusel), kolmlehine leht ja väiksed heinataimede moodi õied. Sügav juur võimaldab tal taluda kuivaperioode ja kasutada sügavamaid mullaveevarusid. Lutserni peetakse üheks väärtuslikumaks söödalisandiks tänu kõrgele valgu- ja mineraalainete sisaldusele ning headele fermentatiivsetele omadustele silosis.

Kultiveerimine ja kasvutingimused

• Muld: eelistab neutraalset kuni kergelt leeliselist mulda (pH 6–7,5), aga kasvab mitmesugustel pinnastel; halvasti talub väga happelist ja väga märga mulda.
• Kliima: sobib mõõdukasse ja soojemasse kliimavöötmesse; külma- ja kuivatundlikkus sõltub sordist.
• Külv: tavaliselt külvatakse varakevadel või sügisel. Külvisügavus on väike (1–2 cm) — oluline on hea seemne-kontakt mullaga.
• Seemnesordid ja määr: seemnesordid erinevad reavahe, põlvnemuse ja põuataluvuse poolest; seemne kogus sõltub külvisüsteemist, aga reeglina on puhta külvi tarbeks 8–20 kg/ha (muutuva praksise tõttu vahemikud võivad erineda).
• Rohi ja umbrohutõrje: noorelt on tundlik umbrohtudele — oluline on eelnevalt häälestada hea külvialus ning vajadusel kasutada mehaanilist või keemilist tõrjet.

Koristus ja saagikus

Lutsernit koristatakse kas heina, silo või rohusöötadena. Parim koristusajastus sõltub kasutusest: heina valmistamiseks ja kõrge toitainesisalduse hoidmiseks lõigatakse sageli enne või õitsemise algusest; siloks koristamine võib toimuda veidi hiljem. Mitmeaastased põllud annavad mitu lõiku aastas (olenevalt kliimast 2–5 korda), hea hooldusega võivad püsida mitmeid aastaid.

Sööt ja toitaineline väärtus

Lutsern on kõrge valgusisaldusega söödetaim: kuivainelises lutsernis võib valgu osakaal ulatuda sageli 15–25% või rohkem sõltuvalt koristuse ajast ja kuluastmest. Samuti on see hea kaltsiumi, K-vitamiini ja mõnedel juhtudel ka karotiini allikas. Lutsern on eriti väärtuslik lüpsilehmade, veiste, lambade ja hobuste toitumises, kuid tuleb arvestada tasakaalustatud söödaplaaniga, sest kõrge valk ja kaalium võivad mõjutada loomade tervist, kui mittemuul toidulaua komponendid puuduvad.

Lämmastikufikseerimine ja mullaparandus

Lutsern kuulub oaliste hulka ja suudab koos juurepõletajatega (rhizobia bakterid) fikseerida atmosfäärilist lämmastikku, parandades mulla viljakust. Kui lutserni kasvatatakse esimest korda, on soovitatav kasutada sobivaid inokulante, et tagada juurekäsnadel tõhus lämmastiku fikseerimine. Lutserni kasutamine vahekultuuris või rohumaana vähendab vajadust sünteetilise lämmastiku järele järgmiste põllukultuuride jaoks.

Tõrje, haigused ja kahjurid

• Haigused: tavalisteks probleemideks võivad olla juuremädanik, seenhaigused (nt Fusarium), lehiste plekid ja muud mükoosid, eriti niisketes tingimustes.
• Kahjurid: lutserni võib kahjustada lehesööjad nagu kakklehed, lehetäid ning mõnikord spetsiaalsed röövikud ja justuussiinse putukaliigid (olenevalt piirkonnast).
• Taimekaitse: oluline on pöörata tähelepanu õigele kultuuritehnilistele võtetetele (korrapärane vahekaugus, hea drenaaž, sordivalik) ning vajadusel kasutada regulatsioone järgivaid taimekaitsevahendeid.

Sordid ja aretus

Lutsernisortide aretus keskendub sageli saagikusele, haiguskindlusele, talvekindlusele ja põudataluvusele. Oluline on valida sort, mis sobib konkreetse regiooni kliimatingimustega ja planeeritava kasutusega (heina-, silo- või rohusööt).

Keskkonnamõju ja majanduslik väärtus

Lutsern aitab parandada mulla struktuuri ja viljakust ning vähendab vajadust sünteetiliste lämmastikväetiste järele. Samal ajal võib intensiivne kasvatamine ilma õige halduseta soodustada haiguste levikut või põhjustada mulla saastumist, kui kasutatakse liigset keemilist tõrjet. Majanduslikult on lutsern tihti kasumlik põllukultuur tänu mitmekülgsele kasutusele (sööda tootmine, mulla parandamine) ja korduvatele lõikustele ühel kasvuaastal.

Nõuanded praktikale

• Kui kasvatate lutserni esimest korda, inoculeerige seemneid sobiva rhizobia tüvega.
• Tagage hea seemne-kontakt muld-õhus: tihendamine pärast külvi aitab idanevatel seemnetel.
• Koristage õigeaegselt, et säilitada kõrge toitainesisaldus — eriti kui valmistate heina.
• Kombineerige lutsern viljavaheldusega: pärast lutserni võid külvata teravilju, mis kasutavad mulla lämmastikku efektiivselt.
• Jälgige põllu tervist: õige drenaaž, umbrohutõrje ja haiguste ennetus pikendavad põllu kasutusaega.

Kokkuvõtlikult on lutsern (Medicago sativa) mitmekülgne ja väärtuslik põllukultuur, mis pakub kõrgevalgustatud sööta ning aitab parandada mulla viljakust. Õige sordivalik, hea kultuuritehnika ja haiguste-kahjurite ennetus on edu aluseks.

Toiteväärtus

Lutsern sisaldab palju valku, kaltsiumi ja muid mineraalaineid, B-rühma vitamiine, C-, D-, E- ja K-vitamiini. On leitud, et päikese käes kuivatatud lutserni hein on D-vitamiini allikas, sisaldades 48 ng/g (1920 IU/kg) D-vitamiini₂ ja 0,63 ng/g (25 IU/kg) D-vitamiini₃ . On olemas viide, et lutserni võrsetes leidub D-vitamiini₂ ja D-vitamiini₃ ; see ootab veel kontrollimist. Jaini taimetoitluses ei ole seened lubatud, mistõttu on lutsern ainus teadaolev allikas, mida jainid saavad kasutada D-vitamiini₂ lisandi valmistamiseks.

Idandatud lutserni seemned

Küsimused ja vastused

K: Mis on alfalfa?

K: Mis on lutserni teaduslik nimetus?

K: Mis on lutserni teine nimetus?

K: Kus on lutsern kodumaine?

K: Kuhu on lutsern maailmas levinud?

K: Millisesse perekonda kuulub lutsern?

K: Milleks kasutatakse lutserni peamiselt?

Otsing