Keskkonnategurid: mõju elusorganismidele, haigustele ja tervisele

Keskkonnategurid ja nende mõju elusorganismidele, haigustele ja tervisele — uurimus riskidest (vähk, astma, autism) ning ennetusest. Loe rohkem.

Keskkonnategur (ka ökotegur) on mis tahes tegur, mis mõjutab elusorganisme. Abiootiliste tegurite hulka kuuluvad keskkonnatemperatuur, päikesevalguse hulk ja vee PH tase pinnases, milles organismid elavad. Biootiliste tegurite hulka kuuluvad toiduorganismide kättesaadavus ning kiskjate, parasiitide ja konkurentide olemasolu.

Vähktõbi on sageli seotud keskkonnateguritega. Tervislik toitumine, tervislik kehakaal, alkohoolsete jookide piiramine ja suitsetamisest loobumine või selle mitte alustamine vähendab vähki haigestumise riski.

Uuritud on ka astma ja autismi keskkonnast tingitud mõjureid.

Keskkonnategurid — liigid ja näited

Keskkonnategurid jagunevad laias laastus abiootilisteks (eluta keskkonna) ja biootilisteks (teised organismid) mõjuriteks. Näited:

• Abiootilised tegurid: temperatuur, niiskus, valgus, pH, õhukvaliteet (nt tahked osakesed PM2.5, osoon, NO2), kemikaalid (nt pestitsiidid, polüklooritud bifenüülid, bensüseen), raskmetallid (nt plii, elavhõbe), ioniseeriv kiirgus, UV-kiirgus ja veekvaliteet.
• Biootilised tegurid: taimsed ja loomset päritolu toiduressursid, patogeenid (viirused, bakterid, seennakkused), parasiidid, kiskjad ning konkurendid ja ka inimese poolt sisse toodud invasiivsed liigid.

Mõju organismidele ja ökosüsteemidele

Keskkonnategurid mõjutavad organisme mitmel tasandil: individuaalsel (kasv, areng, paljunemine, käitumine), populatsioonide (arvukus, levik) ja ökosüsteemi tasandil (liikidevahelised suhted, toiduahelad). Näiteks võib kõrge temperatuur muuta taimede kasvutsüklit, vähendades toiduahelas saadaolevat biomassi; veereostus võib häirida magevee-elustikku; kemikaalide kuhjumine pinnases või vees kahjustab nii taimi kui loomade paljunemist.

Keskkonnategurid ja haigused / tervis

Keskkonnategurid võivad mõjutada inimeste tervist otseselt ja kaudselt. Mõned olulised mõjusuunad:

• Vähk: teatud kemikaalid ja kiirgus on tõestatud kantserogeenid (nt tubakasuits, asbest, radon, mõningad keemilised lahustid ja mootori heitgaasid). Krooniline kokkupuude ja geneetiline vastuvõtlikkus loovad sageli koos riskitausta — vähk on tavaliselt multifaktoriaalne haigus.
• Respiratoorsed haigused ja astma: õhusaaste (PM2.5, NO2, osoon), tubakasuits, siseõhu allergeenid (tolmulestad, loomakarv, hallitus) ja tööstuslikud ärritajad võivad vallandada või süvendada astmat ning kroonilisi hingamisteede haigusi.
• Arenguhäired ja neuroloogilised häired: laste ja arengujärgus olevate inimeste haavatavus on suur — raseduseaegsed kokkupuuted teatud kemikaalidega (nt mõned pestitsiidid, plii, elavhõbe) võivad mõjutada närvisüsteemi arengut. Autismi puhul näitavad uuringud geneetika ja keskkonna koostoimet; seosed on sageli keerukad ja põhjus-tagajärg ei ole kõigis juhtumites selge.
• Endokriinsed häired: östrogeenilaadselt või muul viisil endokriinsüsteemi mõjutavad ained (nt bisfenool A, ftalaadid) võivad häirida hormoonide tasakaalu ja mõjutada reproduktiivtervist ning ainevahetust.
• Infektsioonid: kliima muutus ja elupaikade muutumine võivad mõjutada vektorite levikut (nt sääsed ja puugid), suurendades teatud nakkushaiguste (nagu dengue, Lyme’i tõbi) riski laiemal alal.

Riskide hindamine ja tundlikud rühmad

Keskkonnariskide mõju sõltub kogusest (doos), kokkupuute kestusest, kokkupuute ajast (nt embrüonaalne või varajane lapsepõlv) ja indiviidi vastuvõtlikkusest (vanus, geneetika, olemasolevad haigused). Erilist kaitset vajavad lapsed, rasedad, eakad ja krooniliste haigustega inimesed. Samuti mõjutavad riskitaset sotsiaal-majanduslikud tegurid — väiksema sissetulekuga kogukonnad satuvad tihti suurema kokkupuute alla ja neil on halvem juurdepääs tervishoiule.

Kuidas vähendada keskkonnariske

Võimalusi riskide vähendamiseks on nii isiklikul kui ühiskondlikul tasandil:

• Isiklikud meetmed: suitsetamisest loobumine, tervislik toitumine ja liikumine, siseõhu parandamine (ventilatsioon, hallituse eemaldamine), mürast ja kemikaalidest hoidumine, ohutusnõuete järgimine töökohal, puhast joogivett kasutamine ning päikesekaitse (UV-kaitse).
• Meditsiinilised ja ennetusmeetmed: regulaarsed sõeluuringud, vaktsineerimine (nt HPV-vaktsiin vähendab teatud vähiliikide riski), raseduseaegne nõustamine ja kokkupuute vähendamine.
• Poliitika ja ühiskondlikud meetmed: keskkonnastandardid ja õhu- ning veekaitse regulatsioonid, tööstuse emissioonide piirangud, mürgiste ainete kasutamise vähendamine ja ohutu jäätmekäitlus, linnaplaneerimine, mis vähendab liiklus- ja tööstussaastet, ning kliimapoliitika, mis piirab soojenemisest tingitud terviseriske.
• Jälgimine ja teadusuuringud: õhu- ja veekvaliteedi seire, epidemioloogilised uuringud ja teadmiste pidev uuendamine aitavad tuvastada ohtlikke aineid ja suunata ennetust.

Järeldus

Keskkonnategurid mõjutavad elu- ja tervisekvaliteeti laiahaardeliselt — alates üksikutest organismidest kuni inimeste tervise ja ühiskondade tasemeni. Paljud haigused on multifaktoriaalsed, kus keskkonnategurid võivad toimida koos geneetika ja elustiiliga. Teadlikkus, ennetus ja ühiskondlikud meetmed võivad oluliselt vähendada keskkonna mõjusid tervisele ning kaitsta haavatavaid rühmi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on keskkonnategur?

K: Millised on kahte liiki keskkonnategurid?

K: Mis on abiootilised tegurid?

K: Mis on biootilised tegurid?

K: Kuidas on vähktõbi seotud keskkonnateguritega?

K: Milliseid keskkonnategureid on uuritud astma ja autismi puhul?

K: Mida saab teha vähki haigestumise riski vähendamiseks?

Otsing