Demersaalsed ehk põhjalähedased kalad — definitsioon, levik ja omadused

Demersaalsed kalad: definitsioon, levik ja omadused — elu merede ja järvede põhjas, toitumis-, anatoomia- ja ökoloogilised eripärad ning tähtsus kalanduses.

Demersaalsed ehk põhjalähedased kalad on kalad, kes elavad ja toituvad mere või järvede põhja lähedal või otse põhjas. Sõna demersal on tuletatud ladinakeelsest sõnast demergere, mis tähendab «uppumist» või «alla vajumist». Mõistega tähistatakse sageli kalaelustiili, mis on vastand pelagilistele liikidele, kes elavad veesamba keskmistes ja ülemistes kihtides.

Elupaik ja levik

Demersaalsed kalad asustavad merepõhja ja järvepõhja, mis koosneb tavaliselt mudast, liivast, kruusast või kivist. Rannikuvetes on neid sageli mandrilava piirkonnas või selle lähedal; sügavamatel aladel elavad nad mandriservas, mandrilava kallakul ja nii mõnigi kord ka piki veealuste mägede ja saarte ümbruses. Üldiselt ei esine demersaalseid liike kõige sügavamates, abyssaalsetes tasandikes, kuid mõned liigid elavad väga suurtes sügavustes.

Erinevus pelagiliste ja bentiliste olenditega

Demersaalsed kalad erinevad pelaagilistest kaladest selle poolest, et veedavad suure osa ajast põhja lähedal. Samas ei ole kõik põhjalähedased liigid täielikult bentilised (põhjaelavad): benthilised organismid elavad otse põhjal või selle pinnal (näiteks meretaimed, karbid, äärmuslikud bentoseliigid), demersalsetel ei pruugi olla püsivat kontaktisuhet põhja materjaliga — nad liiguvad sageli vees mõned sentimeetrid kuni meetrid põhjast kõrgemal.

Toitumine ja bioloogilised omadused

Paljud demersaalsed kalad on põhjasööjad: söövad bentose organisme nagu väikesed krabid, koorikloomad, molluskid, ussid ja väikekalad. Mõned on aga saagiotsijad või röövkalad. Neil liikidel on sageli kohastunud lõualuud ja nägemine, mis sobib saagi otsimiseks pimedamates või pruunikates vetes. Demersaalseid liike iseloomustab ka madalam rasvasisaldus — nende fileed sisaldavad tavaliselt vaid 1–4% kalaõli, samas kui paljud pelaagilised liigid võivad sisaldada kuni 30% rasva.

Näited ja majanduslik tähtsus

Tuntud demersaalsed kalad on näiteks tursk, lest, räimiga sugulased, lestad ja mõningad röövikuliigid, samuti rähnid, roopaid ja kilud (sõltuvalt liigist ja piirkonnast). Paljud neist on olulised kalanduse jaoks: demersaalsed liigid moodustavad suure osa kommertsrookalisest saagist, mida püütakse ristlejate ja põhjatraageldajatega. Nende madalam rasvasisaldus mõjutab toidutööstust ja tarbimist — demersaalifileed on üldjuhul lahjemad kui pelagiliste liikide fileed.

Uurimis- ja püügimeetodid

Demersaalseid kalu uuritakse ja püüakse mitmete meetoditega: põhjatraat (trawl), rasketipud, merepõhja kraapimisseadmed, võrgud ning kaasaegsed tehnoloogiad nagu kaugjuhtitavad veealused seadmed (ROV), sonariandmed ja sukeldumised. Iga meetodiga kaasnevad mõjud mereökosüsteemile — näiteks põhjatraageldamine võib kahjustada põhjakatteid ja elupaiku.

Keskkonnamõjud ja kaitse

Demersaalseid liike ja nende elupaiku ohustavad intensiivne põhjatraageldamine, elupaikade hävinemine, saaste ning kliimamuutuse mõjud (nt temperatuuri- ja hapnikutaseme muutused). Konservatsioonimeetmeteks on kalapüügi piirangud, väljapüütud lubatud kvantumite haldamine, mereliste kaitsealade loomine ning püügivahendite muudetud disain, mis vähendab põhjakahjustusi.

Kokkuvõte

Demersaalsed ehk põhjalähedased kalad moodustavad mitmekesise rühma, kelle eluviis on tihedalt seotud mere- või järvepõhjaga. Nad täidavad olulist rolli veekogude ökosüsteemides ja on majanduslikult tähtsad, kuid vajavad säästvat majandamist ja kaitset, et hoida nii liike kui ka nende elupaiku tervena.

Küsimused ja vastused

K: Mis on põhjaloomad?

K: Millist tüüpi merepõhjadel elavad põhjaloomad?

K: Kus leidub rannikuvetes põhjaloomi?

K: Kus leidub põhjaloomi süvameres?

K: Kas põhjaloomi leidub üldiselt kõige sügavamates vetes?

K: Mida tähendab sõna "põhjaloomad"?

K: Mille poolest erinevad põhjalähedased kalad pelaagilistest kaladest?

Otsing