Ökosotsialism – rohelise sotsialismi ideoloogia ja eesmärgid

Ökosotsialism on ideoloogia, mis ühendab sotsialismi rohelise poliitika, keskkonnakaitse, ökoloogia ja globaliseerumisvastasuse. Ökosotsialistid usuvad, et kapitalism (koos imperialismi ja globaliseerumisega) põhjustab sõdu, vaesust ja keskkonna hävitamist.

Ökosotsialistid tahavad, et tootmisvahendid kuuluksid kogukonnale ja et keskkond taastuks.

Põhimõtted

Ökosotsialismi keskmes on veendumus, et sotsiaalne õiglus ja ökoloogiline jätkusuutlikkus on lahutamatud. Selle ideoloogia võtmeelemendid on:

• Kogukondlik omandus – tootmisvahendite ja oluliste ressursside (vesi, maa, energiavõrgud jne) omand peaks olema demokraatlikult kontrollitud kas läbi kohtlike omavalitsuste, töökollektiivide või ühiste kogukondlike struktuuride.
• Keskkonna taastamine – aktiivsed meetmed looduse taastamiseks, liigirikkuse kaitseks ja reostuse vähendamiseks.
• Majanduse ümbermõtestamine – kasvu absoluutse kasu asemel rõhk heaolul, ringmajandusel, tarbimise vähendamisel ja kohalikel vajadustel.
• Globaalne solidaarne poliitika – vastu seista imperialismile ja ebaõiglasele globaliseerumisele, toetades samas rahvusvahelist koostööd kliima- ja sotsiaalküsimustes.
• Osalusdemokraatia – otsustusprotsesside laialdane kaasamine, et vähendada hierarhiaid ja suurendada avalikku kontrolli.

Peamised eesmärgid

Ökosotsialistide eesmärk on luua ühiskond, kus inimeste heaolu ei sõltu loodusvarade lakkamatust ekspluateerimisest. Konkreetsemalt tähendab see:

• üleminek taastuvenergiale ja fossiilkütuste kasutuse lõpetamine;
• tootmise ümber korraldamine nii, et see oleks lokaalselt vajalik, ringluses toimiv ja keskkonnasõbralik;
• sotsiaalsete ebavõrdsuste vähendamine ning universaalne ligipääs tervishoiule, haridusele ja elamispindadele;
• looduskeskkonna taastamine ja kliimaõigluse tagamine nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Poliitilised ja majanduslikud ettepanekud

Praktilised meetmed, mida ökosotsialistlik poliitika sageli propageerib, hõlmavad:

• strateegiline industriaalne ümberkujundamine ja investeeringud rohepöördesse;
• töö demokraatlik ümberjaotus – töökohad, mida saab muuta kooperatiivideks või kogukonnaettevõteteks;
• tulude ümberjaotamine progressiivsete maksude ja sotsiaaltoetuste kaudu;
• ringmajanduse edendamine, jäätmete vähendamine ja taaskasutuse maksustamine/soodustamine;
• pädevate piirangute kehtestamine keskkonnakahjudele ja range vastutus reostajatele;
• kohaliku toidutootmise ja põllumajanduse toetamine bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks.

Seos teiste liikumistega

Ökosotsialism jagab ühisosa roheliikumisega, aga rõhutab ka sotsiaalse õigluse ja majandusliku ümberjaotuse tähtsust—see eristab seda osa rohelistest programmides, mis ei käsitle majanduslikke võimusuhted. Samuti ületab ökosotsialism paljuski klassikalise sotsialismi kitsama tööstuskeskse fookuse, lisades ökoloogilise piirangute ja globaalse vastutuse dimensiooni.

Kriitika ja väljakutsed

Ökosotsialistlikud ideed kohtavad nii teoreetilist kui praktilist kriitikat:

• kahtlustused majandusliku efektiivsuse väiksuse või innovatsiooni pidurdamise kohta;
• raskused rahvusvahelises koordinatsioonis, sest kliima- ja ressursiküsimused nõuavad globaalseid lahendusi;
• praktilised raskused üleminekute rahastamisel ning töökohtade ümberpaigutamisel tööstusharudes, mis sõltuvad fossiilkütustest;
• võimustruktuuride muutmisega seotud poliitilised vastuseisud ja huvide konfliktid.

Praktilised sammud ja näited

Paljud ökosotsialistlikud ettepanekud on realiseeritavad järk-järgult: kohalike omavalitsuste poliitikad jätkusuutlike linnaarengute ja kogukonnaenergia projektide toetamiseks; töökohapõhised kooperatiivid ning riiklikud programmid taastuvenergia ja rohetehnoloogia arendamiseks. Edu sõltub tihti ühiskondlikust toetusest, õiglasest üleminekust töötajatele ja rahastamisvõimalustest.

Lõpetuseks

Ökosotsialism püüab ühendada looduskaitse ja sotsiaalse õigluse eesmärgid, pakkudes alternatiivi jätkusuutmatule majandusmudelile. Selle edu eeldab nii poliitilist tahet kui laiemat ühiskondlikku konsensust ning praktiliste lahenduste paindlikku kohaldamist eri riikides ja kogukondades.

Küsimused ja vastused

K: Mis on ökosotsialism?

K: Mida usuvad ökosotsialistid kapitalismi kohta?

K: Mis on ökosotsialistide eesmärk?

K: Mida tähendab tootmisvahendite ühisomand?

K: Mille poolest erineb ökosotsialism traditsioonilisest sotsialismist?

K: Miks usuvad ökosotsialistid, et imperialism on sõja põhjus?

K: Milline on ökosotsialismi ja globaliseerumisvastasuse vaheline seos?

Otsing