Dermestidae ehk dermestiidid: nahamardikate perekond, elupaigad ja kahjurid

Dermestidae on Coleoptera perekond. Neid tuntakse ka kui nahamardikaid, toidumardikaid, nahkamardikaid, nahkamardikaid, vaibamardikaid ja khapra mardikaid. Dermestiide on 500-700 liiki. Nende pikkus võib olla kuni 1-12 mm. Täiskasvanutel on ümmargune ovaalse kujuga keha, mis on kaetud soomuste või särbidega.

Enamik dermestiididest on arotijad, kes toituvad kuivast loomsest või taimsetest materjalidest. Siia kuuluvad nahk või õietolm, loomakarvad, suled, surnud putukad ja looduslikud kiud. Dermestid võivad elada surnud loomades ja toituda neist. Teised elavad imetajate, lindude, mesilaste või herilaste pesades. Thaumaglossa elab ainult mantide munakestes. Paljud Trogoderma liigid on teravilja söövad kahjurid.

Surnud loomadel elavaid mardikaid uuritakse kriminaaluurimise käigus (kohtuekspertiisi entomoloogia). Paljud liigid on kahjurid, mis võivad kahjustada kodude ja ettevõtete looduslikke kiudusid. Loodusmuuseumid kasutavad dermestiide mõnikord loomade skelettide puhastamiseks.

Morfoloogia ja tunnused

Dermestiidid on väikese kuni keskmise suurusega mardikad (tavaliselt 1–12 mm). Täiskasvanutel on ovaalne või ümar keha, tihtipeale kaetud värviliste soomuste, karvade või särbidega, mis annavad liigile iseloomuliku mustri. Antenniotsad on sageli klubi-kujulised. Vastsed on piklikud, karvased või harjastega kaetud ning sageli teravama otsaga — just vastsete hügroskoopilised harjakujulised karvad teevad neist sageli kõige kahjulikumad lootused paeluvate materjalide kahjustamisel. Mõned liigid on võimelised lendama, teised eelistavad roomamist ja varjuda pragudesse.

Elutsükkel ja bioloogia

Dermestiidide elutsükkel koosneb munast, vastsest (larv), nukkest ja täiskasvanust. Vastsefaas võib olla suhteliselt pikk (nt mitu kuud kuni aasta), sõltudes toidu hulgast, temperatuurist ja niiskusest. Soojemad ning toitainerikkad tingimused kiirendavad arengut. Ussja vastse toime tõttu tekivadki enamasti nähtavad kahjustused kangastes, vaipades, karvastes esemetes ja kuivtoitudes.

Levik ja elupaigad

Paljud dermestiidid elavad ja toituvad kuivanud loomsetest materjalidest — karvadest, suledest, nahast ja surnud organismidest.
Mõnel liigile meeldib pesitsuskohtades elamine: spp. leiab varjualuseid mesilaspesades, lindude pesades või imetajate urgudes.
Toidukauplustes ja teraviljahoidlates on levinud Trogoderma liigid, sh tuntud khapra mardikas (Trogoderma granarium), mis on oluline tööstuslik kahjur.
Õuetingimustes võib dermestiide kohata õietolmu ja õitega toitu otsimas, osa liigist on spetsialiseerunud kindlatele mikroelupaikadele (nt Thaumaglossa mantide munakestele).

Majanduslik ja kultuuriline tähendus

Dermestiidid võivad olla tõsised kahjurid kodudes, laos, looduskogudes ja muuseumides. Nad kahjustavad vaipu, rõivaid, mööblit, tekstiile ning kuivtoite (puder, jahud, teravili). Vastsete poolt eraldatavad karvad ja fragmentidest tekivad tolm võivad põhjustada allergilisi reaktsioone ja ärritust inimestel. Samas kasutatakse dermestiide teadlikult muuseumiskelettide puhastamiseks — korraldatud kolooniad söövad liha, jättes puhta luustiku, mis on osteoloogiliste uurimiste jaoks väärtuslik.

Kohtuekspertiis ja entomoloogia

Kohtuekspertiisi entomoloogias on dermestiidid olulised, sest nende esinemine ja arenguetapid surnukehal annavad teavet surmajärgse aja (postmortem interval, PMI) hinnanguks. Erinevad liigid koloniseerivad keha eri arenguetappides ja erinevates tingimustes, seega aitab nende liigilise koosseisu ja arengufaasi tundmine uurijatel ajastada sündmusi.

Kahjuritõrje ja ennetus

Hügieen ja regulaarne puhastamine: tolmu ja toidujääkide eemaldamine, vaakumiga puhastamine eriti nurkades ja mööbli alustes.
Ümara toiduhoiu korral õhukindlad mahutid — teravilja, riideid ja arhivaalseid materjale hoida tihendatud plastpakendites või metallkastides.
Temperatuuritöötlus: lühiajaline kuumutamine (>50–60 °C) või külmutamine (alla −20 °C mitmeks päevaks) tapab nii munad kui vastsed nõuetekohaselt rakendatuna.
Fumigatsioon ja insektitsiidid: kus vajalik, rakendatakse professionaalset desinsektsiooni; muuseumitingimustes tuleb kasutada ettevaatlikult, et vältida esemete kahjustamist.
Üksikute esemete isoleerimine ja kontrollne puhastamine: muuseumides eelistatakse dermestiidikolooniaid piiratud ja hooldatud kastiis, et töödelda skelettide puhastamist ilma kontaminatsioonita.

Kaitse- ja ohutusnõuanded

Kui kahtlustate dermestiidikatkest kodus või muuseumis, tegutsege kiiresti: tuvastage kahjustatud esemed, puhastage ja kaaluge kohest temperatuuri- või keemilist töötlemist. Tekstiilide ja arhiivimaterjalide puhul konsulteerige konservaatoriga. Töötades dermestiidikolooniatega (nt muuseumides), kandke kaitseriietust ja vältige otsest kontakti vastsekarvadega, mis võivad põhjustada ärritust.

Kokkuvõtlikult on Dermestidae mitmekesine mardikaperekond, mille liikidel on nii olulisi ökoloogilisi rolle kui ka majanduslikku ja teaduslikku tähendust. Nende tundmine aitab paremini ennetada kahjusid, kasutada neid teadustööks ning hinnata nende rolli looduse ja inimkeskkonna ristumispunktides.

Dermestid mardikad, mida kasutatakse inimkallo puhastamiseks Skulls Unlimited Internationalis, Oklahoma City, Oklahoma, Oklahoma

Raamatud

Pasquerault T. et al 2008. Répartition des espèces du genre Dermestes L. 1758 récoltés sur des cadavres humains (Coleoptera Dermestidae). L'entomologiste Tome 64 N°4 pp 221-224.
Hinton H.E. 1945. Ladustatud toodetega seotud mardikate monograafia. 1, 387-395 British Museum (Natural History), London. Maailma täiskasvanute ja vastsete, perekondade ja liikide võtmed; suurepärased joonised, täielik liigiinfo.
Freude H; Harde K.W. & Lohse G.A. 1979. Dermestidae. Die Käfer Mitteleuropas 6: Diversicornia (Lycidae - Byrrhidae) 1206 text figs. 367pp. Goecke & Evers. Tekst saksa keeles; Dermestidae on lehekülgedel 304-327.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Dermestidae?

V: Dermestidae on Coleoptera perekond, mida tuntakse ka nahkhiirte, toidumardikate, nahkhiirte, nahkhiirte, vaibamardikate ja khapra mardikate nime all ja millel on 500-700 liiki.

K: Kui suured on dermestiidid?

V: Dermestid võivad olla kuni 1-12 mm pikkused.

K: Mida dermestiidid söövad?

V: Enamik dermestiide on arotsusööjad, kes toituvad kuivast loomsest või taimsest materjalist. Siia kuuluvad nahk või õietolm, loomakarvad, suled, surnud putukad ja looduslikud kiud.

K: Kus võib leida Dermestide elupaika?

V: Dermestide võib leida elavaid ja surnud loomi, kes toituvad neist. Teisi võib leida imetajate, lindude, mesilaste või herilaste pesades elavaid isendeid. Thaumaglossa elab ainult mantide munakoobastes.

K: Kas dermestiidid võivad olla kahjurid?

V: Jah, paljud Trogoderma liigid on kahjurid, kes söövad vilja. Paljud liigid on ka kahjurid, mis võivad kahjustada looduslikke kiudusid kodudes ja ettevõtetes.

K: Milline on Dermestide kasutamine kohtuekspertiisi käigus?

V: Surnud loomadel elavaid mardikaid uuritakse kriminaaluurimise käigus (kohtuekspertiisi entomoloogia).

K: Kuidas kasutavad Dermestideid loodusmuuseumid?

V: Dermestideid kasutavad loodusteaduslikud muuseumid mõnikord loomade skelettide puhastamiseks.