Eesti olümpiamängud: ajalugu, osalemine ja medalid alates 1920. aastast
Eesti olümpiamängud: põhjalik ülevaade ajaloost, osalemisest ja medalisaagist alates 1920. aastast — sportlaste lood, tähtsaimad saavutused ja põhistatistika.
Eesti osales esimest korda olümpiamängudel 1920. aasta suveolümpiamängudel pärast iseseisvumist Venemaast 1918. aastal. Riiklik olümpiakomitee loodi 1923. aastal. Nad osalesid esimestel taliolümpiamängudel aastal 1924. Eesti sportlased osalesid olümpiamängudel kuni riigi liitumiseni Nõukogude Liiduga 1940. aastal. 1980. aasta suveolümpiamängudel peeti purjeregatt pealinnas Tallinnas. Eesti on osalenud kõikidel olümpiamängudel pärast taasiseseisvumist 1991. aastal. Enim medaleid on Eesti võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja murdmaasuusatamises.
Ajalooline ülevaade
1920. aasta Antwerp oli Eesti esimene iseseisva riigina osaletud olümpia. 1920.–1936. aasta perioodil kujunes Eesti väikeriigina tugeva olümpiaajalooga riigiks, andes maailmale mitmeid silmapaistvaid sportlasi ja võitjaid. Pärast 1940. aasta annekteerimist liideti Eesti NSV Nõukogude Liiduga ning Eesti sportlased võistlesid järgnevatel aastakümnetel tihti Nõukogude Liidu koondise koosseisus — nende võidud kandusid ametlikult siiski Nõukogude Liidu nimele. 1980. aasta Moskva olümpiamängude purjeregatid viidi ideoloogilistel ja praktilistel põhjustel läbi Tallinnas, mis tõi linna rahvusvahelise tähelepanu alla.
Taastumine ja kaasaegne osalemine
Eesti Olümpiakomitee (EOK) asutati 1923. aastal; see tegevus taastati taas 1989. aastal ja EOK taasalustas rahvusvahelist tunnustust 1991. aastal pärast Eesti taasiseseisvumist. Alates 1992. aastast (Barcelona suveolümpia ning Albertville taliolümpia) on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel iseseisva riigina. 1990. ja 2000. aastate sportlaste edukad esinemised tõid Eestile mitmeid medaleid ning aitasid arendada sporti rahvusvahelisel tasemel.
Tähtsamad saavutused ja tuntud sportlased
- Kristjan Palusalu – 1936. aasta Berliini olümpial maadluses kahe kuldmedaliga Eesti spordi legend.
- Erki Nool – 2000. aasta Sydney olümpiamängude medaliomanik (kuld) dekaatlonis, toonud Eesti kergejõustikule suurt tähelepanu.
- Gerd Kanter – kettaheite maailmameister ja 2008. aasta Pekingi olümpia kuldmedalist.
- Andrus Veerpalu ja Kristina Šmigun‑Vähi – Eesti tuntud murdmaasuusatamise esindajad, kes on toonud Eestile tugevaid tulemusi talvistel olümpiamängudel.
Millistel aladel Eesti on tugev
Eesti edu olümpial on sageli tulnud väiksema, intensiivse harrastuspõhise treeningkultuuri tulemusena. Traditsiooniliselt tugevad alad on:
- Kergejõustik – mitmed medalikohad ja maailmatasemel atleedid.
- Maadlus – eelkõige 1930. ja 1940. aastatel tugevaid tulemusi.
- Tõstmine – varasematel perioodidel olulisi tulemusi.
- Murdmaasuusatamine – tänapäevalgi olulisem talvine haru, kus on saavutatud kuld- ja poodiumikohti.
- Purjetamine – näiteks 1980. aasta regattide korraldus Tallinnas rõhutas selle laiemat tähtsust.
Nõukogude periood ja Eesti sportlaste panus
1940.–1991. aastani ei saanud Eesti iseseisvana oma lipu all võistelda. Paljud Eesti sportlased kuulusid siiski Nõukogude koondistesse ning võitsid medaleid, mis kanti ametlikult Nõukogude Liidu arvele. Pärast 1991. aastat on neid sportlasi ja nende saavutusi hakatud laiemalt tunnustama kui osa Eesti spordi ajaloost.
Olümpiasüsteem ja tulevik
Rahvusvaheline konkurents on kasvanud, kuid Eesti jätkab panustamist tippsporti läbi klubide, olümpiakomitee ja ülikoolide koostöö. Oluline on noorte arendamine, tippspordi rahastamise stabiilsus ja kaasaegsete treeningtingimuste loomine. Eesti väikeriigina suudab sageli läbi süstemaatilise töö ja tugeva spordikultuuri saavutada väljapaistvaid tulemusi rahvusvahelisel areenil.
Kokkuvõte
Eesti olümpiaajalugu on mitmekihiline: edukad algusaastad 1920.‑ndatel ja 1930.‑ndatel, keeruline periood Nõukogude aja tõttu ning edukas tagasitulek iseseisva riigina 1990.‑ndatel ja 2000.‑ndatel. Eesti tugevused peituvad eelkõige kergejõustikus, maadluses, tõstmises ja murdmaasuusatamises ning riik on andnud maailmale mitmeid silmapaistvaid sportlasi. Tulevikus toetavad jätkuvalt edu noorte arendamine ja süsteemsed investeeringud sporti.
Medalid olümpiamängude spordialade kaupa
Medalid suveolümpiamängude spordialade kaupa
| Sport | Kuld | Silver | Pronks | Kokku |
| Maadlus | 5 | 2 | 4 | 11 |
| 2 | 1 | 3 | 6 | |
| Kaalutõstmine | 1 | 3 | 3 | 7 |
| 1 | 0 | 0 | 1 | |
| Sõudmine | 0 | 2 | 0 | 2 |
| Poks | 0 | 1 | 0 | 1 |
| Judo | 0 | 0 | 3 | 3 |
| 0 | 0 | 2 | 2 | |
| Kokku | 9 | 9 | 15 | 33 |
Medalid taliolümpiamängude spordialade kaupa
| Sport | Kuld | Silver | Pronks | Kokku |
| Murdmaasuusatamine | 4 | 2 | 1 | 7 |
| Kokku | 4 | 2 | 1 | 7 |
Suveolümpiamängude medalite arv
| Aasta | Sportlaste arv | Spordialade arv | Kuld | Silver | Pronks | Koht |
| 1912 | 12 | 5 | 1 | - | ||
| Iseseisev Eesti | ||||||
| 1920 | 14 | 3 | 1 | 2 | 14 | |
| 1924 | 47 | 5 | 1 | 1 | 4 | 17 |
| 1928 | 21 | 5 | 2 | 1 | 2 | 16 |
| 1932 | 3 | 2 | - | |||
| 1936 | 39 | 8 | 2 | 2 | 3 | 13 |
| 11 | 6 | 1 | 3 | 1 | - | |
| 1956 | 5 | 2 | 1 | - | ||
| 1960 | 6 | 4 | 2 | - | ||
| 1964 | 6 | 4 | 2 | - | ||
| 1968 | 10 | 5 | 1 | 1 | 3 | - |
| 1972 | 7 | 5 | 3 | 1 | - | |
| 1976 | 7 | 4 | 1 | 1 | - | |
| 1980 | 11 | 5 | 4 | 1 | 2 | - |
| 1984 | Ei osalenud | |||||
| 1988 | 11 | 7 | 2 | 2 | 2 | - |
| Iseseisev Eesti | ||||||
| 1992 | 38 | 15 | 1 | 1 | 34-36 | |
| 1996 | 44 | 13 | - | |||
| 2000 | 33 | 11 | 1 | 2 | 46-47 | |
| 2004 | 42 | 10 | 1 | 2 | 64 | |
| 47 | 13 | 1 | 1 | 46-49 | ||
| 2012 | 32 | 11 | 1 | 1 | ||
| Kokku | 21 | 21 | 26 | - | ||
|
| 9 | 9 | 15 | 47 | ||
Taliolümpiamängude medalite arv
| Aasta | Sportlaste arv | Spordialade arv | Kuld | Silver | Pronks | Koht |
| Sõltumatu Eesti (medalid arvestatakse võistkondade kaupa) | ||||||
| 2 | 1 | 0 | 0 | 0 | - | |
| 1936 | 5 | 4 | 0 | 0 | 0 | - |
| 1956 | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | - |
| 1964 | 1 | 1 | 1 | 0 | 0 | - |
| 1968 | 2 | 2 | 0 | 0 | 0 | - |
| 1980 | 1 | 1 | 0 | 0 | 0 | - |
| 1988 | 1 | 1 | 0 | 0 | 1 | - |
| Iseseisev Eesti | ||||||
| 1992 | 20 | 5 | 0 | 0 | 0 | - |
| 26 | 6 | 0 | 0 | 0 | - | |
| 1998 | 20 | 5 | 0 | 0 | 0 | - |
| 2002 | 17 | 5 | 1 | 1 | 1 | 17 |
| 2006 | 26 | 6 | 3 | 0 | 0 | 12 |
| 30 | 4 | 0 | 1 | 0 | 25 | |
| Kokku | 5 | 2 | 2 | - | ||
|
| 4 | 2 | 1 | 23? | ||
Seotud leheküljed
- ROKi riigikoodide loetelu
Küsimused ja vastused
K: Millal osales Eesti esimest korda olümpiamängudel?
V: Eesti osales esimest korda olümpiamängudel 1920. aasta suveolümpiamängudel.
K: Mis juhtus 1923. aastal seoses Eesti ja olümpiamängudega?
V: 1923. aastal loodi Riiklik Olümpiakomitee.
K: Millal lõpetasid Eesti sportlased olümpiamängudel osalemise?
V: Eesti sportlased lõpetasid olümpiamängudel osalemise, kui riik sai 1940. aastal Nõukogude Liidu osaks.
K: Millistel olümpiamängudel toimus purjeregatt pealinnas Tallinnas?
V: 1980. aasta suveolümpiamängudel toimus purjeregatt Tallinna pealinnas.
K: Mitu korda on Eesti osalenud olümpiamängudel pärast taasiseseisvumist 1991. aastal?
V: Eesti on osalenud kõikidel olümpiamängudel alates taasiseseisvumisest 1991. aastal.
K: Millistel spordialadel on Eesti võitnud kõige rohkem medaleid?
V: Kõige rohkem medaleid on Eesti võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja murdmaasuusatamises.
K: Milline oli Eesti olukord enne iseseisvumist?
V: Enne iseseisvumist oli Eesti osa Venemaast.
Otsige