Fidelio
Fidelio on Ludwig van Beethoveni ooper kahes vaatuses. See on Beethoveni ainus ooper. Saksakeelne libreto on Joseph Sonnleithneri kirjutatud prantsuse jutustuse põhjal. Ooper räägib sellest, kuidas Leonore, maskeerituna vangivalvuriks nimega "Fidelio", päästab oma abikaasa Florestani surmast poliitvanglas.
Fidelio on näide "päästeooperist", mis oli tollal populaarne ooperitüüp. Kangelane (või kangelanna) peab võitlema julmade inimeste vastu, et päästa armastaja. See on kirjutatud Prantsuse revolutsiooni ajal. Sel ajal rääkisid kõik ideed vabadusest ja rahust ning see tõi kaasa sõdu kogu Euroopas. Kuulus "Vangide koor" on laul vabadusele, nagu ka tema üheksanda sümfoonia viimane osa.
Beethoven töötas ooperi kallal mõnda aega, enne kui ta sellega täielikult rahul oli. Esimest korda (1805. aastal) esitati see kolmeosaline ooper nimega Leonore. Publikus oli palju prantsuse sõjaväeohvitsere ja nad arvasid, et neid kritiseeritakse. 1806. aastal esitati seda uuesti kahe aktiga ja uue overtuuriga (nüüd tuntud kui "Overtuur: Leonore nr. 3"). Kuid Beethoveni ja teatrijuhtkonna vahelised tülid tähendasid, et rohkem etendusi ei toimunud. Kaheksa aastat hiljem vaatas Beethoven oma ooperi uuesti üle. Seekord kandis see pealkirja "Fidelio" ja see oli suur edu. Sellest ajast peale on see jäänud kuulsaks ooperiks.
Fidelio , maailma esietenduse näidend, Viin, Kärntnertortheater, 23. mai 1814
Plot
Näidendi tegevuspaigaks on Hispaania riigivangla 1700. aastate lõpus, Sevillast mõne miili kaugusel.
I akt
Jaquino on vangivalvur. Ta tahab abielluda Marzelline'iga, vangla direktori Rocco tütrega. Kuid Marzelline on just armunud kellegagi, keda ta peab Fidelio-nimeliseks. Tegelikult on Fidelio naine, kes on riietunud meheks, et pääseda vanglasse, kus tema abikaasa Florestan on vangis (ta on poliitilistel põhjustel arreteeritud). Ta teeskleb Marzelline'i armastuse tagastamist, et leida võimalus Florestani päästmiseks. Rocco ütleb, et ta on õnnelik, et Marzelline abiellub Fidelio'ga. Fidelio (Leonore) ütleb, et ta aitab Roccot vangide eest hoolitseda. Rocco ütleb, et ta võib seda teha, kuid on üks vang, keda ta ei tohi valvata. Ta on juba kaks aastat üksi kinni peetud. Leonore arvab, et see võib olla tema abikaasa, kuid ta ei ole kindel.
Don Pizarro, vangla sõjaväeülem, kuuleb, et vanglat hakkavad vaatama inspektorid, kes veenduvad, et vanglat hallatakse nõuetekohaselt. Ta teab, et ta ei oleks pidanud Florestani kinni panema, ja otsustab ta enne inspekteerimise algust tappa. Ta palub Roccol haua kaevata, et ta saaks surnukehast kiiresti lahti. Rocco ei taha seda teha, kuid on sunnitud sellega nõustuma.
Leonore laseb vangidel aias jalutada. Rocco ütleb Leonore'ile, et ta peab aitama tal hauda kaevata. Rocco on väga pahane, et vangid aias jalutavad, kuid Rocco ütleb, et neil tuleb lubada, sest täna on kuninga nimepäev. Rocco ütleb, et nad tuleks jälle kinni panna.
II akt
Florestan istub üksi oma kambris. Ta kujutab oma mõtetes ette inglit, kes näeb välja nagu tema naine, kes ütleb talle, et ta tuleb taevasse.
Leonore läheb koos Roccoga vangi juurde. Ta ei ole ikka veel kindel, kas see on tema abikaasa. Ta annab talle veidi leiba. Kui Pizarro tuleb, valmistub ta Florestanit tapma, kuid Leonore seisab nende vahele ja ütleb Pizarrole, et ta laseb ta maha, kui ta lähemale tuleb. Kuuldakse trompetit, mis mängib fanfaari, sest minister on saabumas.
Väljaspool vanglat ütleb minister, et kõik vangid on nüüd vabad. Ta ehmatab, et leiab Florestani vangide hulgast, sest ta on tema sõber. Rahvas palub, et Pizarrot karistataks. Leonore vabastab oma mehe ahelatest ja rahvahulk ütleb, et ta on suur kangelanna.
Overtuurid
Beethoven tegi ooperisse eri aegadel mitmeid muudatusi. Muu hulgas kirjutas ta neli erinevat ooperiteost. Need on nimetatud "Leonore 1", "Leonore 2", "Leonore 3" ja "Fidelio". Overtüür "Fidelio" on see, mida praegu tavaliselt kuulatakse ooperi alguses. "Leonore 2" oli 1805. aasta esietendusel esitatud overtuur. "Leonore 3", mis komponeeriti 1806. aastal, on overtuuridest kõige kuulsam. "Leonore 1" võis olla kirjutatud 1805. aastal või see võis olla mõeldud 1807. aastal Prahas toimuvaks etenduseks, mida ei toimunud kunagi". Mõnikord mängitakse "Leonore 3" overtüüri II vaatuse ajal kahe stseeni vahel. Paljud arvavad aga, et see ei toimi seal dramaatiliselt. Tänapäeval kuulatakse seda tavaliselt eraldi kontsertteosena. Overtüür "Fidelio" on loodud ooperi etenduste jaoks 1814. aastal.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Fidelio?
V: Fidelio on Ludwig van Beethoveni ooper kahes vaatuses. See on Beethoveni ainus ooper ja jutustab loo Leonorest, kes päästab oma abikaasa Florestani surmast poliitilises vanglas.
K: Mis tüüpi ooper on "Fidelio"?
V: "Fidelio" on näide "päästeooperist", mis oli tol ajal populaarne. Kangelane (või kangelanna) peab võitlema julmade inimeste vastu, et päästa armastatu.
K: Millal see teos kirjutati?
V: "Fidelio" on kirjutatud Prantsuse revolutsiooni ajal, kui kõik rääkisid ideedest vabaduse ja rahu kohta, mis viisid kogu Euroopas sõdadeni.
K: Mida kujutab endast vangide koor?
V: Vangide koor esindab laulu vabadusele, nagu ka tema üheksanda sümfoonia viimane osa.
K: Mitu korda kulus Beethovenil, et olla oma tööga "Fidelio" rahul?
V: Beethovenil kulus kolm katset, enne kui ta oli oma tööga Fidelio kallal täiesti rahul; kõigepealt kolmeosalise ooperina nimega Leonore, seejärel kaheosalise ooperina ja uue overtuurina (nüüd tuntud kui "Overtuur: Leonore nr. 3") ning lõpuks kaheosalise ooperina praeguse nime all - Fidelio -, mis sai suure edu osaliseks.
K: Kes kirjutas selle ooperi libreto?
V: Selle ooperi saksakeelse libreto kirjutas Joseph Sonnleithner prantsuse loo põhjal.
K: Kui kaua on möödunud selle esietendusest kuni tänaseni?
V: "Fidelio" on esitatud alates 1805. aastast ja on sellest ajast peale kuulus.
